Latyngha qarsy qayratkerler neni eskermey otyr?
Songhy eki-ýsh kýnning ishinde latyngha kóshu men Parlamentte úsynylghan jana әlipby jobasy kópting qyzu talqysyna týsip jatyr. Jón. Talqy boluy kerek, syn aityluy kerek. Qazir latyn grafikasyn engizuding birynghay standartyn engizu jóninde Parlamentte de, qoghamdyq úiymdarda da talqylau jýrip jatyr.
Tyndau barysynda úsynylghan núsqany qoldaushylar az bolyp shyqty. Búl teginde qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiruge qarsylyq degendi bildirmese kerek. Qoldau – qos qoldy kóterip alyp uralay beru emes, qoldau degen bizshe bolghanda, kem-ketikti der kezinde aitu, kórsetu.
Alayda songhy kýnderi tym qauipti tendensiya bayqalyp qaldy. Basqa-basqa emes, ózimizding qazaq sayasatkerleri arasynda «kenesting kirilisasynda qala bereyik» deushiler payda boldy.
Mysaly, «Latyngha kóshu – óz erkinmen óshu» dep jazypty Geroyhan Qystaubaev ózining «Feysbuktegi» paraqshasynda. Búl óte qauipti tendensiya. Latyngha kóshu zaman talaby. Dekommunizasiyanyng zayyrly joly. Geroyhan myrza ózining uәjinde eki týrli mysal keltiripti.
Áueli, latyngha emes, runa jazuyna kóshudi úsynyp, osy baghytta júmys jasamaghan ghalymdardy tildepti. Meyli, búl abzasqa lingvister men ghalymdar jauap berui tiyis.
Til mәselesimen sol salanyng mamandary ainalysuy kerek dep týsinemiz. Áriyne, pikir aitugha әrkim qúqyly. Degenmen, pikir men úsynys jýieli әm qyzyl emosiyadan ada bolsa, diskussiya jasaugha eshkim shek keltirmeydi. Sebebi, latyngha kóshu sekildi tarihy kezende qyzyl emosiyamen mәseleni sheshpeytinimiz anyq. Jәne búl synyqtan syltau izdep otyrghan biyliktegi keybir topqa, tarihy qadamdy tejeuding taptyrmas mýmkindigi.
Kýni keshe ghana Mәjilis deputaty Azat Peruashev myrzanyng pikirin mysalgha keltirgendi jón kórip otyrmyn. «Latyn qarpine kóshu jónindegi sheshimning últtyq memleketimiz ben qazaq últynyng damuynda ýlken ról atqaratyndyghyna jәne der kezinde qabyldanghanyna senemin» dedi. Men nege Azat Peruashevting pikirin berip otyrmyn, sebebi, kýni keshe ghana habarlasyp sóilestik. Pikirlestik. Azat myrza basqaryp otyrghan «Aqjol» partiyasy latyngha kóshu turaly bastama әu basta aitylghannan bastap, týrli úsynystar kóterip jýr.
Sol Azat myrza, «Keshe erte bolsa, erteng kesh bolady. Búl bizding әlemdik órkeniyetke enuimizding jana belesi. Búl reforma – ruhany otarsyzdanudyng tura joly!» dedi. Qúptaymyn. Qazirgi geosayasy ahual kirilisadaghy qazaq әlipbiyin latyngha kóshiruge qolayly kezen.
Batys elderi birlestigi – AQSh pen Europalyq Odaq jәne NATO Reseydin ekonomikalyq jәne sayasy kýireuin aldygha maqsat etip qoyyp otyr. Resey men Batys elderi birlestigi arasyndaghy arazdyq әli jalghasa týsedi. Óitkeni, Resey agressivtik sayasatyn әli jalghastyryp jatyr. Onyng ýstine Reseyding jaqtastary kýn sanap azangda. Tili men dili bir degen Belarussiyanyng ózi dýrdaraz jaghdayda ekenin, Reseyding eki memlekette soghys (әskery operasiya) jýrgizip otyrghanyn jәne eskeriniz. Resey halqynyng 27 payyzy kedeylesip ketken. Sebebi, Batys sanksiyasy Resey ekonomikasyn әlsiretip jatyr.
Osynday tústa, latyn grafikasyna kóshu prosessining qolgha alynuy der kezinde qabyldanghan shara ekeni taghy ras.
Ekinshiden, Geroyhan myrza: «Ortalyq, Shyghys, Soltýstik jәne Soltýstik Batys Qazaqstan, yaghny memleketimizding 70%-dan astam territoriyasynda ornalasqan orys tildi halyq latyngha ólse ótpeydi. Búl aumaq memleket ishindegi memleket bolady. Endeshe, biz óz qolymyzben osynday alyp territoriyamyzdy keleshekte Reseyge bólip beruge negiz jasap otyrmyz. Donesk, Luganskini úmytpaghan abzal» dep jazady.
Ras, latyn qarpine kóshu qazaqtan basqagha mindetti emes degendi Preziydentting ózi jәne biyliktegi ózderin elita kóretin az ghana top aitty. Bir anyghy – orys tili mariginaldanghan biznes-elita men sayasy elitagha ghana kerek til.
Birinshiden, Memleketimizding 70 payyzdan astam territoriyasyndaghy orys diasporasy men qazaq tilinin, qazaq tildilerding jaghdayy ózgergen.
Qazaqstanda qazaqtyng әm qazaq tildi azamattardyng sany 82%-gha jetti. 2016 jyldan beri qazaq tildi BAQ 13%-gha kóbeydi. 2015 jyly Qazaqstannyng memlekettik tilin mengergender 76,3% bolsa, ótken jyly búl kórsetkish 82,3%-dy qúrady. Esesine, orystildi azamattardyng sany 0,6%-gha azayghan. Preziydent tapsyrmasyna sәikes, elimizde 2025 jylgha deyin qazaq tilin erkin mengergender sany 95%-gha jetedi. Búl «Ranking.kz» jasap týzgen reyting.
Memlekettik til QR Bilim salasynda da qarqynda damuda. Qazaq mektepterin tәmamdaghan týlekter sany elimiz boyynsha 70%-gha jetti.
Qazaq tili keng óris alghan taghy bir sala – búqaralyq aqparat qúraldary. Ásirese elektrondy BAQ-tar arasynda qazaq tildi internet sayttardyng sany ekpin alyp, 84%-dy qúrady. Al proporsianaldy esep boyynsha, elimizding 16%-y ghana orys tildi BAQ-ty kerek etken.
Ol az deseniz, 1991 jyly elimizdegi orystardyng jalpy sany 5,9 mln bolghan. Qazir 3,7 mln orys qaldy. Orystardyng sany 2 mln.-gha azaydy.
IYә, negizgi qauip, negizgi dau «latyn әrpine nege qazaq tildi orta ghana kóshui kerek?» degen mәselede bolyp túr. «Ulap-shulap, kódedey kóp siyaqty kórinip jýrgenimen orystildi júrttyng qarasy qazir azayyp barady. Endeshe olargha qaraylap otyrudyng qajeti qansha? Bizben birge latyngha kóshsin, qalamasa, sary júrtynda sarghayyp otyra bersin» degen Dәuren Quattyng sózimen taghy qosylamyn.
IYә, ras, latyn grafiksy әlemdik brend, oghan biz ghana emes, baghzydan tól jazuy bolghan qytay, japon siyaqty elder de qol sozyp otyr. Búghan qosyp aitarym: latyn – óli til. Onyng artynda qazaqtyng dilin, tilin, dinin "shauyp alatynday" eshtene joq. Latyngha ótu arqyly qazaq tili, qazaq jazuy sәnge ainalatyn bolady.
Esi bar júrt eki bastan orystyng tili men dilinen, әlipbiyinen bas tartyp jatyr. Salystyrmaly týrde aita keteyik. Ukraina orys tilinen tolyghymen bas tartty. Bilesizder, Reseyden irgesin aulaq salghanda Preziydent Poroshenko halyq aldyna shyghyp, «Proshay, nemytaya, Rossiya, strana rabov» degen Lermontovtyng әigili ólenin oqyp túryp, «orystyng ózinen de, tilinen de» bas tartqanyn mәlimdedi. Sóitken Ukrainanyng 50,9 payyz halqy orys tildiler edi.
Moldova 2014 jyly, Latviya 2012 jyly, Gruziya 2009 jyly orys tilinen bas tartqan. Ázirbayjan men Ózbekstanda latyn qarpinde. Latyn әlipbiyi, әlemde keng taralghan. Qazir latyn әlipbiyin Europa, Amerika jәne Aziya elderi qoldanyp jýr. Endeshe biz nege tejelip túrmyz?
Ras, qazirgi úsynylghan núsqa kem-ketikterge toly. Sondyqtan da, búl joba qoghamdyq talqygha jiberildi. Úsynys aityndar dedi. Endeshe úsynayyq. Keri tartugha bolmaydy.
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz