Caqaldy, úzyn jeydeli jigitter men  bet-auzyn túmshalaghan jap-jas qazaq qyzdary kóbeyip barady. Olar qay dindi ústanady? Ata-babasynyng ghasyrdan-ghasyrgha jalghasqan asyl ata dinin be, әlde últjandylyqqa qarsy, salt-dәstýrden, әdet-ghúryptan ada, bógde diny aghymdardyng jeteginde ketti  me? Osy saualdar maqalamyzdy jazugha negizgi sebep boldy.

Islam dinining qazaq dalasynda qanat jayghanyna HII ghasyrdan asqanyna qaramastan, últ qúndylyqtaryn taptap, «taza din» degendi jalau etken radikaldy aghymdar qaskóilik әreketteri men uaghyzdary qazaqtyng birligine iritki salghysy keledi.  Biz islam dinine emes, islamnyng atyn jamylyp, ózderining jeke paydalaryn kózdeytin aghymdargha qarsy pikir órbitkendi jón kórip otyrmyz. Ejelden beri dalada ne tamyryn jaysa, sol óssin. Beynelep aitsaq, tamyry onsyz da tereng jәne boyyna islam men últtyq qúndylyqty qatar sinirgen óz ruhaniyatymyzdyng tabighatyn ózgertuding qajeti joq.

Din – adamdardyng búl ómirde de, o dýniyede de baqytty boluyna  negizdelgen ómir sýru qaghidattary. Ol әuelden-aq adamzat tarihymen qatar damyp keledi. Aynala qorshaghan ortanyng tolyp jatqan júmbaqtarynyng alghashqy sheshimi de dinnen tabylghan. Sodan beri din – ghylym, mәdeniyet, óner, qúqyq, t.b. salalarda ózindik ýrdisterin qalyptastyrdy.

Din adam balasynyng boyyna jasyrylghan tylsym qasiyetterding ashyluyna da sebep bolatyndyghyn joqqa shygharugha bolmaydy. Alayda dindi ústanbaytyndardyng oghan bas shúlghy qoyy neghaybyl. Dey túrghanmen, eger dindar adamnyng da jeke oi-pikiri bolmasa, dayyn diny qaghidattardy algha tartyp, ómir qúndylyqtaryn baghalamauy kәdik. Degenmen, dinsiz adam óz «Menin» dúrys tanyp, ómirdegi ornyn, rólin, ómir sýrip jatqan ghalamyn dúrys baghdarlay almaydy. Adamdy Alla taghala ózge  tirshilik iyelerinen ózgeshe jaratqan. Sol ózgeshelik ishindegi sanalylyq kepilining biri, әri bastysy – belgili bir dindi ústanuy.

Jer betindegi adamdardy dindarlar jәne dinsizder dep ekige bólip qaraugha bolady.

Din jolyndaghylargha: iudeyler, hristiandar, músylmandar, al oghan keragharlargha, dúrysy – jeke pikirine sýienushiler men sektanttargha: filosoftar, dohritter, sabiyler, júldyzgha jәne pútqa tabynushylar jatady. Ár dinning sektalargha bólinui turaly payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadiysinde: «Iudeyler – jetpis bir, hristiandar – jetpis eki, músylmandar – jetpis ýsh aghymgha bólinedi, olardyng tek bireui ghana júmaqqa kiredi» – degen.

Qúranda músylman jәne iman degen týsinikter bar. Músylman kóbine syrtqy boysúnushylyq degen maghynany bildirip, dinshil de, ekijýzdi de, músylman esebine qabyldana beredi. Alla taghala: «Bәdәuiyler senderge: «Biz senemiz!» dep aitsa, sender olargha: «Sengen joqsyndar» – dep aityndar da, ózdering ózgelerge: «Al, biz berilemiz dender» deydi. (Qúran Kәrim, 49 sýre, 14 ayat).

Músylman «Qúdaygha ózin tapsyru jәne berilu» maghynasynda dinshilge de ekijýzdige de syrttay ortaq – búl bastama ghana. Ármen qaray, berilumen qatar Allanyng bar ekendigine, perishtelerge, Qúrangha, payghambarlargha jәne aqyret kýnine adaldyqpen iman keltirse, izgilik te, jamanshylyq ta Alla taghalanyng әmirimen ghana bolatynyna sense, ol adam – shyn dinshil (mumiyn), jetilgendik (ihsan).

Demek, músylman – bastama, iman – orta, al ihsan – jetilgendik.

Islamnyng aghymdary (sekta) tómende kórsetilgen eki joldyng bireuimen payda bolady:

1.Mysaly: sunnitter óz dәstýrlerin ústanady delik, sóite túra bir nemese birneshe saualdaryna sunnittik emes, mutazalit nemese haridjit baghytymen jauap beredi.

2.Mysaly: shiitter nemese sunnitter qúramyna kiretin qanday da bir top búryn aitylmaghan ne qayda aitylghany kórsetilmegen kózqarastargha sýienedi. Patshalaryn «payghambarymyz» deydi nemese ózderi qoldan jazghan kitaptaryn «Qúran Kәrimdi» almastyrady dep adasady.

Sondyqtan da, islam sektalary býginde kóbeyip barady. Adasyp qalghandar da esesine artyp keledi.

 Reseyding dintanushysy Aleksandr Dvorkiyn: «Elektr shamynyng ainalasynda da sekta jasaugha bolady» atty súhbatynda: «Sekta – avtoritarlyq úiym. Kózdegen maqsatyna jetu ýshin әrtýrli perdelerdi tútynady, aldau, ózderine tartu arqyly sektagha ertip әketedi. Sebebi sektagha óz erkimen kirmeydi. Oghan negizgi aldanatyndargha birinshi-ýshinshi kurs studentteri men zeynetkerler kiredi. Studentter jas, eseygen ómirge qadam basyp, ómir mәnin izdeydi. Ekinshi aldanatyn top – zeynet jasyndaghylar. Bos uaqyty kóp bolghandyqtan, ómirde ózderin jalghyz qalghanday sezinedi, mәngilik turaly kóp oilana bastaydy» – deydi.

Qazaq tilining týsindirme sózdiginde «Sektagha»: «Sekta – bir dinning ishindegi ózindik auytqushylyghy bar diny top», Ýlken zangerler sózdiginde «Sekta (dini) —  jarylyp bólingen negizgi nemese ýstemdik etushi dinnen tughan ózgeshe kózqarastaghy aghym. Qoghamnyng ruhany ómirine ziyan alyp keletin, azamat ómirine qauip-qater tóndiretin uaghyzdaghy, qúqyqqa qarama-qarsy  qyzmetterding panasyna ainalghan top»

Islam kezinde 4 aghymgha bólingen. Olar:

1. Mutazilit (kadariyt)

2. Syfatit (sunniyt)

3. Haridjiyt

4. Shiiyt

Erte kezde osy tórt aghymnan 59 sekta payda bolghan. Mysaly: 1. Mutazilitterden: vasiliyt, huzayliyt, nazzaliyt, habity jәne hadasiyt, bishriyt, muammariyt, murdariyt, sumaliyt, hishamiyt, djahiziyt, hayyatit jәne kaabiyt, djubbait jәne bahshamitter, 2. Sifatitten: ashariyt, mushabbihiyt, karramitter. 3. Haridjitten: muhakkimiyt, azrakiyt, nadjiyt-aziriyt, bayhasiyt, adjradiyt, salabiyt, sufriyt-ziyaditter payda bolsa, 4. Shiit aghymynan negizgi 5-sekta: I Kaysaniyt. Oghan: muhtariyt, hashimiyt, bayanit jәne razimiyt.

II Zaydiyt: djarudiyt, sulaymaniyd, salihit jәne butridter.

III Imamitterden: bakirit jәne djafrit – vakifiyt, navusiyt, aftahiyt, mushaytiyt, ismailiyt-vakifiyt, musavit jәne mufaddaliyt, isnaasharitter.

IÝ «Songhy» shiitterden: saaiyt, kamiliyt, ilbaiyt, mansuriyt, hattabiyt, kayyaliyt, hishamiyt, nuamaniyt, yunusit degen sektalar bólinip shyqqan.

Ý Ismailiyt

Búlardyng barlyghy erte kezde payda bolghan sektalar. Songhy kezdegi sektalargha: maturudiyt, ismailitter, druzdar, mustalitter, nizaritter, Ibn Arabi, Habashitter, salyafitter, Ibn Taymiya, Vahhabitter, Hizbut-tahriyr, ahmaditter, bahaitter jatady. Sonymen barlyq islamy sektalardyng sany 73 boldy.

Bir ókinetin nәrse, islam sektalary kóbeyip jatqanda islamnyng tura baghytyn týsindiretin sauatty uaghyzdaushylardyng az boluy. Sondyqtan jastar din jolyn tandauda adasyp, sektalargha úrynyp jatyr.

Mayra ALDABERGENOVA

(jalghasy bar)

Abai.kz