Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Alashorda 16756 498 pikir 5 Qazan, 2017 saghat 10:29

Sadaqtyng «avtory» kim?

Sadaq - ejelgi zamandardaghy andy alystan jayratatyn eng ýzdik qaru.  El arasynda Jay, Jaq dep te atala beredi. Adyrna, Jebe, Jebening úshy jәne Qoramsaq degen negizgi bólikterden túrady.

«Sadaq — jebe atugha arnalghan qol qaruy. Sadaqty tas dәuirinen 20 ghasyrgha deyin dýnie jýzining barlyq halyqtary paydalanghan. Erte kezde ang aulauda, keyin soghys isinde qoldanylghan. Qarapayym sadaqty tobylghy, ýienki, t.b. aghash shybyqtarynan doghasha iyip, eki úshyn qayyspen kerip jasaydy. Kýrdeli sadaqtyng syrtqy betine sinir tartylyp, ishki jaghy mýiizben qaptalady, keyde ortasy men eki shetine sýiek bastyrma qaghylady (q. Qúrama sadaq). Kýrdeli sadaqty ejelgi Shyghysta, onyng ishinde saqtar, keyinirek ghýndar men Ortalyq Aziya halyqtary kóp qoldanghan. Qazaq sadaghy kóshpeliler sadaghynyng jetildirilgen jalghasy bolyp sanalady. Auyz әdebiyetinde sadaqtardyng qoldanylghan materialdaryna qaray “qayyng sadaq”, “qaraghay sadaq”, “ýienki sadaq” degen ataulary kezdesedi. Qayynnyng qabyghymen qaptalghan, sarghayghan týsine baylanysty “saryja”, “sarsadaq” degen ataulary da bar.

Sadaq tartu tәsili (kóne.) erte kezde ang aulauda, keyin soghys isinde qoldanylghan. Sadaq tartu tәsili qazaq halqynyng jamby atu, altyn habar, tenge alu sekildi últtyq oiyndarynda keng taraghan. Búl oiyndar jaugershilik kezenindegi әskery tәrbie sekildi mashyqtanu mektebi bolghan. Býgingi tanda әlem elderinde kóp taraghan sporttyng ejelgi týrlerining biri» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Uәj: Birinshiden, altyn habar, tenge alu emes, dúrysy altyn qabaq, tenge atu bolady. Ekinshiden, «Qazaq sadaghy kóshpeliler sadaghynyng jetildirilgen jalghasy bolyp sanalady» delingen. Týp-tamyrymen qate tújyrym. Dәlel me? Tyndap kóriniz?

Tariyhqa ýnilsek, sadaq jasamay el bolghan bir de - bir ejelgi ru-taypany taba almaymyz. Andy alystan atyp qúlatatyn jalghyz qúral — sadaq! Sadaq san myndaghan jyldar boyy ashtan ólmeuding jәne jaudan qorghanudyng kepili boldy. Keyinnen otty qaru shyqqan song onyng ornyn myltyq basty. Myltyq damy kele avtomatty qarugha ainaldy. Odan zenbirekke, zenittik qúrylghylargha úlasty. Biraq sonda da týpki prinsip saqtalyp qalghan. Yaghny oq adyrnadan úshsa da, stvoldan úshsa da alystaghy andy atyp qúlatyp, adamgha azyq tauyp beredi. Qazir de qarusyz el joq. Ishki, syrtqy әskerlerimiz týgel qaru asynyp jýr. Myltyqtyz polisiyamyz da tәrtip saqtay almaydy. Sonymen sadaq zamangha say myltyq bolyp ózgerdi. Demek, ejelde osy qyzmetting bәrin «Sadaq» atqardy. Sadaq asynyp jýru biylik belgisi boldy.

Qazaqtyng qarashanyraghy Aday ruynyng әlemge әigili birneshe tanbasy (býgingishe aitqanda gerb) bar. Birinshisi «Til», ekinshisi «Sadaq tartyp túrghan salt atty adam», ýshinshisi «Sadaq», «Jebe», «Jebening úshy» t.t.  Búlardyng bәri Qazaqtyng rulyq tanbasy ekendigin Manqystau týgili, býkil qazaqta, tipti býkil әlem de kýni keshege deyin bilmeytin jan bolmaghan. Sebebi, eng alghash tili shyghyp sóilegender, sadaq pen jebening «avtory» býgingi Qazaqtyng Ata-Babalary. Ony búl ataudyng Saq jәne Ada (Ata) degen esimderinen de kóruge bolady. Manqystaudyng ejelgi bas tanbasynyng «sadaq tartyp túrghan salt atty adamnyn» beynesi bolatyny osydan. Demek, eng alghashqy dalanyng jabayy qúlanyn qolgha ýiretip, at qylyp mingen de solar. Sebebi, búl jerde de qay úghymdy kim dýniyege әkelse, sol rudyn, elding (avtorlyq) aty beriletin qaghidagha sәikes At (Ad) dep qoyylghan.

Qarashanyraq demekshi, Kishi Jýz rulary aty aityp túrghanday, Qazaqtyng ýsh úlynyng eng kishisi, yaghny Qazaq atamyzdyng qarashanyraghynyng iyesi. Eki aghasynyng (Úly jýz ben Orta Jýzdin) kenje inisi. Olar Bekarys dep ataldy. Al, Kishi Jýz-Bekarystyn, sonymen qatar býkil qazaqtyn  qarashanyraghy On eki ata Bayúly, On eki ata Bayúlynyng qarashanyraghy Aday, Adaydyng qarashanyraghy Múnal bolyp tabylady (әlemge әigili Shynghys qaghannyng ruy osy).  Atasynyng bar bilgenin jәne onyng úrpaqtaryna arnaghan amanatyn tek qana kenje úl alyp qalady emes pe?! Atam Qazaqtyng Ata saltynyn, dәstýrinin, әdet-ghúryptarynyn, tili men dininin, býkil shejire deregining Manghystaulyq Adaylarda tolyqtay saqtaluynyng syry osy.

Al, Qazaq halqynyng ózi kezinde úrangha shygharghan «Alashpen» qualaytyn bolsaq, Biz Alshyndardyng Alashtyng taq múrageri ekenin kóremiz. Sebebi, jogharyda aitqanymday, Qazaqtyng qarashanyraghy Kishi Jýz – Bekarystyng Alshyn jәne Kenshin degen eki úly bar. Alshynnan alty Ata Álim, Jetiru, kenjesi On eki Ata Bayúly bolady.

Ad jәne Ay. Ekinshi buyndaghy Ay –  әiel (ayal), ana degen maghyna beredi. Áy (Ay) jәne el. (Áy, el bolayyq). Qazaqtyng «bәibishesinin» sóz týbiri «Áy (Ay)» bolatyny tek qana osyny bildiredi. Aspanda Ay jerding serigi bolsa, jerde әiel erding serigi. Jerde әiel erin ainalsa, aspanda ay jerdi ainalady. Qazaqtyng «aynalayyn» deytinderining de syry osy. Áyelding sóz týbiri «Áy (Ay)», jerding sóz týbiri «Er» bolatyny da osydan.  Sóz týsinetin qazaq azamattaryna búl daugha jatpaugha tiyis.

Osy jerde erekshe atap ótetin  jaghday, jalpy biz Adam degen atty eng alghashqy tilimiz shyghyp sóilegen kezden bastap alghanymyz eshqanday dau tughyzbasa kerek. Demek, eng birinshi bolyp Adam ata men Aua ananyng tili shyqty. Osy tanbanyng ózinen-aq, qazaqtyng qarashanyraghyn ústap býgingi kýnge jetkizgen «Til tanbaly Adaylardyn» Adam Atanyng da  qarashanyraghynyng iyeleri ekendigi aiqyn kórinedi. Manghystaudyng ejelgi qorymdarynda bir kesenege eri men әieli birge jerlense qúlpytasqa «Jebe» men «Ay» tanbasy qatar salynghan jaghdaylary jii kezdesedi.

Adaydyng ejelden kele jatqan «Til tanbasymen» birge «Jebenin» qatar jýruin әigili tarihshy-ghalym Iliyas Esenberlin (On seriyaly «Qazaq handyghy» filimi osy aghamyzdyng «Almas Qylysh» romany negizinde týsirilgen) bylaysha suretteydi: «Ózining jeke qaruly kýshin basqaru ordany qarauyldau ýsh «sadaqshygha» tapsyryldy. Bauyrshynyng kishi inisi Oghyla-sherbe jәne Shynghystyng inisi Hasar basqarghan ýsh qylysh ústaushylar biylik belgisi retinde sadaq pen jebeni (keyinnen qorshy-atqyshtar qyzmetindegiler) asynyp jýruge mindetti boldy. Hannyng jeke tapsyrmasyn oryndaytyn tórt nókeri barlaushy-qughynshy bolyp taghayyndaldy» (Shynyshan әlem silkindirushisi. 32 bet). Demek, Shynghyshan qaghanatynda Qazaqtyng «sadaq» jәne «jebe» tanbalary biylik belgisi retinde qoldanylghan.

Kóne Manghystaudaghy Ýnghazy tauyna ýngip salynghan Shaqpaq Ata jerasty meshitinin  kireberis qaptaldaghy birneshe adam jerlengen ýlken quystyng qabyrghasyna «Salt atty adamnyn» beynesi salynghan.  Onyn  qolynda jebesin kere tartyp túrghan sadaq bar. Al, «Jebe tartqan salt atty adam» Manghystaudyng ejelgi, tipti kýni býgingi de negizgi bas tanbasy bolyp tabylady. Búl Adam degen atqa ie bolghan ejelgi Atalarymyzdyng qarashanyraghy, dalanyng jabayy qúlanyn At qylyp mingendermen birge Sadaqtyng da, Jebening de (oqtyng da) avtory qazaqtar degen sóz. Búl tanba (gerb) Manghystaudyng ejelgi qorymdarynyng basym kópshiliginde kóptep kezdesedi.

Qazaqtyng Ata salty boyynsha, tanbany enshiler kezde sol rudyn, nemese taypanyng «avtorlyq qúqyghy» basshylyqqa alynghan. Qaz Adaylardyng tanbalarynan, olardyng sol kóne zamandaghy Adam Ata men Aua Ananyng qarashanyraghyn ústap qalghan úrpaqtary ekendigin kóremiz. «Taudy, tasty jel búzar, adamzatty sóz búzar» dep, ata-babalarymyz aitqanday, býkil qazaqtyng úly biyleri men qaghandary Adaylargha adamzattyng eng úly tendessiz qaruy, adamnyng tilin jәne sol zamandardaghy andy alystan atyp, dúshpanyn alys ara qashyqtyqtan joyyp jiberetin eng úly qaru sadaqty jәne onyng jebesi (ony qazirgi zamandaghy yadrolyq qarudyng oq túmsyghymen salystyrugha bolar) men masaghyn (úshyn) tanba etip enshilegende, Qazaqtardyng adamzatty azghyndyqqa ýndep, búzghany jәne qorqaqtyghy ýshin enshilemegeni anyq. Demek, osy tanbalargha qarap-aq, sanasynda sanlauy bar azamatqa, Qazaqtardyng Adam atanyng qarashanyraghynyng iyesi ekendigi jәne olardyng osyghan layyq bolghandyghy eshqanday dau tughyzbasa kerek. Sebebi, búl tanbany, yaghny «Jebening úshyn», yaghny myna soltýstigimizdegi kórshilerimizding tilimen aitqanda «strelkany» býtkil әlemde qoldanbaytyn birde-bir el joq. Jebening úshy (strelka)  adamzatty adam-adam bolghaly beri barar jerine adastyrmay, mәngi jol silteushi bolyp kele jatyr.

Adaydyng osynday alyp «Jebe tanbalary» Ýstirtte Sayótes pen Beyneu kentterining ortasynda ornalasqan. Búl tanbalardyng eng úzyny 100 km-ge deyin jetedi, dep jazady: «Zagadochnye strely plato Usturt» | Internet jurnal REPIYN.info

Ýstirt jebeleri Qazaq dalasynyng tórine qaray sozylghan. Jebelerding úshynyng bәri bir baghytqa, yaghny soltýstikke qaratyp salynghan.

Jergilikti halyq múny  ang aulau ýshin salynghan aran dep ataydy. Arandardyng sol ýshin paydalanylghany da shyndyq. Ghalymdar múny su saqtau ýshin qazylghan or dep te boljam jasaydy.

Biraq, Biz myna jaghdaygha nazar audaruymyz kerek. Arandardy da, su saqtaytyn orlardy da dәl "jebenin" beynesinde emes, basqasha da salugha bolady emes pe? Jәne olardyng әrqaysysyn әr jaqqa qaratyp ta sala bermey me? Demek, búl alyp qúrylystyng negizgi maqsaty Adaydyng Jebe tanbasyn beyneleu arqyly Adaylardyng Adam Atanyng qarashanyraghy ekendigin menzegeni  dep týsinuimiz kerek. Atalarymyzdyng bizge aitayyn degeni de osy bolsa kerek.

Onyng ýstine Manghystau men Ýstirttegi myndaghan qorymdar men milliondaghan zirattardyng barlyghynda derlik osy "jebe" tanbanyng túruy da osy aitqanymnyng aiday aighaghy bolmaq.

Tura osynday alyp «Jebe tanba» Meksikanyng Naska shólinen tabylyp, ghalymdar ony «Ýstirt jebesi» dep ataghan.

Qaz Adaylardyng songhy ghasyrlardaghy әlemge әigili eng tanymal tanbalary     til,     sadaq,   jebe  jәne   jebening úshy. Solarmen qatar, Manghystaudyng ejelgi qorymdaryndaghy eng kóp kezdesetin tanbalar qataryna  «+»   kres,   «P»  bosagha  jәne qazaqtyng qayqy qylyshynyng beynesi jatady. Búlarda  Qazaqtardyng ejelgi tanbalary bolyp tabylady.

«Adaylardyng onnan asa tanbasy bar. Solardyng ishinde beyit basyndaghy qúlpytastarda eng kóp kezdesetinderi myna ýsh tanba:   . Búlar tek qana Aday tanba emes, Oghyz tanba dep te atalady. Aldynghy ekeuining úsh jaghy әr jaqqa qaratylyp qoyyla beredi» (T.S.Dosanov «Runika qúpiyasy» Almaty-2009. 72 bet).

Oghyz demekshi, Oghyzdyng sóz qúramy Oq jәne Qyz degen eki birikken sózderden túrady. Beynelep aitqanda jeti buyn úrpaq jeti Atasymen,  jebe qoramsaqta Sadaqpen, yaghny Saq atasymen birge jýredi. Jebe Adyrnadan atylyp, sadaqtan ajyraghan kezde oqqa ainalady. Sondyqtan qazaqtyng sózdik qorynda eshqashanda jebe tiydi dep aitylmaydy, oq tiydi delinedi. Demek, oq enshi alyp bólinip ketken úrpaqtyng balama atauy. Búl qazaqtyng rulyq shejiresindegi Búzaudyng eki balasynyng kishisi, yaghny Aytumystyng inisi Jemeneyden (IYemennen) bólinetin Semitterden (Arab pen Ebreyden) bastalady.

«Qoja Ahmet shәkirterin oqytudy ayaqtap bolghan song shanyraqtan oq atady. Sadaq oghynyng týsken jeri Manqystau bolady.

Dәnispan әulie de solay jebe izimen Manqystaugha keledi.

Anyz keyde sadaq jebesining ornyna asa tayaqty qoldanady. Beket ata da osynday tayaqtyng jolymen Manqystaugha keledi» (S.Qondybay «Manghystau men Ýstirtting kiyeli oryndary» Almaty. 2000 12-13 better).

«Shopan-Ata, Shaqpaq-Ata, Danyspan-Ata ústazdary shanyraqtan atyp jibergen sadaqtyng jebesin izdey jýrip Manghystaugha kelgen, jebeni tapqan jerinen meshit-medreselerin salghan» (Bazarbay Abdrahmanov «Beket-Atanyng súpylyq joly» Almaty-2010. 27 bet).

«Tabyttyng (Shynghyshannnyn) eki qaptalyna Sadaq pen jebe, pyshaq, ot tútatqysh jәne altynnan jasalghan kese qoyyldy» (V.G.Yan «Chingiyz-han» Nukus-1975. 335 bet).

«267. ...Búrhan Shynghys qaghangha didarlasugha keledi. Sol jerde Búrhan kezigip, altyn oq (jebe) bastatqan toghyz-toghyz altyn, kýmis ayaq, toghyz-toghyz úl-qyz, toghyz-toghyz at-týie, toghyz-toghyz basqa dýnie tartu etken kezde, Búrhanmen ýiining syrtynda tildesedi». («Mongholdyng qúpiya shejiresi», 188 bet).

«Ábdi әl-Mýtәlip bir-birinen ainymaytyn balgerlik ashatyn alty jebe jonyp, ekeuin sary týske boyaghan (ony suyrghan adam kiyikting altyn mýsinderin iyelenedi), ekeuin qara týske boyaghan (ol narkesken men sauytty iyemdenedi), al aqqa boyalghan jebeni suyrghandar – oljadan qúr qalatyn bolghan. Sadaqtardy bir kezde Siriyadan әkelip, ordanyng qaq ortasyna ornatqan, eng iri, eng qúdiretti desken Qabyl tasqúdayynyng qolyna ornatady. Aq tastan qashalghan Qabyl qolyna balgerlik jebe ústap otyrghan kýiinde mýsindelgen (qaysybir arab tarihshylary ony Ibrahim payghambar desedi – A.Q.). Jebemen bal ashu ol zamandaghy eng mәrtebeli qasiyetting biri sanalghan» (Amanbay Qúntóleuúly «Múhammed Payghambar» Almaty 2003 63 bet).

Týsinikteme: Ábdi әl-Mýtәlip – Múhammed payghambardyng atasy.

Siriya (Syr eli) – Arap jerinde ornalasqan memleket, astanasy Damask. Qazaqtyng shejire-dastandaryndaghy aty anyzgha ainalghan Damashyq qalasy osy.

«Bizding halyq ejelde Sýt joly júldyzdaryn Oghyz hannyng sadaghy dep ataghan.

...Kýn qaghanatynyng úly biyleushilerining biri Mete han boldy. Mete hannyng halyqqa jasaghan jaqsylyghy men minezining úqsastyghyna baylanysty, halyq arasynda «Mete han – ol qaysy Ógiz han» degen mәtel dýniyege keldi.

Mete hannyng әkesi Duman Bәigi. Bizding jyl sanauymyzgha deyingi 380 jyly ol óz memleketining shekarasyn Shyn-Mashyn eline deyin kenitip, ol elde Teoman degen esimmen belgili boldy. Keyinirek onyng úly Mete han, úly Kýn qaghanatynyng biyleushisi bolyp, ol 26 memleketting basyn biriktirip, olardy 84 úlysqa bóldi. Mete hannyng kezinde ysqyryp úshatyn jebeler men sadaq jasaytyn sheberhanalar ashylghan» («Ruhnama» S.Turkmenbashi. 214-215 better).

Qazaqtyng rulyq shejiresinde osy Mete atamyzdyng esimi saqtalghan. Qazaq – Alshyn – Bayúly - Aday – Kelinberdi - Múnal – Jauly – Jary – Mete bolyp taratylady.

Al, Shynghyshan atamyzdyng da ruy Qazaq – Alshyn – Bayúly -  Aday – Kelimberdi – Múnal – Jary – Qiyan (Qiyat) bolyp tabylady. Úrany Alash,  tanbasy «til tanba». Til tanbany Shynghys qaghannyng rulyq kuәligi desek te bolady. Shynghys qaghan esimining Alshynnyng ekinshi buynynan bastalatyny da osydan.

«Sadaq pen jebening jәne onyng úshynyn» Qazaqtyng qarashanyraghy Qaz Adaygha rulyq tanba bolyp enshilenuining basty sebebi, búl qarudy eng birinshi oilap tapqandar, qazirgi Qazaqtardyng ata-babalary ekendigi bolatyn. Ony «Jebenin» tek qana rulyq tanba ekendiginen ghana emes, «Sadaq» (S-ada-q) degen sózding qúramyndaghy «Ada», «Saq» jәne osy sadaqtyng kerme qayysynyng «Adyrna (Ad-yrna)»,  yaghny búl qaru barlyq qarulardyng Atasy delinip, Adam atamyzdyng atyn iyemdenuinen de kóruge bolady.  Osy qarudyng qay kezende dýniyege kelgenin saralaytyn bolsaq, ony qazaqtyng qarashanyraghyn ústap qalghan Aday atamyzdyng ýsh nemeresi Qúnanorys, Aqpan jәne Jemeneylerding kezi dep tújyrym jasaymyz.  Sebebi, «Sadaq» sózining qúramyndaghy Qaz Adaydyng Aqpany men býkil әlem biletin Saqtyn,  Sadaqtyng ekinshi atauy Jaydyng qúramyndaghy «Ay»-dy, ýshinshi atauy Jaqtyng qúramyndaghy «Aq»-ty jәne jebelerdi salatyn «Qoramsaqty» qosynyz. Qoramsaq – birikken sóz. Sóz týbiri Or, ary qaray Qor, oram, aq, Saq. Meninshe búghan eshqanday kommentariy qajet bolmasa kerek. Sebebi, Or – artyq su jinaytyn say bolsa, Qor – artyq jinaqtalghan kerekti dýniye. Ekeuining de negizgi maghynasy birdey. Al, búl jerde Jemeney qaydan shyqty deytin bolsaq, Jebening alghashqy buynynyng Jemeney atamyzdyng esimining alghashqy buynymen sәikes keletini osydan. Mine osy jerde Jay men Jaqtaghy «J» dybysynyng da qaydan shyqqany óz-ózinen týsinikti bolsa kerek. Sonda jebening (sadaqtyn) Adaylargha tanba bolyp bekitiluining basty sebepterining biri olardyng osy qarudy oilap tauyp, kýndelikti qoldanysqa engizuleri bolyp tabylady. Qazaqtyng ru tanbalarynyng bәri osylay dýniyege kelgen. Sózimiz dәleldi boluy ýshin taghy bir mysal: Manghystaulyq Adaylargha kórshi (Qazirgi Aqtóbe oblysyna qarasty Bayghanin audany, ejelde Tabyn audany dep atalghan) Alshynnyng Jeti ruyna jatatyn Tabyn ruynyng tanbasy tostaghan. Ru esimining Tabyn, tanbasy «tostaghan» boluy búl rudyng shyghu tegin óte terenge silteydi. Dәlirek aitqanda, Tabyn (Jylqyshy) atalarymyzdyng dalanyng jabayy qúlanyn qolgha ýiretip, erttep mingen jәne onyng sýtinen qymyz  ashytyp,  tostaghangha qúiyp, qonaghyna úsynghan kezeni. Qazaqtardyng kýni býginde de jylqy ýiirin Tabyn deytinderi osydan. Sol siyaqty nayzany oilap tapqandar, býgingi  Naymandardyng ata-babalary. Endi osynyng ýstine, qazaqtyng bes qaruynyng eng ejelgilerining biri Nayza ekendigin qosynyz. Kez-kelgen úghymgha, yaghny oilap tabylghan janalyq ataulygha sol adamnyng (ru, taypanyn) esimi beriledi. Búl qaghidany sol búrynghy kýiinde býkil әlem elderi kýni býginde de qoldanady. Mysaly: Týrikter býkil jýnnen toqylghan búiymdardyng bәrin qazaq deydi, Orystar Ilushin jasaghan samoletting atyn «IYl», Antonovtikin - «An», Tupolovtikin - «Tu», Om zany, Niuton zany, Arhiymed zany t.t. bolyp jalghasyp kete beredi. Biz qazir  múny «avtorlyq» qúqyq dep atap jýrmiz.

Manghystau men Ýstirtting ejelgi qorymdarynyng bәrinde, Manghystaudyng bas qalasy Aqtaudaghy ýilerding qabyrghasynda, Áuejaydan qalagha barar joldaghy bilibordta, taulardyng baurayynda, teniz jaghasyndaghy jarqabaqtarda "Sadaq tartyp túrghan salt atty" adamnyng beynesi kóptep salynghan. Manghystau men Ýstirttegi ejelgi myndaghan, milliondaghan qúlpytastarda da sadaq pen sadaqtyng jebesi bar. Al "Jebe" Qazaqtyng kenje úly Adaydyng rulyq tanbasy. Keybireuler qazaqtardy qaghazgha týsken ejelgi jazba tarihy qayda dep, kelemej kýlki etkileri keledi. Aqiqatynda, mór basylghan qaghaz bir jauyn ótse dym qalmaydy. Al, Qazaqtardyng salyp ketken tanbasy Qúdaydan búiryq bolmasa mәngi túrady. Búl tanbalargha jauyn, jer silkinu, dauyl, tipti topan suda eshtene istey almaydy. Búl tanbalardy jondyng jalghyz joly (Allataghala betin aulaq qylghay!) býkil jer óz orbitasynan shyghyp, jarylyp, úsaq bólshekterge bólinip ketui kerek. Ejelgi qazaqtar tarihyn mine osylay jazghan. Al, Bizderding tarihty osylay jazbaq týgili, ap-ayqyn jazuly túrghan dýniyeni de oqugha bilimimiz jetpey jýr.

Sadaqtyng avtorlyq qúqyghy Qazaqtyng bel balasy Saq Atalarymyzda jatqanyna dәlel retinde aitarymyz:

Saqtyng sóz týbiri (óz týbi, óz atasy) - Aq. «Aq» óz kezeginde Qaz degen týbirge jalghanyp «Qazaq» degen el atymyzdy qúrap túr. «Aqtyn» Qaz-aq degenimizdegi Qazgha jalghanyp, Qazaqtyng ekinshi buynynda túruy Saqtardyng Qazaq elining úrpaghy (balasy) ekendigin aiqyn kórsetip túr.

Qaz by (Qas bi, Kaspiy) atanghan  halyqtyn, yaghny Qazaqtyng kópshilik bile bermeytin mynaday bir qaghidasy bar. Ol sózding atasyn ortasyna ornalastyru. Mysaly:

Sadaq (S-ada-q) – Saqtardyng atasy.

Sanaq (S-ana-q) – Saqtardyng anasy.

Saghaq (S-agha-q) - Caqtardyng aghasy.

Sabaq  - Saqtardyng apasy.

Senek – Saqtardyng enesi.

Qaghan – Handardyng aghasy.

Qatar – Aqiqattyng atasy (Qar men aq sinoniym), Qaz qatar – Qaz aqiqattyng atasy jәne Qazaq elinin  qatardyng basynda birinshi bolyp túruy, búl qazaq eli eng alghashqy el, yaghny qalghan elder qazaqtan keyin tizilip dýniyege keldi degen sóz.  Áytpese, arap qatar, orys qatar, qytay qatar, evrey qatar t.t. bolghan bolar edi.

Qabar (H-aba-r) - Aqiqattyng apasy, anasy (Qar men aq sinoniym).

Qaghaz  - Qazdyng (qazaqtyn) aghasy.

Kólenke (K-ólen-ke) – Ólenning kókesi. «Óleng sózding patshasy» (Abay). Óleng mәngi sózben birge, kólenke mәngi adammen birge.

Sәukele (Sәu-ke-le)  – Sәulening (núrdyn), yaghny Saqtardyng әkesi. Ejelgi Saqtardyng shoshaq tóbeli bas kiyim kiyetinderining syry osy.

Janaq – Jaqtyng (Sadaqtyng balama atauy) anasy.

Janay – Jaydyng (Sadaqtyng balama atauy) anasy.

Qadam – Qam  elining (Núq payghambardyng ýsh úlynyng ýlkenining eli) atasy.

Qalam – Qam eli aldynghy el. Núq atamyzdyng ýsh úlynyng (Qam, Sam, Iapes) ýlkeni.

Qapam – Qam elining apasy.

Qalmaq - (Q-alma-q) sóz týbiri alma, búl bayaghy Adam ata men Aua anany újmaqtan quatyn jemis aghashy. Ózderiniz kórip otyrghanday, tútas dýniyeni qaq jarghan, yaghny bólinuding basy Alma dep túr.

Ata meken (m-eke-n),  – Ata aldynda, men sózining qaq ortasynda eke (әke) túr.  Búl sózding tolyq maghynasy «Atam, әkem jәne mening tughan jerim». Ata-meken, búl Qazaq Atamnyng eng qasiyetti úghymy.

Alayda, búl úghymnyng qasiyetin tolyq týsinu ýshin, qazirgi tanda osy úghymnyng ornyna qoldanysta jýrgen Otan úghymynyng maghynasyn tolyq týsinuimiz qajet.

Otan – Ot anamyz ben Otbasymyzdyn, yaghny bala-shaghamyzdyng ornalasqan jeri. Demek, otbasyng qayda bolsa Otanyng sonda, yaghny it siyaqty qarnyng qay jerde toysa, otanyng sol jer degen sóz. Búl qazirgi Amerikagha jer-jerden jinalghan әr týrli últtardyng «qanghybas» ókilderining qaghidasyna tolyqtay sәikes keledi.

Biz qazir Atamekendi auyzgha almaymyz, onyng ornyna bar jerde ýnemi birinshi etip «Otan otbasynan bastalady» dep, Otan degen sózdi auyzdan tastamaymyz. Bizge úly atalarymyzgha layyq tolyq qandy el bolu ýshin birinshi kezekte Otan emes, Atameken túruy tiyis. Shyndyghynda da, Atamekendi auyzgha almay, tek qana jalang Otandy uaghyzdau bizding Ata tarihtan da, onyng úly mәdeniyetinen de tolyqtay bas tartqandyghymyz bolyp tabylady. Búl kosmopolitizmning bastau alatyn jeri, yaghny sol jerge tike aparatyn jol. Ana tilimizdegi kosmopolitizmning balamasy «Er tughan jerinde, ...» delinedi. Qazirgi Qazaqstannyng soltýstik ónirlerine ózge últ ókilderining asa kóbeyip ketui osy tújyrymymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. Búl bayaghy Amerikalyqtardyng (Evropalyqtardyn), yaghny ebreylerding jobasymen qoldan jasalghan «Moy adres Sovetskiy Soyzdyn» jalghasy.

Salaq (S-ala-q) – Saqtardyng alasy, yaghny óni ózgerip, búzylghan saqtar (salaq adam) t. t. bolyp jalghasyp kete beredi. Búl jerde sózding atasy (týbiri, avtory)  jalpy úghymnyng qaq ortasynda berilip túr. Búdan asqan danalyq bolar ma? Mine bizding atalarymyzdy osy ýshin de Qas by (Kaspiy) dep ataghan.

Sadaq – Saqtardyng ata (bas, úly) qaruy. Oghy jebe. Jebe qoramsaqta qarumen birge jýredi. Qazaqtarda da solay jeti atagha deyin et-jaqyn tuys sanalyp, olardyng úldary men qyzdaryna jeti atagha deyin ýilenulerine tyiym salynghan. Búl qazaqtyng Ata salty, býgingishe aitqanda Ata zany. Jebe kerile tartylghan Ad-yrnadan atylyp ajyraghansha qoramsaqta Sadaqtan bólinbey birge jýredi. Atylghannan keyin oqqa ainalady. Qazaqtyng auyz eki sózinde de, jazba jyr-shejirelerinde de jebe tiydi delinbeydi, oq tiydi delinedi. Búl Ata júrttan ajyrap, otau tigip ketken últtar men úlystar degen sóz. Bólinu segiz sanynan, yaghny Arab pen Ebreylerding atalary Semitterden bastalady. Segiz ben Semitting týbirles bolatyny osydan.  Ary qaray әlem tarihyndaghy segiz oq, toghyz oq jәne on oq (on jebe) halyqtary dep jýrgenderimiz osy bizden bólingen elderding qayta birikkendegi ataulary. Qazaqtyng Ata zanynda Adam Ata úrpaqtary jeti atagha deyin bólinbeydi.

Qorytyndy:  Sadaq - Saq Ata, yaghny Sadaqtyng avtory Saqtar degen maghyna beredi. J- jetinshi buyn úrpaq Jemeney (Búzau), Ay - Adaydyng ekinshi buyny әiel-ana, Aq - Aqpan, Adaydyng besinshi buyn úrpaghy bolady. Saqtyng sóz týbiri, yaghny týbi, óz atasy Aq bolatyny osydan. Qoramsaq - Qoramnyng týbiri Or, Ora, Oram bolsa, ekinshi buynda solardyng syrtynda Saq túr degen maghyna beredi. Adyrnanyng týbirinen Adaydy kórsek, Jebeden Jemeneydi kóremiz. Qoramsaqtyng «or» degen týbirinen Qúnanorystardy kóremiz. Jeti sanynyng - Jebe, Jemeneymen týbirles bolatyny osydan. Barlyq ataulardyng týbirinde sol úghymdardy dýniyege әkelgen Atalarynyng aty saqtalyp túr. Qazaqtyng búl qaghidasyn býtkil jer betinde qoldanbaytyn birde-bir el joq.

Tarih taghlymy: Eske ústayyq! Atam Qazaqtyng sóz jasau jýiesindegi Sóz týbiri, yaghny óz týbi, óz Atasy jәne onyng qúramy eshqashan janylysyp kórgen emes jәne eshqashan janylyspaydy da. Janylysatyn adamdardyng sanasy, yaghny aqyly men bilim dengeyleri ghana.

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY ALLA IMAN BERGEY!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

498 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021