Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Núrlan ORAZALINGE;

Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan BAYBEKKE;

Shymkent qalasynyng әkimi Ghabidolla ÁBDIRAHYMOVQA

Toqash  Berdiyarov 1925 jyly 19 qyrkýiekte qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Saryaghash audanyna qarasty Keles ónirining Qoshqarata auylyndaghy Úshqyn eldi mekeninde kedey sharuanyng otbasynda jaryq dýniyege kelgen. Azan shaqyryp qoyghan aty -- Torqysbek eken. Túrmys tauqymetine baylanysty bes jasynda Tashkenttegi  balalar tәrbiyeleytin № 6  mektep-internatyna qabyldanady. Sonda jýrgende tәtti bauyrsaqty erekshe sýisinip jeytin balany manayyndaghy qyzdar Toqash dep atap ketken kórinedi. Osylaysha búl esim onyng ómir boyghy boytúmar serigine ainalghan. Keyinnen  № 23 qazaq balalar ýiinde oquyn jalghastyrghan. 13 jasynda tughan auylyna oralghan. «Kommuna» jetijyldyq mektebin (qazirgi Ziyabek Rýstemov atyndaghy № 89 jalpy orta mektebin) ayaqtap ýlgermey újymdyq sharuashylyq júmystaryna aralasady. Maqtashylar brigadasynyng tәbilshisi bolyp isteydi. Búdan song Besqúbyr auyldyq kenesining (qazirgi Qoshqarata auyldyq okruginin) hatshysy qyzmetin atqarghan.

El basyna auyr kýn tughan súrapyl soghys jyldarynda 17 jasar bozbala ózi súranyp qandy maydangha attanady. IV Ukraina maydanynyng qúramynda  qatygez jaumen shayqasady. Ekinshi dәrejeli «Otan soghysy» ordenimen, «Erligi ýshin», «Stalingradty azat etkeni ýshin», «Berlindi alghany ýshin»  medalidarymen marapattalghan. Sol bir qiyn- qystau kezenderde  onyng kenes jauyngerlerining eren erligin jyrlaghan ólenderi alghash ret jaryq kóredi. Súm soghys ayaqtalghannan keyin de әsker qatarynda qalyp, tórt jyl boyy Qyzyl Tuly Baltyq әskeriy-teniz flotynda tenizshi bolyp qyzme atqarady. 1949 jyldyng kýzinde densaulyghyna baylanysty әskery qyzmetten birjolata bosatylghan.

Beybit ómirge oralghan ol 1950 jyly Almatydaghy kórkemsuret uchiliyshesine oqugha týsedi. Ókinishke oray  oquyn ayaqtay almaydy. Sóitip óleng jazugha birjolata bet búrady. Baspasóz betterinde tuyndylary jii jariyalana bastaydy. 1958-1962 jyldary «Leninshil jas» (qazirgi «Jas Alash»), «Qazaq әdebiyeti» gazetterining redaksiyalarynda qyzmet atqarghan.  Aqyn úzaq jyldar bederinde birynghay shygharmashylyq júmyspen ainalysqan. 1952 jyly onyng «Shalqy teniz» atty alghashqy jyr jinaghy jaryq kóredi. Sodan beri «Men  ómir sýremin», «Utrennyy luch», «Beybitshilik kóshesi», «Kógildir ymyrt», «Esik aldy kók terek», «Shynar», «Farida» atty poeziyalyq jәne prozalyq kitaptary baspadan shyqqan. Olar synshylar tarapynan joghary baghalanyp, júrtshylyqqa keninen tanyldy. Kóptegen shygharmalary KSRO halyqtarynyng tilderine audaryldy.

«Mening toyym bolghan joq» dep ókingen aqynnyng kózi tirisinde 50 jәne  60 jyldyq mereytoylary toylandy. Qazaq KSR Jogharghy Kenesining Tóralqasy aqyn Toqash Berdiyarovty kenes әdebiyeti salasyna sinirgen enbegi ýshin jәne alpys jasqa toluyna baylanysty respublika  Jogharghy Kenesining Qúrmet  gramotasymen marapattady. Kelestik jerlesteri ýlken saltanat sәtinde asa zor qúrmetpen oghan aqbozat mingizip, ýstine maqpal shapan japqan. Búl mereytoygha Toqannyn  әriptes dosy  Ghafu Qayyrbekov arnayy kelgen bolatyn.

Ómirining songhy jyldary ol Almatynyng Gogoli kóshesindegi № 15 ýiding 69 pәterinde túrghan edi. 1988 jyly 29 shilde kýni  Payghambar jasy – 63-ke qaraghan shaghynda  belgili qazaq aqyny, Úly Otan soghysynyng ardageri, respublikalyq dәrejedegi derbes zeynetker Toqash Berdiyarov kenetten qaytys boldy. Aqynnyng ziratyna eskertkish keudemýsin qoyylghan. Úshqyn auyldyq okrugindegi Toqash Berdiyarov atyndaghy № 127 jalpy orta mektebinde de aqynnyng keudemýsini ornatylghan.  Aqyn múrajayy bar. Keshegi kenes zamanynda «Keles» kensharynyng (qazirgi Qoshqarata auyldyq okruginin) ortalyghy   -- Besqúbyr auylynda aqyn eskertkishi ornatylyp, onyng esimi mәdeniyet ýiine  berilgen bolatyn.  Alayda Tәuelsizdik jyldarynda búl atau eskerusiz qalghan. Keles ónirinde Úshqyn degen atau bir emes, eki ret  kezigedi. Onyng bireui auyldyq okrug bolsa, ekinshisi eldi meken. Osy ekeuin shatastyrmau ýshin әri aqyn tughan auylgha  Toqash Berdiyarovtyng esimin beru mәselesi qanshama ret kóterilgenimen, әli kýnge deyin saghyzsha sozylyp, siyrqúiymshaqtanyp, saghyzsha sozylyp, sheshimin tappay keledi.

Toqang baqilyqqa attanghannan keyin 70 jәne  90 jyldyq mereytoylary keninen atap ótildi. Onyng alghashqysynda arqaly aqynnyng qúrmetine Halyqaralyq dengeydegi  mýshәira men   sport jarysy ótkizildi. Keyingisinde almatylyq aqyn Bolat Sharahymbaydyng qúrastyruymen Toqash Berdiyarovtyng «Adyraspan» atty tandamaly jyr jinaghy men arqaly aqyn  turaly  «Kóke» dep atalatyn estelikter jinaghy  shygharyldy. Alayda týrli sebeptermen 80 jyldyq mereytoyy atalmay  qaldy. Kelesi jyly Toqannyng baqilyq bolghanyna 30 jyl tolghaly otyr.

Osy orayda aqyn esimin enshilegen  № 127 jalpy orta mektep újymynda qalyptasqan jaqsy bir iygi  dәstýrdi tilge tiyek ete ketpesten bolmaydy. Olar jyl sayyn Toqannyng jaryq dýniyege kelgen jәne baqilyq bolghan kýnderin eleusiz, eskerusiz qaldyrghan emes. Shama-sharyqtaryna qaray atap ótedi. Voleyboldvn jarys úiymdastyrady.  Qajet bolghan jaghdayda audan, oblys kóleminen qadirmendi qonaqtar shaqyryp, olardyng aqyn turaly tolghanystaryn tyndaydy. Toqannyng asqaq ruhyna  Qúran baghyshtap, ózderining dәm-túzyn úsynady. Shaqyrghan qonaqtaryn syi-siyapatsyz qaldyrmaydy.  Atalmysh bilim ordasyn úzaq jyldar boyy basqarghan bilikti basshy Býbizina Túrymbetova osynday jaqsy ýrdisti berik ústanyp kelgenine qalaysha sýisinbessin. Onyng osy bir sauapty tirligin  ayryqsha tilge alghanymyz jón. Endi ol zeynetkerlike shyqqannnan keyin qazirgi mektep diyrektory mindetin atqarushy Erjan Yusupov ta sol joldy senimmen jalghastyryp otyrghany qanday ghaniybet.

Tayauda osy bilim ordasynda aqynnyn  tughan kýni kezekti ret atap ótildi. Aldymen mektep aulasyndaghy aqynyng keudemýsinine alqyzyl gýl shoqtary qoyyldy. «Kelesting kókserek aqyny» atty  is-sharany  Toqash Berdiyarov atyndaghy әdeby shygharmashylyq qoghamdyq qorynyng  tóraghasy, Saryaghash audanynyng Qúrmetti azamaty Jappar Ýmbet qúttyqtau sóz sóilep ashty:

-- Aqyn Toqash Berdiyarov -- qazaq әdebiyetining asa kórnekti ókili ekenin ekining biri jaqsy biledi. Súrapyl soghys jyldary eli men jeri ýshin oq pen ottyng arasynda  qatigez jaumen jaghalasa jýrip kenes jauyngerlerining eren erligin jyrgha qosty. Beybit ómirge oralghannan keyin de búrqyratyp  jalyndy jyrlar jazdy. Otyzshaqty kitap shygharyp, oily oqyrmandaryn otansýigishtik sezimge bauly bildi.

Ókinishke oray keyingi  kezderi aqyn esimin úlyqtau sharalary úmyt qalghan synayly. Olay deytinimiz, aru Astanany aitpaghanda jarty ómirin ótkizgen, sauyq-sayran salyp, qyzyghy men shyjyghyn qatar kórgen  Almatynyng ózinde Toqash Berdiyarovtyng atynda mektep ne  kóshe, yaky oghan arnap ornatylghan eskertkish  joq. Aqyn túrghan ýilerge memorialdyq eskertkish taqta ornatylmaghan. Múndaydy  shyrayly Shymqaladan da izdep taba almaysyzdar. 1995 jyly qonyr kýzde  arqaly aqynnyng 70 jyldyq mereytoyynda arnayy bayandama jasaghan belgili jazushy Marhabat Bayghúttyn: «Shymkentte Toqash Berdiyarovtyng atyna kóshe beriletin boldy!» -- dep sýiinshi súraghany esimizde. Biraq, ol da ayaqsyz qaldy. Ony aitasyz, ózi tuyp-ósken alaqanday auylgha da aqyn atyn qoya almay, әlde qiya almay otyrmyz ghoy. Osy orayda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basqarmasynyng tóraghasy Núrlan Orazaliyn, Almaty jәne Shymkent qalalarynyng әkimderi -- Bauyrjan Baybek pen Ghabidolla Ábdirahymovtyng tarapynan búl  ótkir de ózekti mәselege qozghau salynyp, qolgha alynsa  eken deymiz.

Endi Toqash Berdiyarovtyng tuyndylary men ol turaly estelik  kitaptar shygharudy batyl qolgha alyp, aqyndy úlyqtau sharalaryn úmytpauymyz kerek. Mine, osy orayda  jerlesimiz jurnalist, aqyn, audarmashy, әdebiyettanushy, mәdeniyettanushy, ónertanushy, bibliograf, baspager, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi  Ábdisattar Álipke aitar alghysymyz sheksiz. Ol arqaly aqyndy úlyqtau jayynda qanshama maqala jazumen qosa-qabat byltyr Shymkenttegi «Aziat» baspasynan «Ádebiyet әlemi» seriyasymen kólemi 512 bettik «Talantymen talaydy tamsandyrghan tylsym taghdyr turaly tolghanystar» atty arnayy jinaqtyng alghashqy kitabyn  shyghardy. Ekinshi kitabyn da baspagha әzirlep qoyyp, demeushiler izdep  otyrghan jaghdayy bar. Endi bәrimiz jabylyp jýrip soghan jәrdem bereyik. Qala berdi  iltipatshyl  inimizding  biylghy alpys jasqa tolghan mereytoyyn da tiyisti dengeyde ótkizuge kómek kórseteyik. Osynyng bәri sayyp kelgende, Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasyna oray jýzege asyrylugha tiyis izgilikti de iygilikti júmystardyng biri bolmaq.

Halqymyzda «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy» degen qaghidaly sóz bar. Býgingi is-sharany da aqyn beyitining basyna baryp, onyng asqaq ruhyna Qúran baghyshtaudan bastaudy jón kóruimizding sebebi de osynda. Endi qalyptasqan dәstýrge say  mektepke jinalyp otyrmyz. Toqana qansha taghzym etsek te, qúrmet kórsetsek te әbden jarasady. Tughan jerimizding túlghalaryn dәripteu arqyly biz ózimizding kim ekenimizdi tanyta alamyz. Býgingi is-sharany úiymdastyrghan mektep újymy men  kelgen qonaqtardyng bәrine  alghys aitumen qatar  Sizderdi búdan bylay da dәl osy baghytta júmys isteuge shaqyramyz! -- dep  sózin qorytyndylady.

Basqosu barysynda Úshqyn auyldyq әkimdigining jauapty qyzmetkeri Tasbau Polatov, Úshqyn auyldyq okrugi ardager kenesining tóraghasy Iles Júmaghúlov, bayyrghy ústaz Orynbasar Egemberdiyev, Toqash Berdiyarov atyndaghy № 127  jalpy orta mektep  diyrektorynyng orynbasary Ramazan  Qojamjarov, múghalimi Gýljan Qaraqúlova, jergilikti aktrisa, mәdeniyettanushy  Meruert Júmәliyeva, Abay auyldyq ardagerler kenesining  tóraghasy Toylybay Tomarbaev,  qazyghúrtyq әdebiyet janashyry  Jorabay Kólegen,  jazushy Núrghaly Rahaev,   taghy basqalar Toqang jayyndaghy jýrekjardy estelikterimen bólisti. Berdaly Rysbekov, Ádilet Ázimqúlova, Qyzdarkýl Omarova, Nәrikbay Naqypbekov, aqyn atyndaghy bilim ordasynyng oqushylary -- Úljan Erkebay, Ayjan Qonysәli, Ayjarqyn Bolat, Aysara Ómirzaq, Anar Aulan, Núrjigit Egemberdiyev, Didar Rysbay  jarysa  óleng oqydy. Núrtughan Abylay Maylyqojanyng «Tolghauyn» oryndady. «Toqash aqynnyng auylgha saghynyshpen kelui» dep atalghan sahnalyq kórinis qoyyldy.

Búdan bólek voleyboldan Toqash Berdiyarov atyndaghy jýlde ýshin bolghan  jarysy kezekti ret ótkizildi. Onda Úshqyn auylynyng jastarynan qúralghan «Bolashaq» komandasy jenimpaz atandy. Osy komandanyng kapitany, Úshqyn auyldyq әkimdigining jastar isi jónindegi inspektory  Oljas Sattarov eng ýzdik oiynshygha berilgen jýldege iyelik etti.  Toqash Berdiyarov atyndaghy № 127 jalpy orta mektebi  ekinshi oryndy enshiledi. № 138 jalpy orta mektebi ýshinshi oryndy iyelendi.

Qonaqtardyng qúrmetine aq dastarqan jayylyp, dәm-túz úsynyldy. Osylaysha Toqash aqynnyng asqaq ruhyna taghy bir ret taghzym kórsettik.

Qúttybay Qalybaev,

maydanger  aqyn Toqash Berdiyarovtyng tuysqan  inisi,

Ontýstik Qazaqstan oblysy,

Saryaghash audany,

Keles óniri

Abai.kz