Taghdyrdyng mandaygha jazghany sol — ata-babalardan múragha qalghan qazaqtyng úlan-ghayyr dalasy týrli zamandarda jer auyp kelgen san týrli últtar men úlystargha pana boldy. Alystan kim kelse de, qúshaghyn jayyp qarsy alatyn qazaqtyng kenpeyildigi men qonaqjaylylyghy da búghan ózining yqpalyn tiygizbey qoyghan joq. San taraptan soqqy jep, bas saughalaghandary bar, kýshpen jer audarylyp, aidalghandary bar, týrli halyqtar qazaq jerine tabandary tiygende ghana jan shaqyryp, esterin jidy.

Býginde olar basqa eldi otanym dep sanamaydy, irgelerin bekitip, osynda tamyr jayghan qay últtyng ókilinen súrasanyz da, olardyng tarihy otandary bireu, ol — Qazaqstan.

Qazaqstandaghy últaralyq jәne dinaralyq tatulyqty nyghaytu isinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyn  bastamasymen qúrylyp, býginde konstitusiyalyq mәrtebege ie bolyp, elding ishki sayasatynda tendessiz ról atqaryp otyrghan Qazaqstan Halqy Assambleyasy ekeni dausyz.

Degenmen, biz býgingi tandaghy Qazaqstandaghy últaralyq qatynas jayyna mәselening basqa qyrynan kelip kórmekpiz.

Elimiz tәuelsizdigin alghan sәtte әlemdegi eng kópúltty, eng kópdindi memleketterding birine ainaldy. Zamanauy әlemde týrli qaqtyghystar men túraqsyzdyqtardyng kópshiligi dәl osy últtar men din ókilderining arasyndaghy qarama-qayshylyqtardan tuyndap jatqandyqtan, әsirese, Qazaqstangha dúshpan kózben qaraytyn, mysyqtileuli sarapshylardyng kópshiligi kóp úzamay-aq búl el óz ishinen irip-shirip, qyryq pyshaq bolyp jan-jaqqa tartyp, aqyry el bolmay qúlap tynady dep sәuegeysip baqqany da sondyqtan.

Aqiqatyn aitqanda, oghan negiz de joq emes edi. Basqany bylay qoyghanda, soltýstik aimaqtardaghy birqatar shovinistik pighyldaghy azamattar teristikke qaray búra tartqan kezderi de bolghanyn kózimiz kórgen.  «Memleket qúraushy últ retinde qazaqtar endi ózderining ýstemdigin basqalargha bayqatyp, tizesin batyrady. Ózgeler búghan shydamay jan-jaqqa tarasady» degender de boldy. Basqa da týrli faktorlar sәuegeylerding gu-gu әngimesine shyndyqqa janasymdy syltaular tauyp berip otyrdy.

Alayda qazaq elining baghyna qaray sol qiyn-qystau kezenderde búl memleketting tizginin ústap otyrghan Núrsúltan Nazarbaev bolatyn. Ol elding eng basty jetistigi onyng ishki túraqtylyghynda ekenin bek týsingen azamat boldy.

Ol jas memleketting ekonomikalyq órleui de, sayasy túraqtylyghy da, demokratiyalyq damuy da búl eldi meken etken týrli últtar men úlystardyng ózara syilastyghyna, týsinistigi men tatulyghyna baryp tireletinin әu bastan jaqsy týsindi. Elbasynyng jetekshiligimen jýzege asyrylghan memleketting últtyq sayasaty әr últtyng etnikalyq janghyruyn, óz tilderi men salt-dәstýrlerin qalaghandarynsha berik ústanu arqyly ózderin tolyqqandy últ retinde, әri osy elding teng qúqyly azamaty retinde sezinuin tirek etip aldy. Respublikanyng ishki sayasatynda últaralyq kelisim mәselesi, órkeniyetti týrde ózara kelisimge kelui airyqsha manyzdy oryngha ie boldy. Osynyng arqasynda 130-dan astam últ pen 46 dinning ókilderi «Qazaqstan — ortaq otanymyz, ortaq ýiimiz» degen qúndylyqtyng tóniregine toptasa bildi.

Qazaqstan sekildi kópúltty memlekette últaralyq kelisimdi nyghaytu jýrgizilip jatqan reformalardyng jemisti boluy men túraqty damuynyng eng basty sharttarynyng biri bolghany anyq. Kezinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi atap ótkenindey, «Bizding sayasatymyzdyng eng basty ózegi barlyq últtar men úlystar ókilderining ortaq qúndylyqtaryn tauyp, olardyng birige otyryp, derbes damuyna qajetti alghysharttardy anyqtay biluimizde boldy».

Qazaqstannyng 1995 jyldyng 30 tamyzynda býkilhalyqtyq refrendummen qabyldanghan ata zanynyng ózi «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy…» dep bastaluynyng da ózindik syry bar. Ata zanymyz boyynsha eshbir últtyn, dinning ókili ózin búl memlekette ekinshi sorttaghy adam sezinbeuine tolyq jaghday jasaldy. Oghan Qazaqstan Konstitusiyasynyng 14-babynda «tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese ózge de jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy» dep jazyluy tolyq negiz boldy. Ata zanymyzdyng 39-babynda «últaralyq tatulyqty búzatyn kez kelgen әreket konstitusiyalyq emes dep tanylady» dep últaralyq tatulyq mәselesining manyzdylyghy taghy da aishyqtay kórsetildi.

Osynyng arqasynda elimizde barlyq últtar men úlystardyng mәdeniyeti jalpyúlttyq baylyq retinde qarastyryldy. Kýlli últ ókilderine konstitusiya arqyly ózderining etnomәdeny baylyqtaryn saqtap, damytugha mýmkindikter berildi.

Sóitip, kýni keshe ghana «qyryq pyshaq bolyp, irgesi qaqyray sógiledi» degen talay sәuegeylerding kómeylerine qúm qúiylyp, Qazaqstan zamanauy әlemning eng qauipti qúbylystarynyng biri — últaralyq qaqtyghystardy boldyrmaudyng tiyimdi tetigin tapty. Ózining aumaghynda túratyn últtar men úlystardy olardyng últtyq qúndylyqtaryna baylanysty arazdastyratyn eshbir jol qaldyrmady.

Qazaqstan aumaghyndaghy týrli últtardyng úzaq uaqyt boyy «shәy despey» qoyan qoltyq tirshilik keshuine búl memleketting týpki iyesi — qazaq halqynyng qanynda bar kenpeyildiligi men sabyrly saliqalylyghy sebep bolyp otyrghanyn elding damu tarihyna jiti qarap otyrghan kez kelgen sarapshy joqqa shygharmaydy.

Býginde qazaq jerin meken etip otyrghan últtardyng qay-qaysysy da kezinde úly dalagha shekeleri shylqyghannan, jetiskennen kelgen joq edi. Barar jer, basar taulary bolmay, jer betinde tirshilik iyesi bolyp qalamyz ba, joq pa degen kýdikpen kelgen kez kelgen últ ókili osy qazaqtyng arqasynda auyzdary aqqa tiyip, esterin jinap, etekterin japqanyn kóz kórgen kónekózderding qay-qaysysy da ashyq aitady, onday jandar әrdayym qazaqqa alghys pen yqylas-iltipattaryn ayaghan emes. Búl —  bir deyik.

Ekinshiden, túraqtylyq pen qauipsizdikting eng basty faktory Qazaqstan basshylyghynyn, naqtyraq aitqanda, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng últaralyq jәne dinaralyq qatynastardaghy kóregen sayasaty.

Preziydentimiz tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen-aq elding últtyq sayasatynyng basty qaghidalaryn aiqyndap aldy. Búl qaghidalar últtar arasyndaghy týsinistikting kiltin tabu, qoghamdyq túraqtylyqty últtyq mәselelerdi әdil sheshuding negizi etip alu, barsha halyqty ortaq qúndylyq — elding tәuelsizdigin nyghaytu jolynda biriktiru sekildi mәselelerge jýgindi.

«Qazaqstan-2030» strategiyalyq baghdarlamasynda birinshi kezekte qolgha alynuy tiyis, eng basty mindetter eldi ishki qayshylyqtar mýjip, ishinen iritip jatatyn bolsa, oryndaluy mýmkin emestigi aiqyn kórsetildi. Úzaqmerzimdik strategiyanyng eng basym baghyttarynyng biri retinde ishki sayasy túraqtylyq pen barlyq últtardyng teng qúqylyghyn qamtamasyz etuding nәtiyjesinde mýmkin bolatyn qoghamnyng birligi, sonday-aq týrli dinderding arasyndaghy qatynastardyng ózara syilastyghy men bir-birine týsinistikpen qarauy alyndy.

Songhy jyldary qolgha alynghan tabysty ekonomikalyq reformalardy sayasy reformalargha úlastyru jaghdayynda Memleket basshysy últaralyq qatynastar jýiesin búrynghysynan da tiyimdi, yqshamdy ete týsuge baghyttalghan jana mindetter qoydy.

Qazaqstandaghy últaralyq jәne dinaralyq qatynastardyng әri qarayghy ýndestigin damytyp, maqsatty týrde keshendi sayasat jýrgizu ýshin  elimizde «Últaralyq jәne dinaralyq kelisimning Qazaqstandyq modelin janghyrtu jónindegi 2006-2008-jyldargha arnalghan baghdarlama» qabyldanyp, tabysty jýzege asyryldy.

Baghdarlamanyng negizgi mindetteri retinde respublikadaghy dinaralyq jәne últaralyq kelisimning Qazaqstandyq modelin jetildirudi qamtamasyz etetin keshendi sharalardy oilastyryp, jýzege asyru mәselesine basymdyq berildi. Sonday-aq últaralyq jәne dinaralyq qatynastar salasyndaghy ahualgha naqty bagha beru, qoghamnyng әleumettik-psihologiyalyq shiyelenisterding bar-joghyn  anyqtap, olardyng dengeyin anyqtau, ishki sayasy túraqtylyq pen últaralyq jәne dinaralyq kelisimdi nyghaytu mәseleleri aldynghy qatargha shygharyldy.

Osynyng arqasyna qoghamdaghy últaralyq, dinaralyq ahualgha ghylymy zertteu jýrgizu isi úiymdastyrylyp, jýzege asyryldy. Últaralyq әrekettestikting boluy mýmkin týitkildi tústaryna túraqty týrde monitoring jýrgizilude. Onyng ishinde әdette ózderining qyzuqandylyghymen erekshelenetin, bóten mәdeniyetti, salt dәstýr men tildi syilau túrghysynan úshqary әreketterge oilanbay bara salu qaupi joghary jastar arasyndaghy últaralyq kelisimdi damytu  mәselesine airyqsha kónil bólinude. Osynyng nәtiyjesinde tәuelsiz Qazaqstan Respublikasy qoghamdyq janghyrudyng jana belesine kәri-jas, orys-qazaq nemese basqa últ dep bólinbey, músylman, ya  basqa din ókili dep irge ajyratpay, ortaq ýiimiz Qazaqstandy janghyrtudyng keleli de keshendi sharalaryna barlyghy birlese ýn qosyp, bolashaqqa birge ayaq basyp barady.

Múnyng barlyghy últaralyq tatulyq atty eng úly qúndylyqtyng iydeyalyq avtory, әri ony eshkimning janyna jara salmay, eshkimdi kemsitpey, kerisinshe barlyghynyng últtyq bolmystaryn elding ortaq iygiligi retinde kókke kótere bilgen kóregen basshy Núrsúltan Nazarbaevtyng arqasynda mýmkin bolyp otyr.

A.Erasylov

Abai.kz