Áuelde SÓZ bolghan… Injil osylay deydi. Sózding qasiyeti men kiyesin biletin aghalarym da solay dep jýr. Oghan talas joq. Sanasynda sәulesi bar sirә, talasa qoymas.    
«Sóz týzeldi. Tyndaushy sen de týzel» dedi Abay. Sózding týzelgeni qashan. Tek sonyng qadirine jetetin joq. Bú zamanda Sóz qadirin kim úqqan? Keshe onyng jylaghanyn kórdim. Shynymen jylap túr… Áldekim ony qolymen ústap almaq bopty. Qoly úzyn eken. Ishine ýnilip, úgha almaghan ghoy, qaytsin. Al, Sózdi qolmen ústau mýmkin emes! Álgi Sózding kiyesin úmytypty. Sózdi kinәlady. Sóz – tasyrgha tek qorek bolghan eken. Ol bir kýni Sózdi joghaltuy mýmkin.  Shynymen. Biraq onyng qasynda… kiyesi qalady. Kiye. Kiyeden qorqu kerek. Kiyege qalu – qasiret, kiyege qalmau – qasiyet. Qorqyp qana Sózge qol sozugha bolmaydy deydi bir taqua. Dúrys shyghar. Qorqynysh, ýrey – shynayy senimge jol ashpaydy. Al, mening oiym – sýie almaghandar Sózden qoryqsa deydi. Qoryqpaghannan qoryq!  Olar senimi joqtardan qauipti.
Tirlikte Sóz qadirin úqpaghannyng ruhany jan dýniyesi shyn mәninde saltanat qúra almaydy.  Óitkeni, onda qúdiret bar. Sóz – qúndylyq. Boyynda qúndylyghy bardyng ghana sózi ótedi. Múnday qúndylyqtan ada qalghannan esti Sóz shyqpaydy.
Sózsiz – әlem kýireydi. Sóz – qasiyet. Ol joq jerde bereke bolmaydy. 

Áuelde SÓZ bolghan… Injil osylay deydi. Sózding qasiyeti men kiyesin biletin aghalarym da solay dep jýr. Oghan talas joq. Sanasynda sәulesi bar sirә, talasa qoymas.    
«Sóz týzeldi. Tyndaushy sen de týzel» dedi Abay. Sózding týzelgeni qashan. Tek sonyng qadirine jetetin joq. Bú zamanda Sóz qadirin kim úqqan? Keshe onyng jylaghanyn kórdim. Shynymen jylap túr… Áldekim ony qolymen ústap almaq bopty. Qoly úzyn eken. Ishine ýnilip, úgha almaghan ghoy, qaytsin. Al, Sózdi qolmen ústau mýmkin emes! Álgi Sózding kiyesin úmytypty. Sózdi kinәlady. Sóz – tasyrgha tek qorek bolghan eken. Ol bir kýni Sózdi joghaltuy mýmkin.  Shynymen. Biraq onyng qasynda… kiyesi qalady. Kiye. Kiyeden qorqu kerek. Kiyege qalu – qasiret, kiyege qalmau – qasiyet. Qorqyp qana Sózge qol sozugha bolmaydy deydi bir taqua. Dúrys shyghar. Qorqynysh, ýrey – shynayy senimge jol ashpaydy. Al, mening oiym – sýie almaghandar Sózden qoryqsa deydi. Qoryqpaghannan qoryq!  Olar senimi joqtardan qauipti.
Tirlikte Sóz qadirin úqpaghannyng ruhany jan dýniyesi shyn mәninde saltanat qúra almaydy.  Óitkeni, onda qúdiret bar. Sóz – qúndylyq. Boyynda qúndylyghy bardyng ghana sózi ótedi. Múnday qúndylyqtan ada qalghannan esti Sóz shyqpaydy.
Sózsiz – әlem kýireydi. Sóz – qasiyet. Ol joq jerde bereke bolmaydy. 
IYә, Sózdi sýIY kerek. Sýimegen – qadirin úgha almas, terenine jete almas. Ol ýshin oghan degen mahabbat kerek. Onsyz Sóz qolgha túrmas, uysqa syimas. Sózding orny – jýrek. Ol tek jýrekke ghana siyar. 
Bir kezde «Batys – jalanash, Aziya – endi sheshine bastady» dep jazghan nemis pәlsapashysy Nisshe osy Sózden adalyq jayly aitqan shyghar bәlkim. Shynynda da jýreginde Sózi joq – jalanash, japyraghy joq aghashqa úqsaydy. 
Sóz – jalghyz. Sóz – jetim. Ol – bar. Onyng izdeushisi qazir az. Kóbeyer. Sózdi sýigen izdeydi. Olar Sózding jer betindegi jasampaz qoltanbasy ispetti. Onyng tendessiz kýshi jana tuyndylardyng dýniyege keluine jol ashady. «Tolqyndy tolqyn quady». Sebebi, Sóz – kópir. Úrpaq pen úrpaq  arasyndaghy altyn jipting tinindey.
Alayda, Sóz әleminde de kezdeysoqtyqtar oiyny bola beredi. Tek ol qúr bekershilik qana bolmaq…
Keyde men janym qúlazyp Sózdi izdeymin. Onyng baryn sezgin, sezinging keledi. Álemning onsyz qúny kók tiyn, mәni joq ekenin úgham. Qiiy qashqan әlemnen Sózdi Qúnanbay balasynyng ghana tәnirilik túrghyda sezingenin, Shәkәrimning ghana sopylyq kemeldikke qol jetkizgenin eske ap júbanam.  Ondayda «bas-basyna by bolghan qiqym» tirlikting oiyny әdirem qalsyn deymin. Áyteuir, bizden ótken úlylar biyiktetip ketken Sózding asa quatty qúdiretinin, adamy ómirsheng mәn-maghynalardyng ólmeytinine senem. Soghan quanam.
«Myna jaryq dýniyede eshtene – mәngilik emes. Tek eshtene – mәngilik» deydi bir kókem. Sóz she?
Áuelde Sóz bolghany ras. Sóz – Qúday. Allanyng qasiyetti kitabynan aqyldy Sóz aitu mýmkin emes. Biraq osy joldargha Bauyrjan aqyn «Sóz bolady Sony da» degen esti óleng jolyn qosty. Jalpaq ghalamnyng jaryghyn jaghyp, óshiretin de Sóz degeni ghoy. Óitkeni, Sóz – mәngilik.  Sóz – Aqiqat. Sózge – Aqiqatqa degen mahabbat qana mәngilik! Sóz jasay beredi. Jasasyn Sóz!