Janar NÚRGhALI. Janasha túrpattaghy kóshpendilik
Qala kóshelerindegi ayaldamalarda «pәterimdi jalgha beremin» degen mәtindegi habarlandyrular kóp-aq. Pәterdi jalgha beru qazirgi kezdegi janasha kәsipting janasha týri. Biraq búlaysha payda tabu әdisining búrynnan bar ekeni belgili. Tek songhy on bes jyldyng jýzinde búl kәdimgidey jasyryn kәsip kózine ainalghan. Sebebi týsinikti. Qazirde auyldan qalagha qonys audarushylar men auyldan qalagha kep oqyp, ony bitirgen jastar kóp. Jas maman iyesi auylgha barghannan góri qalaghan júmysyna túryp, qalada qalghysy keledi. Ásirese, kóktem men kýz ailarynda auyldan qalagha kóship-qonu nauqany bastalady. Búghan kórshiles aimaqtardan kóship kelushilerdi qosynyz. Sóitip bastalghan kósh jalghasyp jatyr. Sirә, jalghasa bermek...
«Auyldan qalagha kóship kelgenime 7 jyldan asty. Áli ýy satyp ala almay jýrmin. Jaqynda 23-shi ret kóship, pәter auystyrdym». Búl Qyzylorda oblysynan bizding qalagha jayly qonys izdep kelgen 28 jastaghy jigitting sózi.
Búl bir ghana mysal. Al, auyldan qalagha kep, pәterden pәterge kóship, basybayly baspanagha ie bola almay jýrgen qandastarymyz qanshama.
Tәuelsizdik alghan jyly elimizden syrtqa ýsh jarym milliongha juyq adam kóship ketipti. Onyng esesine 800 myng oralman bauyrymyz elge kelgen.
Qala kóshelerindegi ayaldamalarda «pәterimdi jalgha beremin» degen mәtindegi habarlandyrular kóp-aq. Pәterdi jalgha beru qazirgi kezdegi janasha kәsipting janasha týri. Biraq búlaysha payda tabu әdisining búrynnan bar ekeni belgili. Tek songhy on bes jyldyng jýzinde búl kәdimgidey jasyryn kәsip kózine ainalghan. Sebebi týsinikti. Qazirde auyldan qalagha qonys audarushylar men auyldan qalagha kep oqyp, ony bitirgen jastar kóp. Jas maman iyesi auylgha barghannan góri qalaghan júmysyna túryp, qalada qalghysy keledi. Ásirese, kóktem men kýz ailarynda auyldan qalagha kóship-qonu nauqany bastalady. Búghan kórshiles aimaqtardan kóship kelushilerdi qosynyz. Sóitip bastalghan kósh jalghasyp jatyr. Sirә, jalghasa bermek...
«Auyldan qalagha kóship kelgenime 7 jyldan asty. Áli ýy satyp ala almay jýrmin. Jaqynda 23-shi ret kóship, pәter auystyrdym». Búl Qyzylorda oblysynan bizding qalagha jayly qonys izdep kelgen 28 jastaghy jigitting sózi.
Búl bir ghana mysal. Al, auyldan qalagha kep, pәterden pәterge kóship, basybayly baspanagha ie bola almay jýrgen qandastarymyz qanshama.
Tәuelsizdik alghan jyly elimizden syrtqa ýsh jarym milliongha juyq adam kóship ketipti. Onyng esesine 800 myng oralman bauyrymyz elge kelgen.
Kenes odaghy qúlaghannan keyin auylda túratyndardyng kóbi qalagha aghyldy. Sóitip, Kenes odaghynyng ydyrauy Qazaqstanda ishki migrasiya mәselesining tuuyna jol ashty. Sebebi, Kenes dәuirinde memleket auyldan qalagha, әsirese, «aziattyq» auyldyng «europalyq» qalagha kóshuin shektedi. Biraq múnday qúbylys KSRO-nyng bala tuudyng jogharghy kórsetkishine ie barlyq aziattyq auyldaryna tәn bolghan. Al, tәuelsizdik alghannan keyin elimizde búl basty problemagha ainaldy. Shashyranqy otyryqshylyq, qazaqy kóshpelilik oryn aldy. Al, Ózbekstan men Týrikmenstanda jaghday bizdegige kerisinshe qalyptasty: kenestik rejimdi saqtap qalu ýshin auyldaghylardyng qalagha aghyla kóshuine jol bermedi. Ózbekakalar auyl ózbegining óz aulynda túraqtap qaluyna úmtyldy. Biraq qazir olardyng kóbining bizding qazaqtyng jasyryn júmys kýshine ainalghany belgili. Keybir derek kózderine sýiensek, 1991 jyldan bastap 2006 jylgha deyingi aralyqta júmys pen jayly túraq izdep, 60 payyzgha juyq auylda túratyn qazaqstandyqtar Almaty, Astana siyaqty qalalargha qonys audarghan. Auyldan qalagha kóshkenderdi әriyne, alpauyt qalalarda dayyn ýy kýtip túrmaghany belgili. Olar jaldamaly pәtershilerding kebin kiydi. Keybir pysyqaylar ghana 2000-shy jyldar túsynda ýlken qalalardyng ainalasyndaghy bos jerlerden, sayajaylardan ýy saldy.
Auyldaghylardyng qalagha jappay kóshui saldarynan 2000-shy jyldary auyldardaghy birneshe selolyq okrugter jabylyp qaldy. Mysaly, 2001-2002 jyly 186, al, songhy jyldarghy statistikalyq esep boyynsha 400-ge juyq auyl qysqarghan. Kenestik kezennen keyin sovhoz ben sovhozdy, audan men audandy biriktiru iydeyasynyng jýzege asuy da sol sebepten tughan.
Býginde qalada pәter jaldap túryp jatqandardyng bәri derlik auyl qazaqtary. Al, pәter izdep, kóship jýrgen ózge últ ókili kem de kem.
«Qalagha kep, pәter jaldap túrghanymyzgha altynshy jyl. Ýsh balammen kýieuim ekeumiz 25 myng tengege jerýidi jalgha alyp túryp jatyrmyz. Kýieuim ghana júmys isteydi. Men balamen ýide otyrmyn. Qystay jalgha alghan ýiimiz salqyn boldy. Endi basqa ýige kósheyik desek, bәri qymbat. Pәterin, ýiin jalgha berushiler qalay qymbattatamyn dese de óz erikteri. Sonda qalay, búlardyng isin baqylap, qadaghalaytyn eshkim joq pa?» deydi Araldan Aqtóbege júmys, jayly oryn izdep kelgen 36 jastaghy kelinshek.
Auyldyng qazaghy qalagha siniskisi, qalalyq bolghysy keledi. Biraq qazaq balasy qalagha kelgenimen, qalalyq últ bolyp ýl¬germedi, kerisinshe, «pәtershi» últtyng kebin kiydi. Sol sebepti, qaladaghy bayyrghy qalalyq qazaqtardyng túrmystyq kóshine ilese almay keledi. Qazir qalada kóshpendi, pәtershi «marginal» qazaqtar kóp-aq.
Jalpy songhy jyldary bizde el ishinde kóshu beleng alyp ketti. Halyq ýzdiksiz qozghalysta. Soltýstikten – ontýstikke, shyghystan – batysqa jónkilgen kósh tolastar emes. Ásirese, qazaqtar perspektivaly júmys orny men ynghayly túrmys izdep, bolashaghym jarqyn bolady degen senimge toly ýmitpen jaqyn mandaghy nemese kórshi qalalargha kóship jatyr. Áriyne, múnday batyl qadamnyng arghy jaghynda kýdik te joq emes. Qauip basym. Keybir zertteushilerding mәlimdeuinshe, endi birneshe onjyldyqtan song qazaqstandyq túrghyndardyng jartysynan astamy damyghan iri qalalardyng belgili bir punktterinde túruy mýmkin. Demek, otandastarymyzdyng jaqsy ómirge degen qúlshynysy qyzghanarlyq dengeyde. Alayda, múnyng sony qazaqtyng bar qadir-qasiyetin boyyna jighan alys auyldardy joyyp jiberui bek mýmkin.
Oblystyq Statistika basqarmasynyng mәlimetine sýiensek, biylghy 2009 jyldyng birinshi toqsanynda byltyrghy jylghy osy kezenmen salystyrghanda bizding oblysqa elimizding ózge aimaqtarynan kóship kelushiler sany 37,3 payyzgha azayghan. Al, kerisinshe bizden syrtqa kóship ketushiler 78,8 payyzgha artqan. Negizinen kóship-qonu prosesi TMD ishinde jýrip jatyr. Ýstimizdegi jyly TMD elderinen kóship kelushiler qatary 99,4 %, al, sol elge kóship ketushiler sany 96,9 % qúrady.
Byltyr 2008 jyly qantar-nauryz ailarynda oblys boyynsha 2116 adam qonys audarghan. Al, biylghy jyly 1890 adam qonys audaryp otyr.
«Mamandyghym boyynsha zangermin. Biraq mening auylym Yrghyz qazirgi kýni múnday mamandyqqa zәru emes. Shtat tolyq. Sondyqtan, osy qalada qalatyn shygharmyn. Eger tabylmasa Astanagha, Qostanaygha júmys izdep barmaqshymyn. Ózimnen keyingi qaryndasym da keler jyly oqu bitirgeli otyr. Astanada júmys tabylsa, sol jaqqa ony da tartugha bolady» deydi Arman esimdi jas jigit. Ýiding ýlkeni qalada qyzmetke ilinse, sonynan kishileri de sonynan jónkiledi. Búl kәdimgi qazaqy, tanys qúbylys.
Songhy jyldary elimizding ekonomikalyq damuyn arttyrugha asa mәn berilip otyrghany әriyne, qúptarlyq is. Ókinishtisi, bizding elimizde ishki kóshi-qondy qadaghalaytyn memlekettik organ joq. Elimizdegi ishki migrasiyanyn baqylausyz qaluy bolashaqta auyldardaghy selolyq okrugterding qysqaruyna jol ashuy yqtimal. Qazirgi kýni búl mәselemen Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi ainalysady.
Qazaq keshegi kýni kóshpendi halyq edi. Biraq sol kóshpendilikten әli de aryla almay keledi. Tek qazir jana sipattaghy kóshpendilikke iye. Qazaq әli kóship jýr. Jer betinen Jerúiyq izdegen Asanqayghyday bәlkim, bizding últ óz jerúiyghyn izdep jýrgen bolar. Áyteuir, biz әli kóship jýrmiz.