Bismillәhir rahmanir rahiym!

Otandyq jurnalit Anar Tóleuhanqyzynynyn: "Sizding eldegi tenizi bar damyghan Shyghystan góri bizge geografiyalyq túrghyda sizding elding batysy jaqyn, al jungo júrtynda Batys ónirdi damytugha kóptegen júmystar atqarylyp jatqanyn Sychuani provinsiyasyna barghanda kórdik. Osy rette  Shynjandy damytuda qanday baghyttar barlyghyn jəne ondaghy qazaqtardyng qúqyghy búzyluda degen aqparat jayynda ne aitar ediniz?" dep qoyghan saualyna, Qytaydyng elimizdegi Tótenshe jəne ókiletti elshisi ChJAN HANHUEY:

"Iya shyghys aimaghy batysqa qaraghanda damuy joghary. Memleket batysqa óte kóp kónil bólip, qarjy aghynyn solay qaray baghyttauda. Jəne bərinen de kóbirek SÚARgha bólude. Songhy uaqytta SÚAR ýshin kóptegen manyzdy jobalar atqaryldy. Halyqtyng túrmys jaghdayynyng jaqsaruyna, densaulyq, bilim salalaryna qarjy kóptep bóldi. Qazaqtardyng shoghyrlanghan ónirleri-Ertis, Altay men Ýrimshi. Búl jerlerding infraqúrylymdary da, klimattyq jaghdaylary da birshama jaqsy, memleket damuyna qarjy bólude. Al qudalaugha kelsek XIX sezd qarsanynda SÚAR aimaghynda adamdardy tekseru qatty jýrgizildi. Jəne tek qazaqtar ghana emes hanzular da, barlyq ózge últ ókilderi de sodan ótti. Qazaqqa degen eshqanday jaman kózqaras joq. Biraq tekseremiz dep shamadan artyq ketip qalghan jayttar bolghan. Jogharydan sezd eshbir u-shusyz ótetin bolsyn dep týsken núsqaudy oryndaymyz degen qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri shamadan tys qimyldap, tómendegi jekelegen qyzmetkerler aqylgha syimaytyn sheshimderge barghan. Tipti Ýrmshige baryp bizding elshilikting diplomattary qonaqýige ornalasa almady. Olardan kuəlik súraghan, al bizding qyzmetkerlerde tek dippasport qana bar. Sóitip Beyjinnen habarlasyp búlaryng dúrys emes degende baryp oryn berdi. Key qyzmetkerlerding milarynyng ornyna búlshyq etterin ghana qimyldatuynyng kesiri tiyip, adamdar qúqyghy búzylghan jayttar bar. Olar ornyna kelude. Beyjinge habarlanyp, Ýrimshidegi joghary biylikke jetip ong sheshimin tabuda. Búl memleket tarapynan jasalghan sayasat emes, jeke memqyzmetkerlerding jónsiz ketken jýgensizdigi.

Eger osynday fakt taghy oryn alsa azamattardyng elshilikke kelip mən-jaydy aituyn súraymyn. Onday aqparatty saudagha salyp jelkildetu məseleni sheshpeydi, qayta eki el arasynda týsinbeushilik tughyzuy mýmkin. Sondyqtan jolsyzdyq oryn alsa habarlassyn, men ózim aralasatyn bolamyn", dep jauap beripti.

«Eldestirmek elshiden» dep, Qytaydyng elimizdegi Tótenshe jәne ókiletti elshisi ChJAN HANHUEY myrzanyng qytaydaghy qazaq mәselesine qarata bergen bú jauaby kónilge erekshe ýmit úyalatty.

Endi múndaghy Qytaydan kelip Qazaqstan azamattyghyn alghan azamattar osy jauapty erekshe kózde ústaghany jón.

Qytaydyng elimizdegi Tótenshe jәne ókiletti Elshining osy jauabyna sýiene otyra Qazaqstan azamattyghyn alghan azamattardyng Qytay elshiligine, ózderining Qazaqstan azamattyghyn alghandyqtary sebebinen Qytayda zardap shegip jatqan tuystary turaly ashyq aryzdaryn, betalbaty shulamay, mine osy Qazaqstandaghy Qytay elshiligine bergenderi eng dúrys.

Qúl-Kerim Elemes

Abai.kz