100 KÝNGE - 100 SÚHBAT. №38, 15.06.2007 jylghy súhbat. «EVRAZIYa-KZ» gazeti.

Aldymen sayasattyn, keyin óz kókiregimning qúrbany boldym...

— Seke, súhbatymyzdy rúqsat etseniz bәrimizding әli kýnge deyin kóz aldymyzdan ketpeytin 1980 jylghy Mәskeu Olimpiadasynyng finalyndaghy Patrisio Olivamen bolghan jekpe-jekten bastasaq. Sol aiqasta jenilip qaluynyzdyng basty sebebi ne boldy — siz nokdaungha týsip qalghan jartylay finaldaghy auyr aiqastyng әseri me, joq әlde memleketi boykot jariyalasa da sportshylarynyng ózderi qashyp kelgen kapitalistik elderding oiynshylaryna degen sayasy jenildikting saldary ma?

—Men ol jarysta 8 kelige deyin salmaq quumen boldym. Onyng ýstine ras, jartylay finaldaghy kubalyq boksshymen ótken oiyn da onay bolmady. Men osy eki sebepting saldarynan finaldyq jekpe-jekke boyyma kýsh jinap ýlgere almay qaldym. Búl — bir.

Ekinshiden, jaqynda maghan Italiyadan kelgen parlament deputattary, әriptesterim italiyandyq mamandardyng ózderi týsirgen sol aiqastyng kinolentasyn alyp keldi. Jәne olar birauyzdan «sizding jengeniniz biz ýshin de dausyz edi, jenisti qalay Olivagha bergenine an-tanbyz» dedi. Men ózim de әlgi lentany ýsh-tórt ret qaytalap kórdim. Sabyrmen, salmaqpen, býgingi kýnning biyiginen qarasam da mening jengenim anyq kórinip túr eken. Sayasattyng róli bolghany ol kezde de eshkim ýshin qúpiya emes-túghyn...

— Siz sol oiynda da, eki jyldan keyin әlem chempionatynyng finalyndaghy jekpe-jekte de qarsylasyn qarsy shabuylda tosyp alatyn ózinizge tәn, kóp jenis әkelgen keremet taktikanyzdan bas tartyp, tikeley shabuylgha kóbirek kóship kettiniz. Nege?

— Mening jenilgenime ol sebep boldy dep oilamaymyn. Olivanyng jayyn aittym. Álem chempionatyna kelsek, finaldaghy qarsylasym amerikalyq boksshyny men sol jarysta bir-eki ret kórdim. Kórdim de onsha myqty emes degen pikirge keldim. Finaldaghy qarsylasym sol ekenin bilgende men aiqas bastalmay jatyp-aq ózimdi chempion sezinip ýlgerdim. Sol kónil-kýimen ringke shyqtym. Amerikalyq jigit bolsa sonynan maghan búl shayqasqa qalay tynghylyqty, múqiyat dayyndalghanyn aityp berdi. Ókinishke qaray, men olay dayyndalghan joq edim. Tipti, qarsylasymdy kózge de ilgim kelmedi. «Nәtiyjesi» belgili. Sóitip men aldymen sayasattyn, keyin óz kókiregimning qúrbany boldym... Men búny qazirgi jastargha sabaq bolsyn, olar bizding orny tolmas qateligimizdi qaytalamasyn dep әdeyi aityp otyrmyn.

— Sizderding kezderinizdegi boksqa әdemi tehnika, súlu taktika tәn edi. Odan ónerding elementteri de bayqalyp túratyn. Qazirgi boks tóbeleske kóbirek úqsaydy. Múnday boks Sizge únay ma?

— IYә, bizding zamandastarymyzdyng bәri óz kezimizdegi boksty ansaydy. Býgingi bokstyng qarabayyr tóbeleske úqsap ketkeni de ras. Sebebi, býgingi boksta taktika, aldau, týrli manevrlar joq. Kózdeytini bir ghana maqsat — kóbirek soqqy darytu. Men búl jayynda keremet azamat jigitimiz, Afiny Olimpiadasynyng chempiony әri eng sheber boksshygha beriletin Uoll Barker kubogyn jenip alghan Baqtiyar Artaevqa da aittym. Jattyqtyrushygha baylanysty ghoy bәri.

— Mýmkin, bokstyng damu ýrdisi, sonyng ishinde úpaydy esepteuge kompiuterding jegilui kinәli shyghar búghan?

— Onyng da ról oinaytyny ras. Degenmen, biz, respublikalyq boks federasiyasyna janadan kelip jatqan basshylyq, viyse-preziydent retinde mening ózim de boksshylarymyzdyng taktikalyq, tehnikalyq sheberlikterin bayytugha, jan-jaqty damytugha bar kýshimizdi salatyn bolamyz. Sport ta ómirding bir salasy bolghandyqtan, onda da aqsha arqyly jeniske jetu, tóreshilerdi, basqalardy satyp alu degen siyaqty kelensiz kórinister oryn alyp jatatyny jasyryn emes. Ómir ghoy. Biz sondyqtan jigitterding oiynynyng sapasyna basa nazar audaratyn bolamyz. Bizge tek sapa kerek! Jigitterimiz barlyq jaghynan ózgelerden moyny ozyp túrsa eshkim de olargha qarsy eshnәrse istey almaydy.

— «Qazmúnaygazdyn» preziydenti Úzaqbay Qarabalin búrynghysha boks federasiyasyn basqaratyn bolady, sizder ol kisining orynbasarysyzdar?

— IYә. Últtyq kompaniya búrynghysha boks sportyna janashyrlyq kórsete beredi.

— Siz bes-alty jyl boyy eng biyik dengeyden bir eli tómen týspey óner kórsettiniz. Býgingi izbasarlarynyz osy dengeydi ústap qala almay jýr. Erdos Janabergenov bolsyn, Baqtiyar Artaev bolsyn, bәrine túraqtylyq jetpeydi. Bir jarysty jense, kelesi jarysta jenilip qalady. Sizdinshe múnyng syry nede?

— Boks federasiyasyna janadan kelip jatqan mening múnyng syry dәl mynada dep birden kesip aituym qiyn. Degenmen, dayyndyq sikli retteudi, týzetudi kerek ete me dep oilaymyn. Baqtiyargha keletin bolsaq, tórt jyldyq olimpiadalyq sikl — kóp enbekti, kóp kýshti, jan-jýiening erekshe júmyluyn qajet etetin auyr júmys. Kez kelgen sportshynyng ekinshi olimpiadalyq siklda da dәl sonday biyikke jete alu-jete almauy neghaybyl nәrse, oghan jýz payyz kepildik beruge bolmaydy. Onyng qanshalyqty auyr júmys ekenin ózi sportshy bolyp, chempiondyq ataqqa talasyp, tolyq sikldi basynan ótkergen adam ghana týsinip, baghamday alady. Sondyqtan men kezinde Gennadiy Golovkin Afiny Olimpiadasynan kýmis jýldeger bolyp kelisimen «búl jigitting obalyna qalmayyq, elimizge medali alyp berdi, ataq alyp berdi, enbegin eskereyik te tezirek kәsipqoy boksqa jiberu kerek ony» degen bolatynmyn. Baqtiyar Barker kubogyn útqannan keyin onyng da kәsipqoy boksqa auysyp ketkenin dúrys kórdim.

— Sol abyroy-ataqpen auyssa gonorary da kóbirek bolatyny bar ghoy taghy da?

— IYә, ol da bar.

— Siz sportshynyng eki birdey olimpiadalyq sikldi tabysty ayaqtauy qiyn sharua deysiz. Al, kubalyqtar eki-ýsh olimpiadalyq siklde de syr bermey chempion atanyp jatady ghoy. Búghan ne deysiz?

— Onyng sebebi Kubanyng sayasy jýiesinde jatyr. Sekseninshi jyldary AQSh-ta ótken bir jarystan song maghan amerikalyqtar keldi. «Siz osy salmaqtaghy eng myqty әuesqoy boksshysyz, kәsipqoy bokstaghy eng kýshti — Reynard. Osy ekeuinizding aranyzda kommersiyalyq bir kezdesu úiymdastyrayyq, shyn mәninde kim kýshti ekenin býkil әlem óz kózimen kórsin, gonoraryna pәlenbay myng dollar alasyz» degen úsynys jasady. Áriyne, olar búny aqsha tabu ýshin, óz isterin jarnamalau ýshin jasap otyrghany týsinikti. Degenmen, úsynys oryssha aitqanda «zamanchivyi» edi. Biz, jattyqtyrushym Yuriy Andreevich Shay ekeumiz Mәskeuge kelgen song úsynys jayyn basshylarymyzgha bayandadyq. Sóitip edik, «taghy da osynday bir úsynys jayyn sóz etsenizder, shetelge shyghudy úmyta berinizder» degen jauap estidik... IYdeologiya ol kezde sonday edi ghoy. Mine, Kubada әli kýnge deyin osy jýie saqtalyp qalghan.

Qazaqta Múhtarhan ekeu emes

— Mәjilis qabyrghasynda jýrip temeki turaly zannyng qabyldanuyna múryndyq boldynyz. Eki ret qatarynan Mәjilis deputaty retinde biylikting osy salasyndaghy óz júmysynyzgha kóniliniz qanshalyqty tolyp, qanshalyqty tolmay jatyr?

— Temeki turaly zang qabyldaugha bastamashy bolghanym ras. Jalpy, Qorday, Shu, Moyynqúm audandaryn qamtyghan saylau okruginen saylanghan deputat retinde mening armanym — múghalimder men dәrigerlerding jalaqysyn kóteru. Búl salalarda sheshilmey jatqan mәsele óte kóp. Múghalimder tanertennen keshke deyin mektepte jýredi. Eng bastysy, olar pedagog. Bizding bolashaghymyz, balalarymyz qanday bilim alyp shyghady, qanday azamat bolyp ósedi, ol osy pedagogtargha tikeley baylanysty. Men sondyqtan olarmen deputattyqqa ýmitker adam retinde kezdesulerde múghalimder men dәrigerler turaly zang qabyldaugha atsalysamyn dep uәde bergenmin. Jattyqtyrushylar degenimiz de pedagog, ústaz. Auyldaghy dәrigerlerding jaghdayy joq ekenin bәrimiz bilemiz. «Otbasylyq dәriger» dep jatyrmyz, onyng sapasy qanday bolady? Búl eki mәseleni bir kýnde bir ózim sheship tastay almaymyn, biraq, uәdemdi oryndaugha, olardyng jaghdayyn jaqsartugha bar kýshimdi salamyn.

— Sportshy, onyng ishinde boksshynyng arenadaghy ghúmyry qysqa. Ary barsa otyzgha deyin ghana óner kórsetedi. Sodan keyin olardyng kóbisi ómirden óz ornyn taba almay, sergeldenge týsip jatady. Eng aqyry reket, bandit bolugha deyin barady. Óitkeni, sportta jýrip olar shynyn aitqanda tolyqqandy bilim, mamandyq ala almaydy. Sport jayly zang bolghanymen sportshylardyng qorghaluyn, ýlken ómirge beyimdeluin әli jolgha qoya almay kele jatyrmyz...

— Siz aityp otyrghan jaghday, әsirese, kenes ókimeti kezinde kóp oryn alghan edi. Oghan mysal keltiru ýshin alysqa barudyng qajeti joq, Lemeshev, Miroshnichenko sekildi kóptegen ataqty esimderdi eske týsirsek jetip jatyr. Kezinde Qazaqstanda kәsipqoy boksshylardyng federasiyasyn qúrghandaghy maqsatymyzdyng ózi keshegi elimizge ataq-danq әkelgen, enbegi singen, jastyq ómirin, kýsh-qayratyn ayamaghan jigitterdi әuesqoy bokstan ketken song dalada qaludan, qolynan keletin basqa mamandyghy, óneri bolmaghan song janaghy siz aitqanday reketiyr, bandit bolyp ketuden aman saqtap qalu, olar ózining ónerimen, adal enbegimen otbasyn asyrasyn degen maqsat edi. Men osy mәseleni kóterip, Sergey Tereshenkonyng aldyna bardym. Nәtiyjesinde kәsipqoy boks federasiyasyn qúru jayly ýkimetting arnayy qaulysy shyqty. Keyin AIBA kongresine Venesuelagha barghanymda, onyng preziydenti maghan «sizderge rahmet, memleketinizding basshysyna, ýkimetke rahmet, osynday arnayy qauly shygharypsyzdar. Búl boks tarihynda birinshi ret bolyp otyrghan jaghday. Biz sizderding búl ýlgileriniz jayly barlyq ózimiz barghan elderding basshylaryna aityp jýrmiz» dedi.

Sportshylargha degen qúrmetke kelsek, osy býgin aqtyq aiqastar ótip jatqan mening turniyrimde Múhtarhan Dildәbekovti syi-siyapatpen shygharyp salatyn bolyp keliskenbiz. Al, men kelgeli beri qarap jýrmin, eshqanday dayyndyq joq... Biz, shynyn aitu kerek, ózimiz onbaymyz. Arqadan qaghyp, «rahmet, bauyrym» dey salamyz. Olay bolmaydy! Erlerding enbegin erekshe elep, eskerip, ýlken qúrmetpen, qadirlep, qasterlep, býkil elimiz teledidardan kórip, bir emes birneshe ret kóretindey etip, gazetterding bәrinen oqitynday etip shygharyp salsaq qanday oryndy bolar edi! Qazaqta Múhtarhan ekeu emes qoy. Batyr úlyna jóndep rahmet aitugha jaramaghan elge ne aitugha bolady? Qazaqtyng shetelde abyroyynyng asqaqtauyna sport sheneunikteri emes, osy Múhtarhandar ýles qosty emes pe?! Sol Múhtarhannyng býgin kerek bolmay qalghany ma?

— Sizdi, Serik Qonaqbaevty, qazaq balalaryn boksqa ghashyq qylghan Qonaqbaevty qalay shygharyp saldy, aitynyzshy?

— Ol kezde janaghy aitylghan kenestik jýie edi ghoy, atymyz qazaq bolghan song aramyzda kóre almaytyn adamdar da tabylghan shyghar, men oghan renjimeymin...

— Jas boksshylardyng jarysqa, oqu-jattyghu jiyndaryna baruy — býginde aqyret nәrse. Birinshi nómirdegilerding ózine zorgha degende aqsha tabylady, al, odan keyingi nómirdegiler óz qarajatyna barugha mәjbýr. Oghan júrttyng bәrining birdey qaltasy kótere bermeydi. Sonyng saldarynan kóptegen talantty jastar jóndi dayyndyqtan óte almaydy, jarys kórmegen sportshy ósushi me edi?!

— Búnyng bәrin endi shamamyzdyng kelgeninshe jolgha qonggha tyrysyp kóremiz.

— Sizder júmysty janasha úiymdastyramyz degen niyettesizder. Ol qalay kórinis tappaq?

— Biz boks federasiyasynyng oblystyq bólimshelerine basshylardy balamaly týrde, janadan saylap shyghamyz. Ýmitkerding әrqaysysy ózining baghdarlamasymen, baghdarlamasymen ghana emes, ony qalay jýzege asyru tetikterin qosa kórsetken biznes-joba sekildi josparymen júrtty aldyn-ala, bir ay búryn tanystyrsyn. Sonda jarty jyl boksshy bolghanyn búldap basshylyqqa jarty joldan jabysa ketetin pysyqaylardan arylatyn bolamyz. «Telefondyq qúqyq» atalyp ketken búl jaghday jasyratyny joq, әsirese, ontýstikte búryn kóp oryn alyp keldi. Men Shymkentting jigitterine búl jóninde ashyq aittym. «Ózdering ókinbeytindey bolyp, júmys isteytin jigitti ishterinnen әdil saylap alyndar da, keyin bizge ókpelep kelmender!»

— Qazaqstannyng óz ishki jarysynda da tóreshilerding әdil qazylyq jasamaytyndyghy, syrtqy jarystarda bizding sportshylargha degen әdiletsizdikting beleng alyp bara jatqandyghy baspasózde kóp әngime bolyp jýr. AIBA basshylyghyndaghy bizding ókilimiz ketip, onyng ornyna kórshi elding ókili, jurnalister jazghanday qylmystyq әlemning ókili keldi. Keshegi Aziya Oiyndarynda biz әsirese, «óz agham» dep әspetteytin sol últtyng ókilderimen kezdesude tóreshiler kópe-kórineu olargha búrghany kórinip túrdy. Búl jaghdaydy retteuding joly qanday?

— Tóreshilerding әdil bolmauy — bizding ózimizding júmysty kәsiptik, adal, әdil jýiege qoya almauymyzdyn, tabandylyq kórsete almauymyzdyng kesiri. Mysaly, jaqynda mening ózime ýlken qyzmettegi bir kisi telefon shalady. «Aynalayyn, Serikjan, pәlenshe degen bala mening anauym edi, sol chempiondyqqa ilinip ketse dep edik, soghan septiging tiyse» deydi. Men: «Agha, meni eshkim telefonmen chempion etken joq, men de onday ispen ainalyspaymyn» dedim... Múnyng bәri ainalyp kelgende bizding basshylarymyzdyng mamandar dayyndau isimen, izbasarlar dayyndau isimen jýieli týrde shúghyldanyp kelmegenining saldary. Beket Mahmútov aghamyz AIBA-da biraz jyl júmys istedi. Bekeng júmys istegen jyldary AIBA-gha qay qazaqty tartypty? Tartsa qazaqtar sol bedeldi úiymda jýrmeytin be edi?! Ózbek últynyng ókilderi qazirding ózinde AIBA-da az emes. Al, janaghyday «qylmys әlemining ókili» degen sózdi biz Ghafur Ahmetúlyna aita almaymyz. Býgingi naqty ómirmen sanasyp, ol kisimen til tabysyp júmys isteuge tyrysamyz. Ol da ózimiz sekildi bokstan shyqqan azamat. Kezinde jarystargha qatar baryp jýrgenbiz. Bokstyng bolashaghy jayly әngimelesip te jatyrmyz. Mysaly, bokstan bizding Preziydentimizding kubogyn halyqaralyq birinshi sanattaghy jarystar qataryna qosugha ol kisining uәdesin aldyq. Jәne ol kisi uәdesinde túrdy.

— On bes jyldan beri ýzdiksiz ótip kele jatqan Serik Qonaqbaev atyndaghy turnirding sәuletti Sport sarayynda emes, instituttyng jattyghu zalynda ótip jatqany sizding janynyzgha batpay ma?

— IYә, turnir dәstýrli turnirge ainalghan. Kóptegen qazaq boksynyng júldyzdary, onyng ishinde marqúm Bekzat Sattarhanov ta, Baqtiyar Artaev ta ýlken jeniske alghashqy qadamyn osy turnirden bastap edi. Ukrainalyq, reseylik dostarym «biz búl turnirge kelerde kubalyqtarmen kezdesetindey bolyp jýreksinip kelemiz» deydi. «Ne degen baylyq, ne degen boks, bizde múnday talanttar joq» deydi. Jәne olar jarystyng osynday zaldyng ishinde ótip jatqanyna da tang qalyp, týsine almay jýr. «Mýmkin, turnirdi sport zaldyng ishine quyp tyghu bir kóre almaytyn adamdardyng isi shyghar» deydi. «Ol jaghynda sizderding júmystarynyz bolmasyn» dedim... Biraq, shynymdy aitayyn, kónilim qatty qaldy. Bir tuysqanym «Seke, sening atyndaghy turnir ótip jatqanyn mýldem kezdeysoq bilip qaldym» dep otyr.

— Dúrys aitacyz, eshqanday habarlandyru, jarnama bolghan joq. Bukletter jasalyp taratylghan joq.

— Kim kinәli búghan, men ony izdep, әure bolyp jatpaymyn. Áytse de, turnirdi Shymkentte ótkizgendi toqtatamyz-au deymin.

— Bir-eki basshygha ókpelep, solay etkeniniz jón bola ma?

— Jo-joq, biz ony bylay isteymiz, biyl Almatyda, kelesi jyly Astanada, ýshinshi jyly Atyrauda degendey. Qay isti qolgha alsaq ta eng biyik dengeyde jasaghanymyz dúrys qoy, búny da solay etetin bolamyz. Ádette, jasyratyny joq, biz keshki dastarhangha barymyzdy ýiip-tógemiz. Joq, biz aqshany aldymen jarysqa jaratuymyz qajet. Qaranyzdarshy, kishkentay balalaryn ertip kelgen qansha ata-ana týregep túr. Olar sol úlym Baqtiyar Artaevty kórsin, keleshekte sonday bolsyn dep keledi ghoy. Turnir maghan kerek emes. Mening óz basyma jeterlik ataq-danqym, abyroy-aqsham bar, turnir bolashaq jastar ýshin kerek. Áytpese Sport sarayyn jalgha alghanymyz ýshin 300 myng tenge uaqtyly audarylghan edi. Múz aidynyn jana jylgha deyin bitiruimiz kerek degen syltau aitylypty. Bir apta sonshalyqty ról oinay qoyar ma edi?..

Bizdi jetkizgen — asyl aghalardyng ayaly alaqany

— Jastar arasyndaghy KSRO chempionatyn útqannan keyin Mәskeu Sizdi eresekter arasyndaghy oqu-jattyghu jiynyna shaqyrypty. Maqsaty Sizdi eresekterge sabatyp, «syndyryp tastau» bolghan kórinedi. Osyny jete týsingen Jambyl obkomynyng sol kezdegi birinshi hatshysy Bektúrghanov Sizdi Mәskeuding kózinen eki jyl tasa ústapty deydi. Osy sóz qanshalyqty ras?

— Men ol kezde balamyn ghoy, mýmkin solay bolsa bolghan da shyghar, ony dәl aita almaymyn. Biraq Bektúrghanov aghaydyng maghan shyn qamqor, janashyr adam bolghany ras.

— Al, Qonaev atamyzben aralasa aldynyz ba?

— 1981 jyly ma eken, 1982 jyly ma eken, kýzding kýni, men bir jarystan kelip edim, keshke taman qonyrau shalyndy: «Seni Dimash Ahmetúly Qonaev kórgisi keledi, erteng qabyldaydy». Ol kisi meni Almatydaghy ózining reziydensiyasynda qabyldady. Meni Ortalyq Komiytetting is basqarushysy Statenin gýlmen, konfettermen kýtip alyp, ózi ertip bardy. Meni kórgen boyda Diymekeng dauystap: «Zuhra, bol tez, nash lubimchik priyshel!» dep aldymnan shyghyp, betimnen sýiip qarsy aldy. Bir saghattay uaqyt Statenin ýsheumiz shәy iship, óte bir jaqsy әngime-dýken qúryp otyrdyq. Tang qalghanym, Qonaev mening әkemning ómirden erte ketkenin, anamnyng qay jerde, aghamnyng qay jerde júmys isteytinin, bәri-bәri jayly egjey-tegjeyli biledi eken. Qoshtasarda taghy da betimnen sýiip «Serik, ne súraysyn?» dedi. Men «Dimash agha, sizben osylay otyrghanym men ýshin ýlken baqyt, maghan eshnәrsening keregi joq!» dedim. Sol kezde Statenin «Dimash Ahmetovich, Serikting mashinasy joq eken» dep qaldy. Ol turaly Statenin jolda kele jatyp menen súrap bilip alghan edi. Mәskeu Olimpiadasynan keyin alghan «Gaz-24» avtokóligim sәtsizdeu bolyp kezdesti me, әiteuir kóp búzyla berdi. Onyng ýstine әkemizding basyn qaraytqymyz keldi de, mashinany satyp, qarajatyn soghan júmsaghan bolatynbyz. Men onyng bәrin Stateninge bolsa da tәptishtep aitqan joqpyn ghoy, «satyp jiberdim» dep qoya salghanmyn. Diymeken: «Kak eto tak netu?! My je davaliy!» dedi. Sosyn ile-shala maghan búryldy, sebebin súrap jatpady: «Kakuiy hocheshi, bolishuiy ily maluy?» Men kýlip «jelatelino, bolishuy» dedim... Diymekeng endi Stateninge qarady: «Kýni erteng sheshim shygharyp berinder!» «Basqa qanday ótinish?» «Jo-joq, Dimash agha, eshnәrse kerek emes!»

Al, odan búryn, biz Mәskeu Olimpiadasyna dayyndyq kezinde Kiyevte olimpiadashylardyng janadan ashylghan bazasynda jattyghyp jatqanbyz. Bir kýni jattyghu ýstine Ukraina kompartiyasynyng birinshi hatshysy Sherbiskiy keldi. Kapitanymyz Viktor Savchenko 48 kelidegiden bastap qúramadaghy bәrimizdi tanystyryp jatyr. Kezek maghan kelgende Sherbiskiy: «O, Serik Kanakbaev, mne Dimash Ahmetovich pro tebya vse vremya govoriyt, y my vse za tebya boleem» dedi... Sherbiskiy qarapayym adam eken, ter sasyp túrghan bizdermen asyqpay әngimelesti. Keterinde «ne jetpey jatyr?» dep súrady. Savchenko «biz salmaq quamyz, bizge qara uyldyryq kerek!» dep salmasy bar ma?! Sherbiskiy nege naq sol uyldyryq kerek ekenin týsinbey qaldy. Savchenko «tamaq ishpeymiz, su ishpeymiz, energiya beretin tamaq kerek» dep týsindirip jatyr. «20 keli jete me?» «Jetedi, jetedi!» Sherbiskiy qasyndaghylargha qarady: «Erteng әkelip berinder!» Sodan kýnine ýsh mezgil toyghanymyzsha uyldyryq jeytin boldyq... Biz uyldyryqtan solay shyqqanbyz.

— Bәriniz ekinshi Vereshaginge ainalghan ekensizder ghoy... Kubalyqtar sekildi әuesqoy boksta úzaghyraq jyl jýrip, 1988 jylghy Olimpiadagha barugha tyrysyp, 1980 jyly qoldan susyp ketken altyn medalidi iyelenuge әreket jasap kórmediniz be?

— Men 1980 jyldardyng ortasynda sary auru, gepatitting «V» týrimen auyryp qaldym. Sodan sәl kóbirek salmaq qusam boldy, bauyryma kýsh týse bastady. Sosyn amalsyz, densaulyq kerek, ýlken sportpen qoshtasugha tura keldi ghoy.

— Balalaryn boksqa bergisi keletin ata-ana olar jaraqat alyp qalady, ómir boyy bas aurugha úshyraydy dep qauiptenedi. Siz búghan ne jauap aitar ediniz?

— Maghan qaranyzdarshy, men jaraqat alghan adamgha úqsaymyn ba?

— Siz ómiri eshkimning soqqysyn denenizge darytqan joqsyz ghoy!

— Statistikanyng mәlimetteri boyynsha boks densaulyqqa qauip-qaterliligi jóninen sport týrlerining arasynda 52-orynda eken.

— Siz kәsipqoy boks federasiyasyn basqaryp jýrdiniz, әuesqoy boks federasiyasyna endi keldiniz. «Erterek keluim kerek edi» degendey kishkene bir ókinish joq pa?

— Joq. Óitkeni, men osy joldyng bәrinen ótuim kerek boldy-au deymin. Ýlken ómirlik tәjiriybe jinadym. Qazirgi kýnde mening boksqa degen kózqarasym basqasha.

— Býgingi súhbattyng songhy súraghy. Futboldy oilap tapqan — aghylshyndar. Biraq, ol braziliyalyqtardyng últtyq oiynyna ainalyp ketti. Boksty da oilap tapqan — aghylshyndar. Biraq, ol qazaqtyng últtyq oiynyna ainaldy. Qalay oilaysyz, biz de qashan futboldaghy braziliyalyqtar sekildi barlyq jarysta tek qana birinshi orynnan basqany qanaghat tútpaytyn bolu ýshin ne isteuimiz kerek? Jәne sol dengeyge qazir qanshalyqty jaqyn túrmyz? Ár salmaq kategoriyasynda kýshteri teng kemi eki-ýsh boksshymyz bar dep aita alamyz ba?

— Men biraz uaqyt boyy boksqa tek syrttan qarap keldim ghoy. Biraq, dәl qazir әr salmaqta qoryqpay әlem chempionatyna alyp barugha bolatyn birneshe boksshymyz bar dep aita almaymyn. Qaraghandydaghy ótken songhy el chempionatynda 4-5 jigit qana kónilimnen shyqqanday boldy. Birjan Jaqyp óte qatty únady. Serik Sәpiyev te. Artaevpen týsken Eleusinov. Osynday 4-5 jigit. Biz qazaqpyz ghoy, әsirelep, asyra sóilegendi jaqsy kóremiz. «Biz bәrinen myqtymyz, kubalyqtardyng ózimen terezemiz tenesip qaldy, anany da, mynany da úramyz» dep jýrdik. Bizdi úratyndar da, qaranyzdarshy, kóbeyip barady. Aziya Oiyndarynda ózbekter taghy ozyp ketti. Aytyp otyrmyn ghoy, aldaghy uaqytta atqarylar júmys úshan-teniz. Degenmen, qajymay-talmay, eshkimge ókpe artyp búrtimay, tek ózimizding kýshimizge senip júmys istesek, әlemning aldyna shyghatyn sәtimiz kýn sanap jaqynday týsedi dep oilaymyn.

— Bir salmaqta kýshi teng eki boksshy bar. Birde anau, birde mynau jenedi. Qúramagha kimdi alu kerek? Songhy sózdi kim, qalay aitady?

— Songhy, sheshushi sózdi sparring-ayqas aitady. Mysaly, men әli Europa chempiony bolyp ýlgermegen kezimde, AQSh qúramasymen joldastyq kezdesu ótkizu ýshin KSRO qúramasy Las-Vegasqa baratyn boldy. Mening salmaghymdaghy Livov — әlem chempiony! Men sony sparringte aiqyn basymdyqpen úttym. Jattyqtyrushylar sonda da senbey «erkin shayqas» ótkizdi. Ol degenimiz — 6 raundtan túratyn aiqas. Livovty eki ret nokdaungha jiberip, taghy men jendim de Las-Vegasqa qúramanyng birinshi nómiri bolyp bardym. Sondyqtan sparring-shayqas — eng әdil bәseke.

— Qatarynan eki ret Parlament deputaty boldynyz. Boks federasiyasyna kelip jatyrsyz. Kubalyq Sagarra sekildi Sizge de endigi qalghan ómirimdi týgelimen qazaqtyng osy últtyq ónerine arnasam degen oy kelgen joq pa?

— Jattyqtyrushy bolyp pa?

— Jogha, ol ýshin jattyqtyrushy bolu mindet emes qoy. Úiymdastyrushy retinde bolsa da.

— Joq, onday oy joq mende. Mening basqa da júmystarym bar. Byltyr ekonomika salasynan ghylym kandidattyghyna dissertasiya qorghadym. Sondyqtan tek bokspen ainalysamyn dep aita almaymyn.

— Bizde naq osy nәrse, fanatizm jetispeydi. Kóp nәrsede sonyng kesirinen útylyp jatyrmyz ghoy...

— Ol bylay endi. Men jattyqtyrushy bolyp istey almaymyn. Ol ýshin de erekshe talant, daryn, shydam kerek. Olar joq mende. Biraq, boks ýshin qolymnan kelgenining bәrin isteytinim, eshnәrseden ayanbaytynym aqiqat!

— Arman-maqsatynyzgha jetuinizge biz de tilektespiz!

Súhbattasqandar Ómirzaq Aqjigit, Abay Balajan

Abai.kz