Shynghystaugha barar jolda týnligi týrilmegen kiyiz ýige úqsas Bórili auyly alystan menmúndalaydy. Qonyr adyrlardyng jiyeginde ornalasqan búl auylda 1897 jyly kýz aiynda Áuezding nemeresi Múhtar dýniyege keldi. Qonyr kýzde tughandyqtan ba, әlde qonyr mekende óskendikten be, Múhtardyng minezi de sózi de qonyr edi.

Qonyr deytinimiz – sózining kesektiginde, oiynyng terendiginde, tynnan týreng salghan iydeyalarynyng toghysynda hәm shyndyqty astarlap aitatyn sheberliginde dep týsinu lәzim.

Áuezov tudyrghan shygharmalardyng obrazdary: mynmen jalghyz alysqan, jan jarasyn jyrmen emdegen salqar dalanyng sanlaq aqyny hәkim Abay, Qaradyrdy qorqynyshtyng qúshaghyna engizip, iyesiz dalada eshkimge iymenbey, erkindikke qúlshynghan týz taghysy Kókserek, aryna daq týsip, naqaqtan japa shekken ayauly Ghaziza – barlyghy da alash balasynyng kókjiyegin keneytip, sanasyna sәule týsirgen ólmes hәm óshpes beyneler edi.

Ótkenge kóz jýgirtetin bolsaq, ghúlama ghalymnyng zeyneti men beyneti qatar jýrgen san soqpaqty ómirin kóremiz. Qazaqtyng ruhany múrasy ýshin ayanbay enbek etken shaqtardyng bәri de – bos saghym emes, tarih betine altyn әrippen jazylghan kezender.

1957 jyly Múhtar Áuezov 60 jasqa tolghan mereytoyyn atap ótti. Búl – jazushynyng ómirindegi eng jarqyn sәtterining biri edi. Sebebi ol ózining tughan kýninde Shynghystaugha baryp, Abay tughan Qasqabúlaq auylynda halyqqa tebirene sóz sóilep, saghynyshyn basqany bar. Sol kýngi quanysh Shynghystau júrtshylyghyn, tipti kýlli qazaqty erekshe әserge bólegen edi.

Mine, keruen-ghúmyr osylaysha kelesi ghasyrgha kóship, sol mereytoydan 60 jyl ótkennen keyin, biyl kemenger jazushynyng tughanyna – 120 jyl tolyp otyr.

Osyghan baylanysty Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyi zanghar jazushynyng mereytoyyna airyqsha atsalysty. Merekeni oidaghyday atap ótu ýshin Abay muzeyi dayyndyqty 2016 jyly bastady.

Jyl basynda M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Qalijanov Uәlihan Qalijanúly men Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyining diyrektory Jýnisbekov Bolat Jýnisbekúly ózara shygharmashylyq yntymaqtastyq turaly memorandumgha qol qoydy.

Yntymaqtastyq memorandumnyng ayasynda birlesken ghylymy zertteuler úiymdastyru, halyqaralyq ghylymy konferensiyalar jәne seminarlar úiymdastyru josparlanghan, sonymen qatar, baspada jaryq kórgen aqparattarmen, ghylymy materialdar, zertteuler nәtiyjelerimen ózara almasu, muzey isi boyynsha qyzmetkerlerge issaparlar úiymdastyru kózdelgen bolatyn.

Mine, osy maqsattar jýzege asyp, jazushy toyynyng mereyin ýstem etti. Atap aitsaq, aqpan aiynda M.Áuezovting monografiyalyq zertteuleri boyynsha «Abay joly»: alashty pash etken әlemge» atty túraqty kórme úiymdastyryldy. Atalghan kórmede: «Adamzattyng Abayy», «Qazaq ómirining ensiklopediyasy», «Álem әdebiyetining shyny», «Úly dala mәdeniyetining jarshysy» taqyryptary jan-jaqty qamtyldy.

M.Áuezov ózining ataqty «Abay joly» roman-epopeyasy arqyly úly Abay jasaghan dәuirdi, onyng shyqqan ortasyn, aqyn, azamat bolyp qalyptasuyn, sol kezendegi qazaq halqynyng túrmys-tirshiligin, arman-tilekterin, maqsat-mýddelerin, kýres-tartystaryn, shygharmashylyghyn týgel tanytty.

Sondyqtan, onyng әlemge әigili shygharmalaryn jan-jaqty nasihattau maqsatynda «Múnly qonyr tughan anam, tughan jerim Bórili», «Abay joly» - ruhaniyat joly», «Dәuirding dara sanlaghy», «Úly ghasyrdyng úly túlghasy», «Qazaq ómirining ensiklopediyasy», «Úly dala mәdeniyetining jarshysy» jәne taghy basqa taqyryptar boyynsha jasalghan «Abay joly» Alashty pash etken әlemge» atty jyljymaly kórme de úiymdastyrylghan bolatyn.

Búl kórme Semey qalasynyng bilim jәne ghylym ordalarynda, Almaty qalasyndaghy Abay atyndaghy Qazaq Últtyq Pedagogikalyq uniyversiytetinde, QR Últtyq kitaphanasynda, Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde, Aqtóbede, Atyraudaghy «Abay keshinde» kórermenderge úsynyldy.

Kemenger jazushynyng toyyndaghy taghy bir erekshe atap ótetin jayt, ol – Abay muzeyining bastamasymen «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasy qoldap «Astana-Zashita» baghytyndaghy №67/68 «Túlpar-Taligo» poyyzynyng «Abay joly» dep ataluy. Osyghan oray atalmysh últtyq kompaniyagha qarasty «Jolaushylar tasymaly» aksionerlik qoghamynyng servistik qyzmet kórsetu bólimining bas mamany Asqar Ahmetbekov: «Qazirgi uaqytta «Abay joly» atalatyn jýrdek poyyz elimizding shyghys baghytynda halyqqa sapaly qyzmet etude», – dep habarlaghany da kýni keshe.

Sonymen qatar, sәuir aiynda Abay muzeyining úiymdastyryluymen «Qazaq ruhaniyatynyng ainasy – «Abay joly» romany mektep baghdarlamasynda» atty ghylymiy-tәjiriybelik seminar ótti.

Seminarda Semey qalasynyng Shәkәrim atyndaghy memlekettik uniyversiyteti rektorynyng kenesshisi, f.gh.d., professor A.Espenbetov, M.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledj diyrektory Sh.Aldamjarqyzy jas úrpaqtyng jetiluinde M.Áuezovting múrasy bagha jetpes qazyna bolyp tabylatynyn, oqu prosesinde M.Áuezovting shygharmalaryn qalay oqytu kerektigi jayly jәne taghy da basqa  kókeykesti mәseleler kóterip, óz oilaryn bildirdi.

Qyrkýiek aiynda «Alashorda» ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl toluyna baylanysty «Alash arystary – M.Áuezov» múrajayynyng jana ekspozisiyasy ashyldy. Búl múrajay-ýy – danyshpan Abaydyn, Alash arystarynyn, jazushy Múhtar Áuezovting tabany tiygen kiyeli shanyraq.

Jana ekspozisiyada Alash qozghalysy tarihynyng 6 kezeni tyng qújattar men derekter negizinde ózgeshe qyrynan kórsetildi. Muzey ekspozisiyasy keneyip, ghimarattyng  búryn bos túrghan birinshi qabatynda HH ghasyrdyng basyndaghy ýy jihazdary ornatyldy. Ekinshi qabattaghy ekspozisiya arnayy tapsyryspen jasalghan Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly, M.Dulatov, Sh.Qúdayberdiúly, M.Áuezovting mýsinderimen tolyqtyryldy.

Sharalardyng kelesi legi Almaty qalasynda jalghasty. Almaty qalasy әkimdigining qoldauymen M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty, Últtyq Ghylym akademiyasy jәne Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyining úiymdastyruymen «M.O.Áuezov jәne últtyq janghyru» halyqaralyq ghylymy simpoziumy ótti.

Simpozium ayasynda ótken ghylymy konferensiya barysynda Abaydyng memlekettik qoryq-muzeyining diyrektory B.Jýnisbekov «Qazaqqa emes, qaranghylyqqa qapaly. Úly Abay múrasyn qyzyl biylik qalay búrmalaghan edi» taqyrybynda bayandama jasady. Shara sonynda oqushylar arasynda jazushy shygharmashylyghyna arnalghan respublikalyq sayystyng qorytyndysy jariyalandy. Sayys jenimpazdarynyng biri arnayy taghayyndalghan Abay muzeyining jýldesine ie boldy.

Qyrkýiek aiynyng sonynda Abay muzeyi dәstýrli «Múhtar múrasy – adamzat qazynasy» atty aimaqtyq bayqau úiymdastyrdy. Studentter arasynda ótken sayysta jas aqyndar zanghar jazushygha arnalghan ólenderin kópshilikke pash etse, kórkemsóz oqu sheberleri M.O.Áuezov shygharmalarynan ýzindiler oqydy.

Sonymen qatar, biylghy mereytoyda Alashtyng ruhany ordasy Semey qalasyna jazushynyng úly Múrat Áuezov, nemeresi Maghjan Áuezovting kelgeni kónilge quanysh úyalatty. Arystyng úrpaqtary Abay muzeyinde, Bórili qystauynda bolyp, shejireli mekenge sayahat jasaghany el esinde.

Týiin: Belgili ghalym Rymghaly Núrghaliyev bir esteliginde: «Múhtar Áuezov – sarqylmaytyn, bitpeytin, jasaryp, janghyratyn, ómirding ózindey, japyraghy mәngi jap-jasyl, jalghasa beretin qúbylys», – degen edi. Sondyqtan onyng shygharmashylyghy uaqyt ótken sayyn almas qylyshtay jarqylday týseri haq.

Asyly, Múhtar Áuezov – hәkim Abay arqyly alash balasyna: sýy men jek kórudin, kek pen keshirimnin, jamandyq men jaqsylyqtyn, sýrinu men samghaudyn, qayyrym men qatigezdiktin, barymta men әdildikting arajigin ajyratyp berdi.

Bizding úrpaqqa ol sonysymen qymbat.

Birjan Ahmer

Abai.kz