1986 jyldyng kýz aiy bolatyn. Pedinstituttyng jataqhanalarynyng janynan júmysqa ketip bara jatqan Zúlharnay Aldamjarúlyn kezdestirdim. Jýrisimdi jedeldetip, qasyna jaqyndap kelip aghaymen amandastym. Sau-sәlem alysqan son, ekeumiz jýre sóilestik. Zúlharnay aghaygha ózimning ghylymmen ainalysqym keletinin aittym. Oiymdy qúptady. Bir-eki kýnen keyin kezdesetin boldyq.

Professor Aldamjarov doktorlyq dissertasiyasyn qorghaghannan keyin ózine ghylymy izdenushi etip búrynghy studenti Ghabit Kenjebaevty (qazir QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor) almaqshy bolghan eken. Biraq  ony pedinstituttyng sol kezdegi rektory professor Nәjman Kýnqojaevqa izdenushi etip beripti. Odan keyin osy instituttyng jas týlegi Lesqaly Berdighojindy almaqshy bolghan eken, biraq Lesqaly da oquyn bitigen song әskerge ketip qalypty. Sóitip jýrgende men jolyghyppyn. Maghan ghylymy taqyryp berip ózi ghylymy jetekshim bolatynyn aitty.

«Aghay, men әli ghylymy júmys jazugha dayyn emespin. Tipti diplom júmysyn jazyp kórmeppin. Sol ýshin aldyn-ala diplom júmysy siyaqty shaghyn birdene jazyp kóreyin, sosyn baryp dissertasiya jazugha kiriser edim»- dep edim,-«Onda túrghan ne bar, birden ghylymy júmysqa kiris. Bosqa uaqytyndy ótkizip qaytesin!»-dedi. Sóitip ghylymy júmystyng taqyrybyn tandaugha kirisip kettik.

Professor Aldamjarov tarihnamashy bolatyn. Qazaqstanda túnghysh bolyp tarihnamadan doktorlyq dissertasiya qorghaghan adam. Zerttegen taqyryby Qazaqstan tarihnamasyndaghy Qazan tónkerisining tarihy edi. Maghan Sanjar Aspandiyarovtyng tarihy múrasyn zertteudi úsyndy. Otyzynshy jyldary qughyn-sýrginning qúrbany bolghan Sanjar Japarúly Aspandiyarov qazaqtan shyqqan túnghysh medik әri tarihshy-ghalym bolatyn. Endi osy ghúlamanyng tarihy enbegin zerttertep, oghan tarihnamashy retinde bagha beru mindeti jýktelip otyr.

Búryn-sondy birde-bir tarihy maqala jazyp kórmegen men ýshin búl ýlken júmys edi. Onyng ýstine ghúlama-tarihshy ejelden bergi qazaqtyng tarihyn jýilendirip jazghan kisi bolatyn. Múnday ensiklopediyalyq bilimi bar ghalymnyng tarihy múrasymen ainalysu qanshalyqty auyr ekenin sezindim. Taqyryptyng kýrdeliligi sonshalyqty tipti zerttey almaytyn siyaqty bolyp kórindi maghan. Keyin bildim, «Professor Asfendiarov-kak istoriyk» degen taqyrypqa Zúqan, student kezde ózi diplom júmysyn jazghan eken ghoy. Sirә búl taqyryp boyynsha ózining jinaghan materialdary bolghan siyaqty.

Bizding ýide  13 tomdyq «Qazaq sovet ensiklopediyasy» bolatyn. Sanjar Aspandiarov turaly qysqasha maghlúmatty tauyp alyp, ózimning alghashqy izdenisimdi bastap kettim. Zúlharnay aghaydyng bergen taqyryby tarihy taqyryp pa, әlde tarihnamalyq taqyryp pa- әli dúrys týsinip jýrgenim joq. Degenmen, kýnde kezektesip qaladaghy «N. Ostrovskiy» atyndaghy oblystyq kitaphana men «Dom Politprosvesheniyenin» kitaphanasyna baramyn. Tarihnamalyq maqalalardyng jazylu stiylin ýirengim kelip «Voprosy istorii» jurnalyna shyqqan kóptegen tarihnamalyq maqalalardy kóshirip aldym. «Tarihshy bolu barlyq tarihshynyng qolynyn keledi. Arasynda tek bireui ghana tarihnamashy bolady!»-degendi estigenim bar edi. Osy aitylghan naqyl sózding shyndyghyn endi týsine bastadym.

Zúlharnay aghay instituttyng ghylymy kenesining sheshimimen 1987 jyly meni Almatygha jiberdi. «Shoqan Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutyna» izdenushi retinde tirkelip keluim kerek boldy. «Professor Kenes Núrpeysovke barasyn, sol kisi ózi kómektesedi saghan!»-dedi. Tanysqan song Kenes aghay meni qasyna ertip alyp institut diyrektorynyng orynbasary professor Tóltay Balaqaevqa alyp bardy. Sol jerde qay bólimge tirkeletinim sheshildi. Kóp keshikpey instituttyng «Úly Otan soghysy tarihy men Qazaqstan tarihnamasy» dep atalatyn bólimine tirkeldim. Osy barghan saparymda kóptegen tarihshy-ghalymdardy kórdim. «Pushkinka» dep atalatyn qazirgi Últtyq kitaphana men Ghylym akademiyasynyng kitaphanasyna jazyldym. Birqatar ghylymy enbektermen tanystym. Osylay bir jyl óte shyqty. Atyraugha kelip kafedra aldynda ghylymy esebemdi berdim. Júmysymdy odan әri jalghastyru ýshin izdenis merzimimdi taghy bir jylgha úzartty. Sóitip izdenushi bolghan eki jylym negizinen kitaphanalarda ótti. 1989 jyly qysta tarihnamagha baylanysty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti. Konferensiyagha Atyraudan Zúlharnay Aldamjarov keldi. Aeroporttan ózim kýtip aldym. Konferensiyada aghay bayandama jasady. Bayandamasy jaqsy shyqty. «Syrym Datúly- jarty ghasyrlyq tarihty qamtityn bir kezenning ókili bolghan. Professor Vyatkinning «Batyr Syrym» degen enbeginen basqa búl taqyryp boyynsha jazylghan dúrys enbek joq. Odan beri elu jyl uaqyt ótti. Jana zaman talabyna say etip búl taqyrypty qaytadan zertteu kerek dep sanaymyn!»-dedi. Ghalymdar qol shapalaqtap jatyr. Keyin búl taqyryp zertteu júmysynyng obiektisine ainaldy. Osy kelgen saparynda meni professor Grigorievpen tanystyryp ketti. Vladislav Konstantinovich partiya tarihy institutynda júmys isteytin edi. Eng bastysy, Kenes aghaymen jaqsy qarym-qatynas ornatyp ketti. Maghan Aldamjarovtyng shәkirti dep qarap, kóp jәrdemdesti Kenes aghay. Tarihtan kandidattyq minimumdy tapsyrghanda osy Kenes aghay qabyldap, «bes» degen bagha qoyyp bergen edi. Imandy bolsyn, búl eki ghalym birin-biri óle-ólgenshe syilap ótti.

Zúlharnay aghay jyl sayyn jaz ailarynda Mәskeuge baryp, ghylymy zertteu júmysymen ainalysatyn bolypty. Bir jyly osynday maqsatpen Mәskeuge barghan kezde ózining ghylymy jetekshisi Dahshleygerding qaytys bolghanyn estiydi. Dereu Mәskeude túratyn Grigoriy Fedorovichting qyzyn tauyp alyp, kónil aitady. Sóitse qyzynyng Almatygha úshaqpen barugha aqshasy jetpey túr eken. Zúlharnay aghay óz aqshasyn tólep úshaqqa biylet alyp beripti. Aqshasy tausylghan song barghan ghylymy izdenisin erte ayaqtap Atyraugha qaytqanyn osy Kenes aghaydan estidim.

Aspandiyarovtyng ghylymy múrasyn ghylymy túrghyda zertteu mening qolymnan kelmedi. Taqyryptyng kýrdeliligi, hronologiyalyq keng auqymy, ózimning shekteuli mýmkinshiligim qolymdy baylady. Búl taqyryptan bas tartuyma әser etken taghy bir sebep, tarih institutynyng sol kezdegi diyrektory, professor Sýleymenov kópten beri Aspandiyarovty zerttep jýrgen eken. Kelesi jyly kitap shygharayyn dep josparlap qoyypty. Birde meni shaqyryp alyp ekeumiz biraz sóilestik. Sózinen týsingenim, «Mening kitabym shyqqannan keyin sening taqyrybynnyng manyzy bolmay qalady»-dep aitqany ghana. Onysy dúrys eken. Men Ramazan Bimashúlynyng zertteuinen artyq búl taqyrypqa eshtene qosa almas edim. Osy habardy estigen song bólim mengerushisi Qozybaev Manash Qabashúlyna bardym. Manash aghay maghan «Úly Otan soghysy jyldaryndaghy Qazaqstan múnay óndiru ónerkәsibining tarihy» dep atalatyn jana taqyryp berdi. Ózi mening ghylymy jetekshim bolugha kelisti. Men jedel Kenes aghaygha bardym, Kenaqang oilanbastan: «Jaqsy taqyryp eken. Manash Qabashúly seni qorghatady. Sening eting Manashtiki de, sýieging Zúlharnaydiki bolyp qalady ghoy!»-dedi. Quanyp kettim. Jataqhanagha jetkesin mәn-jәidi týgel aityp Zúlharnay aghaygha hat jazdym. Zúlharnay aghay jauap bergen joq, biraq kezdeskende ózining qarsy emes ekenin aitty. Rizashylyghyn bildirdi. Osylaysha endi men Manash Qozybaevtyng aspiranty boldym. Dissertasiyamdy qorghap ghylym kandidaty boluym osy Manash aghay Qozybaevtyng arqasy ekenin aityp ketkim kelip otyr. Keyin bir «kýlegesh» aghamyz meni әjualaghysy kelip, «professor jetekshisin akademikke auystyryp alghan, qu bala!»-dep kelekelep jýrdi. Biraq Zúlharnay aghay múnday pendeshilikten biyik boldy. Qayta ózi baryp meni Manash Qozybaevqa tapsyryp ketipti. Kórgen jerde jyly tartyp aqyl-kenesin aityp otyratyn edi. Tipti birde meyramhanagha aparyp qonaq etkeni bar. Ábilseyit Múhtar, Saypolla Sapanov ýsheumiz, Almatygha bir kelgen saparynda Zúlharnay aghaygha amandasayyq dep qonaq ýige izdep barghanbyz. Týs kezi bolatyn. Zúqang bizdi «Almaty» qonaq ýiining meyramhanasyna alyp bardy. Bir ay Angliyada is-saparmen bolyp kelgen eken. Meyramhanada otyryp kórgen-bilgenin aityp otyrdy. «Kóshede bir ýlken qaraly jiyn ketip barady eken. Ishinde bastaryna qara oramal taqqan jas qyzdar bar. Bәrining kónili qajuly. Súrap qarasam osydan 350 jyl búryn ómir sýrgen Oliyver Kromvelidi eske alu ýshin jinalghan jiyn eken»-dep aghylshyndardyng ata-babalaryn qalay qúrmetteytinin aityp tang qalyp otyrdy.

Zúlharnay aghay jýregi ken, kónili aq adam bolatyn. Qaryndasym oqugha týspekshi bolyp bir jyldary abyr-sabyr bolyp qalghanym bar. Sharam bitken song Zúlharnay aghaygha aittym. Sol kezde bizge qol ýshin bergen adam boldy. Kózining tirisinde aghaydyng jaqsylyghyn basa aita almadym. Qasyna ergenderding sózinen qysylghan siyaqtymyn. Endi qysylatyn eshtene joq. Ómirden ozghan adamdy maqtaghannyng esh sókettigi bolmas. Qansha uaqyt ótse de ózimdi Zúlharnay aghaydyng aldynda qaryzdarmyn dep esepteymin. Ghylymgha alghash ayaq basuym da, Almatygha baryp ghalymdar kóshining sonyna eruim de osy Zúlharnay aghaydyng arqasy ekenin esh úmytqan emespin. «Bir kýn ústazdyq etken adamdy býkil ghúmyr boyy syila!»-degen qaghida bar emes pe? Búl shәkirtting paryzy bolyp tabylady. Zúlharnay Aldamjarúly siyaqty úlaghatty ústazdyng biynesine qúrmetpen bas iidi ózimning shәkirttik paryzym dep sanaymyn!

Múhitov Qabiybek Sәdirúly, Atyrau múnay jәne gaz uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz