Elbasy N.Nazarbaev ózinin  «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasymen elding sanasyn bir serpiltti. Sarapshylar «búl bir programmalyq dýnie boldy» desip jatyr. Maqala basyn Elbasy «әlemde baghyty әli búlynghyr, jana tarihy kezeng bastaldy» dep bastaydy. Belomyrtqa oi: «HHI ghasyrdaghy qazaq sanasy qanday bolmaq kerek» degenge kep tireledi. «Sanamyz isimizden ozyq jýrui» degeni osydan shyghyp jatyr. Últ janghyruy ýshin últ basshysy eki ereje úsynady: «1) Últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa eshqanday janghyru bolmaydy; 2) Algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu». Kreativti bolu degen osy ghoy. Negizi qazaq o bastan kreativti halyq. Enbekting taghy bir týiindi jeri: «Sananyng ashyqtyghy: kóptegen problema әlemning qarqyndy ózgerip jatqanyna qaramastan, búqaralyq sana-sezimning «otbasy, oshaq qasy» ayasynda qaluynan tuyndaydy».

Iya, qazaq kóp júmysyn istep ýirenbegen halyq. Ýy kýshik últ bop jýrmiz әli. Últyng onalmay otbasy, oshaq qasynnyng týtini týzu shyqpasyn týsinetin uaqyt keldi bizge. Qazaq o basta kreativti bolsa nege onda kertartpa bop júr? Onyng tereng tarihy mәni bar. Birneshe jýz jylghy qalmaq yqpalynan salt-dәstýrimizge kertartpa sarqynshaqtar kóp kirdi (shamanizm, fetishizm elementteri). 200 jyldyq orys otarynan  bolmysymyz qatty ózgerdi. Professor M.Myrzahmetúly aityp edi nayman Aqtaylaq biy aitty» dep:

«Búrynghynyng bii jaqsy Qúday jasaghan,

Endigini orys pen qytay jasaghan, –

dep. Al, 70  jyldyq  kenes qoghamy bizdi qatty qúdaysyzdandyrdy (qúdaymyz – MELS, kitabymyz – «Kommunistik partiyanyng Maniyfesi»  boldy ol kezde).

Qazirgi qazaq osynshama mikrobtardy boyyna darytyp, qatty syrqattanghan últ. «Aru batpandap kirip, mysqaldap shyghady» degen ata-babalarymyz. Odan emdelu onay bolmay jatyr. Sol emdeluding bir joly – alfavit auystyru bolyp túrghangha qúsaydy. Qazirgi kezde kiriylden latyngha kóshu mәselesi qoghamda qatty talqylanyp jatyr. Enbektegen baladan, enkeygen kәrige deyin búghan atsalysyp otyr. Azyraq tarih betterin paraqtayyq. Qazirgi qazaq eli osy uaqytqa deyin 21 ret memleket qúryp, 10 ret әlipby auystyrypty. Yaghni, búl is  kenes imperiyasynyn  qúitúrqylyghynan ghana órbigen nәrse emes. Mysaly, sonau 5 ghasyrda qazaq dalasyna nestorian dinin әkelgen jamaghat estrangelo alfaviytin qosa japsyrypty. Onshaqty alfavitting ishindegi eng ónimdisi arab әlipbii bolghan. Osy әlipby kezinde Mahmúd Qashqari, Múhammed Haydar Dulatiylar shyqqan. Qarahan, Altyn Orda syndy imperiyalar qúrylghan. Taza týrik passionarlyghy degen de osy. Osy alfavitten qyzghysh qústy kólden aiyrghanday ghyp, bizdi aiyrghan kenes ýkimeti. Alfavit turaly kókiregimiz qarys airylyp, ókinetin tús ta – osy tús. Ókingennen ne payda, ol uaqyt ótti, ketti. Ol alfavitpen birge myng jyldyq órkeniyet ketti. Qúran men qazaq arasy alystady. Shyghystan shyray ketip, batystyng asyghy alshysynan týsip otyr qazir. Qaghazdy oilap tapqan qytaygha qaraghanda ayfon oilap tapqan amerikanyng aidarynan jel esip túr. Eki jep biyge shyqty degen osy. Endigi gói-góy basqa bop túr. Ol – qaytip әlemdik órkeniyetting biyik attaqyrynan kýtirletip jem jeymiz degenge kep tireled. Ol ýshin qúldyq sana qamytynan qútylu kerek. Dәl osynday tarihy teketires ótken ghasyr basynda da bolyp edi. «Elu jylda el jana, jýz jylda qazan» dep halyq beker aitpaghan. Sol kezde A.Baytúrsynov tóte, N.Tóreqúlovtar latyn jazularyn jaqtap, eki jaq bolghan.  Oghan 1924 jyly Orynbor qalasynda ótken túnghysh qazaq bilimpazdarynyng siyezi kuә.  1931 jyly «Enbekshi qazaq» gazetinde (qazirgi «Egemen qazaqstan») jariyalanghan:

Arapshy, jana әlipshi,

Eki jaq bop tartysty:

Ahmet, Eldes, Múhtarlar

Arapqa júmsap bar kýshti

degen jyr joldary sol uaqyttyng uytty bir kórinisi. Baytúrsynúly Aqmet sol siyezde: «jaqsy әlibby tilge shaq boluy kerek. Ólshenbey tigilgen o jer, bú jeri boygha júuysbay, qolbyrap, solbyrap túrghan keng kiyim siyaqty artyq әripteri kóp әlibby de qolaysyz. Boyyndy qysyp, tәnindi qúrystyryp, tyrystyryp túrghan tar kiyim siyaqty әrpi kem әlibby de qolaysyz bolady» degen edi. Qazaqqa fizika men geometriya oqulyqtaryn jazyp bergen  alash arystany Eldes Omarovtyng alfavit turaly pikirin býgingi kýn últtyq komissiya qatty eskerui kerek: «Jazudyn, әdebiyetting qyzmeti: tilding ózgerisine әser beru emes, sol ózgeristen qalmay erip otyru, bolghan ózgeristi qattap, tanbalap otyru. Tilding eski týrin ústap alyp, sodan aiyrylmay, janadan bolghan ózgeristi, tilding búzylghany dep týsinip, qabyl almay otyrghan jazu elding tiline salghan búghau esebinde bolady» dep edi últ janashyry. Nәzir Tóreqúlovtyng sózderin  termintoptyng qúlaghyna altyn syrgha retinde úsynamyz: «Qazaq tilinen layyq sóz tabylmaytyn bolghanda, pәn sózdi asyl týbirinen alu kerek. Jana barlyq qalyqtardyng bәrine ortaq «internatsional», «demokratiya» syqyldy pәn sózderdi ózgertpey, jalpy Yaurypanyng aityp otyrghan týrinde alu kerek. «Aptomobiyl», «telegirap» syqyldy tehnika sózderin de sol jalpy Yaurypanyng qoldanghan týrde alu kerek. Onday sózderdi qazaqshagha audaryp, Yaurypadan alystaudyng paydasy bolmaydy». Jalpy, osy  oqu, jazu turaly danyshpan Abay tereng qoghamdyq taldau jasaghan (Abay  súmdyq sosiolog qoy negizi): «Balalardy oqytqan da jaqsy, biraq qúlshylyq qylarlyq qana, týrki tanyrlyq qana taza oqytsa bolady. Anyng ýshin búl jer darýl harb, múnda әuel mal tabu kerek, onan song gharab, parsy kerek. Qarny ash kisining kóniline aqyl, boyynda ar, ghylymgha qúmarlyq qaydan  túrsyn? Ashap ishuge maldyng tapshylyghy da, aghayynnyng arazdyghyna ua әr týrli bәlege, úrlyq, zorlyq, qulyq, súmdyq sekildi nәrselerge ýiirlendiruge sebep bolatúghyn nәrse. Mal tapsa, qaryn toyady. Onan song bilim, óner kerek eken. Sony ýireneyin ne balama ýireteyin dep oiyna jaqsy týsedi.

Oryssha oqu kerek, hikmet te, mal da, óner de, ghylym da – bәri orysta túr. Zararynan qashyq bolugha, paydasyna ortaq bolugha tilin, oquyn bilu kerek. Anyng ýshin olar dýniyening tilin bildi, múnday boldy. Sen onyng tilin bilsen, kókirek kózing ashylady. Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi sonymenen birdeylik daghuasyna kiredi, asa arsyzdana jalynbaydy. Dinge de jaqsy – bilgendik (Jiyrma besinshi sóz). Abaydyng ol oryssha oquy – qazir aghylshansha bop ózgerip túr. Ol tórtkýl dýniyeni arbaytyn әlemdik til bop túr. Latyn qarpi onyng bolat sauyty bop túr. Bizding latyngha auysamyz degenimizding de bar sebebi – Abay aitqan nәrselerde túr. Álemmen «birdeylik daghuasyna kiru», óitkeni, qazir «hikmet te, mal da, óner de, ghylym da – bәri (orysta emes) europada túr». Tek «qúlshylyq qylarlyq» isimiz olarda emes, ózimizde. Onyng jýrekti býrkenip jatqanyna myng jyl. Onyng kilti –  «arab, parsyda» (Birneshe kilting bolmasa qazir bir kiltpen kóp kóp esikti asha almaysyn). Hәm búl is – eng úly is! Ol is hikmet, mal, óner, ghylym isinen joghary túru kerek. Sonda ghana qazaq qoghamy – әlemnen oiyp túryp óz ornyn almaqshy. Últtyq kod degen sol. Áytpese, europanyng órkeniyetine emes afrikadaghy pigmeylerding dengeyine týsuip ketuimiz ghajap emes. Eger so kýii maqsat pen qúraldy ajyrata almay anyrasaq.

Janarghan qazaq qoghamy jalpy, jana әlipbiydi jatyrqap jatqan joq. Biraq oi-pikir aluandyghyna auyzdyq salynyp otyrghan joq. Júrt meninki degenning bәri qyzghanbay óz oiyn ortagha salyp jatyr (Bizdiki  sol kóp pikirding biri ghana). Bir qyzyghy keybir «taza qazaqtar» qarsy shyghyp, «shala qazaqtar» qoldap shyqty búl isti (Qoghamdaghy búl qyzyq fenomendi kózi shalghan qazaq intelliygenti Qazybek Isa boldy). Keybir «taza qazaqtar» tyrs etpey úiyqtap jatqanda «Shala qazaqtar» shala býlinip, últ qamyn jep jýr qazir. Olardy últ qamyn jeuden kim shettetsin? Búl da bir qazaqty Qúdaydyng jarylqaghany ghoy. Áytpese, últshyldyqty birjola monopoliyagha ainaldyryp alghysy kep jýrgender az emes aramyzda. Múhtar Shahanov búl iske týbegeyli qarsy emes, tek qazir әlipbiyding er-toqymyn auystyratyn kez emes deydi. Professor M.Myrzahmetúly qazaqtyng qalay orystandyrylghanyn týbirimen biletin ghalym. Sondyqtan, ol kisining alfavit auystyrugha qoyatyn bir-aq sharty bar: missioner әripterdin mýlde mansúqtalghany maqúl. Oljas Sýleymenovting latynnan kirildi joghary qoiy onsha júmbaq jәit emes. Parijdi meken etkenmen,  ol kisining latyngha onsha ishi jylymay jýr. Biz latyngha ishimiz jylyghannan emes, suyq aqyldyng kýiin kýittegenen kóshpekpiz. Ishimizde ne jatqanyn jasyrmay aittyq. Tek sony qaytip qorghap qaludyn  qamy ghoy bәri.

Endi latyn grafikasyna kóshsek, qaytip kóshemiz? Bizding bayqauymyzsha alfavit súlbasyna qatysty talas-tartys negizinen ә, i, ó, ú, ý, q, gh, n әripteri tónireginde bolyp otyr. Jalpy, әlipbiyge qatysty qazir eki ústanym aiqyn bolyp otyr.

Birinshi, klassikalyq latynnyng 26 әripine qazaq tilindegi 28 dybysty syighyzu (Eshqanday apostrof, digraf, diakritika tәsilderin qoldanbay).

Ekinshi klassikalyq latynnyng 26 әripimen shektelmey apostrof, digraf, diakritika tәsilderin qoldanyp, «bir dybys, bir әrip» prinsipine sәikes әlipby jasau.

Bizdinshe osy eki pikirding arasynda ortaq sheshimge kelu kerek. Birinshi ústanym –  әlipbiydi qazirgi ozyq tehnologiyagha beyimdeu túrghysynan shyghyp otyr. Maqsat: internet әlemine erkin kiru (Onda suda jýzgen balyqtay bolu). Sebebi: internet –  qazirgi órkeniyetting altyn kilti bop túr. Ekinshi ústanym –  qazaq tilindegi dybystardy joghaltyp alu qaupinen «bir dybys, bir әrip» prinsipin ústau kerek degennen shyghyp jatqan nәrse. Búl joba professor Álimhan Jýnisbek jasady dep, el ishinde taralyp jýrgen  núsqagha tәn.  (Sol siyaqty Z.Bazarbaeva, A.Shәripbaev núsqalaryna da tәn). Búny filologtardyn jobasy deydi (Á.Jýnisbek núsqasy júrt auzynda týrik alfaviyti dep te atalyp jýr).

Birinshi núsqa elbasy jarlyq shygharghan núsqagha tәn. Osy resmy núsqa ústanymyn jalpy, dúrys dep sanaymyz. Tek ondaghy jetispeushilikti (birynghay apostrof qoldanu) retteu ýshin, el ishine taralyp jýrgen Arman Bayqadam degen azamat úsynyp jýrgen «VAILATYN» jobasy negizinde tolyqtyryp (mysaly ondaghy invariant tәsilin paydalanu, klaviatura simvoldaryn tolyq saqtau, kirildegi Q әrpin latynsha K әrpine auystyru, Gh әrpin Q әrpine auystyru, n әrpin ng digrafymen beru t.b), elge bir toqtamgha kelgen núsqa retinde úsynu kerek dep oilaymyz. Qalghan jobalardyn, pikirlerding bәri osy eki núsqa negizine úqsas dýniyeler («NúrOtannyn» hatshysy Farhad Kuanganovtyng apostraf ornyna akutter paydalanu degeni de ekinshi top pikirine jaqyndayd. «Qazaqgrammar» varianty da eskeruge túratyn nәrse, olar osy eki jarylghan pikirding orta jolyn tapqysy kelgen. Ataqty matematik Asqar Júmadildaev latyndy qoldaydy, biraq kirildi de qimaydy). Kópshiligi jәy ghylymy negizge negizdelmegen, belgili bir jýiesi joq әuesqoy núsqa tuyndylar. Songhy aitarymyz, әlipby mәselesin danghaza, basy artyq talqylaulardan aryltyp, negizdi, jýieli, aitary bar, elge, qoghamgha paydasy tiyer degen núsqagha birjola toqtau kerek.

Jogharyda biz aityp otyrghan eki baghytqa qatysty taghy bir erekshelik: birinshi ústanym-núsqa A.Baytúrsynov jasaghan «Tóte jazu» ýlgisine qúsaydy. Ekinshi ústanym-núsqa 1929 jyly qabyldanghan «Yanaliyf» ýlgisine keledi. Óz basym, bizge qazir «Yanaliftan» góri «Tóte jazu» ýlgisi jaqyn әri paydaly bolar degen oidamyn. Óitkeni, zaman ózgerip ketti. Biz qúptap otyrghan núsqa –  Amerika, Úlybritaniya hәm Malayziya  t.b. elderining tandaghan núsqasy. Ekinshi núsqa –  Týrkiya hәm postkenestik týrik  elderi tandaghan t.b. alfavitterge keledi. Qaysysy ozyq, qaysysy tozyq ekenin júrt ózi tandasyn. Últtyq komissiya tek últtyng qamyn jesin. Týrli oi-pikirler tasqynyn tarazylap, HHI ghasyrda qazaq elining ruhyn kóterer, órkeniyetting shynyna shygharar sheshim shygharsyn. Óitkeni, әlipby auystyru jeke adamnyng kiyim, kólik, әshekey t.b. auystyruy siyaqty nәrse emes. Alfavit – últ denesine qan jýgirtetin qúral. Dúrys bolmasa ol qoghamgha jogharyda aitqanday, ziyandy mikrobtay bolyp syrqat júqtyrar, dúrys bolsa qoghamnyng imuniytetin kóterip, qanyn tasytar, kýsh-quatyn arttyrar nәrse. Bizge ol nәrse qazir qatty kerek bop túr.

Biz qazir ótken ghasyr basynda Mirjaqyp «Oyan, qazaq» dep jar salghan jar basyna taghy keldik. Ol sonda:

Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop,

Qazaghym endi jatu jaramasty.

Qyzyghyp qyzarghangha ketkender kóp,

Shen alyp dәrejege jetkendey bop.

Oylady óz faydasyn halyqty satyp,

Qazaqty eng kereksiz etkendey bop.

Túmangha kirdi qalyng bizding qazaq,

Arty jar, aldy túiyq – búl ne ghajap?

Adasqan aghayyngha basshy bolyp,

Ishinde jol kórseter adam az-aq.

Bas qosyp kirgizskiy intelliygent,

Bizderge halyqtyng qamyn oilau mindet.

Kulitura degen sózdi na praktiyke

Etpeymiz ne sebepti osushestvlyati?

Millәtlәr svilizovannyy ozyp ketti

Oyanbay endi jatu ne sledueti.

Úiqysy ghafildikting basyp ketti,

Qazaqty oyatalyq etip hýmmet.

Olay bolsa, әfәndim, úiyqtamalyq,

Endi oyanbay jatuymyz bolar úyat.

Hayyr hosh sәlәmәt túr, ghaziyzimiz,

Hat jazushy Mir Yaghkub ibn Dulat.

dep edi-au!

Qapy qalma, qazaq eli!

Aqjol Qalshabek

Abai.kz

.