17-nshi jetoqsan kýni jyldaghy әdet boyynsha, jeltoqsandyqtar, ziyalylar, jastar qarasy elu-alpys adam Jeltoqsan eskertkishine gýl qoyyp, taghzym etti. Ziyalylardyng arasynda Múhtar Shahanov, Dulat Isabekov, Sofy Smataev, Ótejan Núrghaliyevter, qoghamdyq úiym ókilderinen Dos Kóshim, Asylbek Qojahmetovter, sayasy partiya «Azat» JSDP-synyng teng tóraghasy Jarmahan Túyaqbay boldy. Eskertkishting aldynda jalau kótergen jeltoqsandyqtar Múhtar Shahanovty kýtip biraz túrdy. Ol kisi kelgennen song júrt arasynda әngime aityp taghy birqansha uaqyt bógeldi. Sonyng arasynda Amanghazy Kәripjanov bastaghan bir-eki aqyn jeltoqsan jayly ólenderin oqydy. Ólenderining maghynasy qazaqtyng baylyghy shetke ketti, qazaqtyng ruhy oyanbay jatyr, óldik, qúrydyq degen pessimistik sarynda.

17-nshi jetoqsan kýni jyldaghy әdet boyynsha, jeltoqsandyqtar, ziyalylar, jastar qarasy elu-alpys adam Jeltoqsan eskertkishine gýl qoyyp, taghzym etti. Ziyalylardyng arasynda Múhtar Shahanov, Dulat Isabekov, Sofy Smataev, Ótejan Núrghaliyevter, qoghamdyq úiym ókilderinen Dos Kóshim, Asylbek Qojahmetovter, sayasy partiya «Azat» JSDP-synyng teng tóraghasy Jarmahan Túyaqbay boldy. Eskertkishting aldynda jalau kótergen jeltoqsandyqtar Múhtar Shahanovty kýtip biraz túrdy. Ol kisi kelgennen song júrt arasynda әngime aityp taghy birqansha uaqyt bógeldi. Sonyng arasynda Amanghazy Kәripjanov bastaghan bir-eki aqyn jeltoqsan jayly ólenderin oqydy. Ólenderining maghynasy qazaqtyng baylyghy shetke ketti, qazaqtyng ruhy oyanbay jatyr, óldik, qúrydyq degen pessimistik sarynda.

Sodan gýldi shala-pala qoyghan júrt japyrylyp keyin qaytyp, toptasa, qoltyqtasa «Mening Qazaqstanymdy» shyrqap, Tәuelsizdik monumentining aldyna kelip, shogharlandy. Sol jerde Múhtar Shahanov: «2011 jylghy jeltoqsannyng 25 jyldyghyna kino týsirilip, kitap shyghuy kerek. Jeltoqsandyqtar óz oi-pikirlerin aituy kerek. Áytpese, basqa kýni shyqsaq bizdi sottaydy qazir», dedi. Onyng sózin jalghastyrghan Jarmahan Túyaqbay «Jeltoqsandyqtargha soghysqa qatysqan ardagerlermen birdey status berilip, jeltoqsandy úiymdastyrghan adamdar kózi tiri kezde onyng shyndyghynyng ashuyluyna preziydent ya ýkimet memlekettik-qoghamdyq komissiya qúruy kóajet», dep baryp toqtady. Jiynnyng sonynan qúran oqyldy. Biraq, oghan qanaghattanbaghandar taghy da qúrydyq, bittik degen saryndaghy ólenderin oqyp jatty. Al, júrt bolsa, jaybyraqat tarqasyp jatty.

Sol manda jýrgen Dos Kóshim myrza jeltoqsandyqtardyng songhy kezdegi әreketteri (júmyrtqa laqtyru, 17-18-i kýnderi alangha shyqpay-aq qoyayyq degen mәlimdeme) tarihy kóterilisiting júrt nazaryndaghy baghasyn ketirip, Jeltoqsangha degen el qúrmetine qylau týsirgenin sóz etti.

Biraq, V.Kozlovqa qarata júmyrtqa laqytrghan Talghat Rysqúlbekov pen Gýlbahram Jýnis, 17-18-i kýnderi alangha shyqpay-aq qoyayyq dep mәlimdeme jasaghan ózge de jeltoqsanshylardyng bәri de úrandatyp, jalang aighaygha janyn salyp alanda jýr.

Polisiya byltyrghyday nópir bolyp kelgen joq. Birli-jarym ghana qyzyl jaghalylar jýr. Olar tek baqylap qana túrdy. Sóitsek, olay bolatyn jóni bar eken. Osydan birneshe kýn búryn Almatydaghy birqatar jogharghy oqu oryndarynyng ústazdary, basshylyghy, studentteri bәri birigip, osy kýni alangha baryp, gýl qoyyp, Jeltoqsan qúrbandaryn eske almaqqa úigharghan. Beybit týrde. Óitkeni, búl últtyq tarihtaghy azattyq ýshin bolghan qantógis, kýres ekeni belgili. Alayda, Almaty qalasy әkimshiligi oqu oryndarynyng basshylaryna habarlasyp, jeltoqsangha baylanysty sharalarynyzdy oqu oryndarynyzda ótkize berinizder, alangha kelmey-aq qoyynyzdar degen «ótinish» aitypty. Sonda Almaty qalasy әkimshiligi neden qorqady? Ol ne ýrey? Ahmetjanovtyng kensesin audaryp tastamaq bolyp jýrgen eshkim joq.

Búl biylikting óz halqynan sonyng ishinde jastardan ólerdey qorqatynyn kórsetedi. Ózi ýshin. Óitkeni, úrynyng arty quys degen sóz bar ghoy. Aqqa Qúday jaq ekeni belgili. Jogharynyng qamsyz úiqysynyng qamqorshysyna ainalghan jergilikti biylikting әsire saqtyghy bәribir qoghamdaghy qayta týlep, qayta oyanyp kele jatqan últtyq ruhty, memlekettshildik sanany toqtata almaq emes. Oghan keshegi Tәuelsizdik kýni balasyn jetektep alangha gýl qoyyp jatqan qazaqtardyng sanynyng qas qaraysa da tolastamauy dәlel. Oghan býgingi Jeltoqsan qúrbandaryn eske alugha óz ayaghymen kelgen júrt pen әsirese jastardyng qarasynyng kóp boluy kuә.

«Abay-aqparat»