Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4152 0 pikir 2 Tamyz, 2017 saghat 19:26

Terminologiya komissiyasy bekitken terminderding sany 18 myngha jetken

Terminologiya komissiyasy bekitken terminderding jalpy sany býginde 18 myngha jetken. Múnday naqty sifrlardy Ýkimet otyrysynyng qorytyndysy boyynsha ótken baspasóz konferensiyasynda Mәdeniyet jәne sport ministrligining Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiyteti tóraghasynyng orynbasary Ghalymjan Meldeshev mәlim etti.

Ótken jyldyng qyrkýiek aiynda termincom.kz birynghay elektrondyq terminologiyalyq bazasy iske qosylghanyn esterinizge sala keteyik. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, terminologiya komissiyasy kóptegen terminderdi qarastyrdy. Tipti keybir sózderding qoldanysy qoghamda kelispeushilikter tudyrady.

– 2014 jylghy jeltoqsan aiynda auyzeki til qoldanysyndaghy shaptyrma, subúrqaq - xalyqaralyq qoldanystaghy fontan bolyp, qayta ózgertilgen edi. Kýisandyq - fortepiano, pianino, otashy - xirurg sózine, múrajay - muzey, qisyn - logika, sazger - kompozitor, ghalamtor – internet bolyp bekitildi. Sonymen qatar terminkomda bekitilip, jaryspaly týrde qoldanylyp jýrgen birqatar termin qayta qaralyp retteldi. Mysaly, múraghat - arxiyv, mәsele - problema, ýderis - prosess bolyp qayta bekitildi, - dedi QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múxamediyúly

Respublikalyq terminologiyalyq komissiya men Metrologiya jәne standarttau jónindegi últtyq komiytetke birlesip, barlyq terminderdi bir standartqa keltiru júmystaryn atqaruy kerektigi aityldy.

«Mәselen olardyng assimilyasiyagha úshyraghan sózder bar, mysalgha, samovar – samauyr, poezd – poyyz. Eger barlyq tilderden, әsirese Batystan enip jatqan sózderdi audarmay qaldyra beretin bolsaq, birneshe jyldan keyin ýlken mәselege úrynarymyz sózsiz. Biz qazaqtyng minezine, diline, qabyldau týsinigine qaramastan, sózderdi shama kelgenshe audaruymyz kerek. Mәselen, avariya sózin biz «apat» dep audaryp jýrmiz. Avariya – zaqym keltiru degendi bildiretin arab sózi. Sol sebepti biz әr kez sayyn sózding týp-tórkinine mәn berip, maghynasyna say audarma jasauymyz kerek», – dedi Gh. Meldeshev.

Onyng oiyn Tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghynyng diyrektory Erbol Tileshev tolyqtyryp ótti.

Mamandardyng aituynsha 2017 jyly termincom.kz saytyn jetildiru josparlanyp otyr. Sózderding etimologiyasy engizilip, endigi terminderdi bekitu kezinde halyqaralyq tәjiriybege sýienetin bolady.

Jalpy qazaq tilinde termin jasau isi Ahmet Baytúrsynovtyng 1912 jyly jaryq kórgen «Oqu qúralynan» bastalady. A.Baytúrsynov bastauysh, bayandauyshtan bastap, esimshe, kósemshege deyingi til bilimining býgingi qoldanysyndaghy terminderding týgelge juyghyn jalghyz ózi qalyptastyrghan renessanstyq túlgha. Tipti әdebiyettanu ghylymyndaghy әsireleu, menzeu, keyipteu, shendestiru siyaqty terminderding de atasy A. Baytúrsynov ekendigin býgingi úrpaq ol aqtalghannan keyin ghana bildi. Jalghyz A. Baytúrsynov ghana emes, Maghjan – pedagogika, Jýsipbek – psihologiya, Halel Dosmúhamedov – zoologiya, fiziologiya, J.Kýderin botanika terminderin qalyptastyrugha ýles qosty. Álimhan Ermekov matematikalyq terminderden bastap, úly matematika kursyna (kurs vysshey matematiki) deyingi tútas terminder jýiesin jasady. Termin jasau isine әdebiyetimizding keyingi alyptary Múhtar Áuezov pen Ghabit Mýsirepov te óz ýlesterin qosty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391