Qalamger Uahap Qydyrhanúly 85 jasta

IYә, biz jarasymdy Otau edik. Jelpinisti jastyq kónilimizdin  keregesi býgingi «Didar» gәzeti «Kommunizm tuy» bolyp túrghan sonau 1958-jyly kerile bastady da, jedeldete uyghy shanshylyp, shanyraghy kóterildi. Redaksiya hatshylary alqasynyng (sekretariatynyn) әdeby qyzmetkeri mening «Targhyn» orta mektebinde birge oqyghan dosym – fotograf Toqan Berghaliyev, auyldas joldasym, Almatyda oqyghan  suretshi-mýsinshi Talaptan Imanbaev ýsheuimizge eki jyldan song Ramazan Saghymbekov, UaHap Qydyrhanov qosyldy. Redaksiya újymyn jas jurnalshylarmen tolyqtyrudy, nyghaytudy kózdegen redaktorymyz Beysenghaly Tәikimanov  Almatydaghy әriptesterimen sóilesip, kelisip, Qazaq radiokomiytetinen  Ramazandy (qaraghandylyq), «Leninshil jas» gәzeti redaksiyasynan UaHapty (zaysandyq) bizge auystyryp aldy.Ekeui de diplomdy, tәjiriybeli jurnalshy  eken. Ramazan jauapty hatshy, UaHap Mәdeniyet jәne túrmys bólimining mengerushisi bolyp taghayyndaldy. UaHap kele sala «Ádebiyet ýiirmesin» úiymdastyryp, gәzet oqyrmandary arasyndaghy talapty jas aqyn-jazushylarmen baylanys ornatty.

Jas mólsherimiz qaraylas bolghan song qaljynymyz jarasyp, men Ramazandy «Jauapsyz hatshy», «Súlu», al UaHapty «Shyraylym», Toqandy «Velikiy lektor», Talaptandy «Tapay» dep atap jýrdim. Mamandyghy buhgalter Toqan auylsharuashylyq, ónerkәsip ekonomikasy, ishki-syrtqy sayasat mәselerin taldap әngimelegende sol taqyryptargha maqala jazyp jýrgen ghalym avtorlarymyzdy tandandyratyn. Sóitsek, ol óz tótesinen kóp izdenip, kóp oqidy eken. Tiyisti bólimderimizge belsene jәrdemdesip jýrdi.

Talaptan ataqty mýsinshi Hakimjan Nauryzbaevtyng shәkirti edi. Oblystyng enbek ardagerlerining birnesheuining keude mýsinin jasady. Úlan audanynyng «Targhyn» orta mektebine kezinde sonda oqyghan, Úly Otan soghysynda Sovet Odaghynyng Batyry ataghy berilip, 22 jasynda qaza tapqan Izghútty Qúrmanbayúly Aytyqovtyng mýsinin tartu etti.

1960-jyly  Almatydan bizge tәjiriybe jinaqtau merzimine uaqytsha qyzmetke Múrat Qashqarbaev degen jigit keldi de, aqyrynda redaksiyanyng Enbekshi hattary bóliminde әdeby qyzmetker bolyp túraqtap qaldy.

Sóitip, altauymyzdyng Otauymyz ishki-syrtqy tirlik-tirshiligi bir shat-shadyman shanyraqqa ainaldy. Ne senbi, ne jeksenbi kýnderi bәrimiz bala-shaghamyzben kezek-kezekpen bas qosudy dәstýrge ainaldyrdyq. Ángimemiz, әzil-kýlkimiz bir arnada toghysyp, kelinshekterimiz abysynday, balalarymyz aghayyndarday bolyp, qymbat sәtterimiz kóbeye berdi.

Alayda, kóp úzamay Uahapty Almaty qayta shaqyryp әketti. Áueli Qazaq radiosy bas redaktorynyng orynbasary qyzmetin atqardy da,  keyinirek  «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gәzeti redaksiyasyna auysyp, Auyl sharuashylyghy bólimining mengerushisi boldy.   Respublika radiokomiyteti Muzykalyq bas redaksiyasynyng bas redaktory bolyp Ramazan da Almatygha ketti. 1966-jyldyng qantar aiynda men de Almatygha kóship, «Qazaq әdebiyeti» gәzetining redaksiyasyna ornalastym.

Aytpaqshy, men «shyraylym» dep at qoyghan Uahaptyng әdeby tili tipti shyrayly, shúrayly eken. Qay taqyrypty alsa da sóz, sóilemderi ólendey órilip, tilding mayy tógilip túrady. Taqyryptyng tabighatyna qaray  maqal-mәtelderdi sheber qoldanady. Orysy basym ólkede ósken bizge tansyq ataly sózder, ataular, tosyn teneulerge bay. Ol tústa bizding kitaphanalarda, kitap satylatyn dýkenderde, mysaly: Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafin syndy әigili jazushylarymyzdyng da kitaptary bola bermeytin. Keyin tarihy hissalardy, qazaq әdebiyetining shoqtyqty shygharmalaryn  oqy bastaghanymda UaHaptyng til kórkemdigining tórkini qayda ekenin bildim.

UaHaptyng arab tilin erkin oqyp, jazatynyna  da  keyin kuә boldym.  1990-jyldyng kóktemi. Jazushylar odaghy Kórkem audarma jәne әdeby baylanys Bas redaksiyasynyng tóraghasy edim. «Jazushy» baspasynyng josparynan  “Qúran Kәrimning qazaqsha audarmasy. Audarushy Uahap Qydyrhanúly» degen nysan kózime týsti de, telefon shaldym. Ras eken. Týrkiyadan Halifa Altay aghamyzdyng mәtindik (jolma-jol) tәrjimasynyng qoljazbasy kelipti. Soghan qolqabys jasap, shyghartpaq bolyp jospargha qosypty. Jogharghy jaq ony qúptamay, «ózimiz audaruymyz kerek» depti. Tәrjimashy tabylmapty da, aqyry Uahapqa toqtapty. «Jazushy» - odaqtyng qúzyryndaghy baspa.  Biz dereu  komissiya qúrdyq. Audaru KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi Qydyrhanúly Uahapqa jýkteldi. Ghylymy kenesshi – arab tilining mamany, ghylym kandidaty Bolat Kómekov. Qauly qabyldandy. “Jazushy” baspasyna hat jazyldy. Sóitip, “Qúran Kәrim” 1991-jyly 200.000 dana bolyp basylyp shyqty. Quana qolgha alyp, qyzygha kóz jýgirtsem – bir «janalyghy» bar. “Audarghandar: Rәtbek qajy Nysanbayúly, Uahap Qydyrhanúly” dep túr! Uahaptyng audarma qoljazbasyn oqyghanbyz, talqylaghanbyz, al qajynyng tóbesin de, bir japyraq qaghazyn da kórgen emespiz. Uahapqa telefon shalyp:

–Ou, joldas, Qúrannyng audarmashysy sen ghana eding ghoy, qosalqy avtor   qaydan payda boldy? – deymin.

-Ony, endi sen súrama. Men aitpayyn...

-Sonda Qúrannyng teng jartysyn Rәtbek qajy audarghan boldy ghoy? Óitpese onyng aty-jóni nege sening tóbende túr?

-Ony da súrama. Alda-jalda bilging kelip bara jatsa baspanyng diyrektory Qaldarbekke, әitpese, odan jogharygha shyq.

Súrastyra kele qasiyetti Qúran tónireginde bolghan biraz qisynsyz «hikayattardy» estidim. «Jogharghy jaqtan» jasalghan kópe-kórineu zorlyqqa  yzam keldi. Audarmashygha taghy da til qattym.

–Qaytesing sony, jaqsy ataqty sol-aq alsyn. Maghan onyng joldan qosylghany da, aty-jónining alda túrghany da namys emes, Allanyng bir sózi bolsa da, dinnen dýbәra bolyp qalghan qazaqtyng qúlaghyna jetkeni tabys, – dep, bayaghy qoydan qonyrlyghynan tanbady.

Áytsede, anyghyn bileyin dep, R. Nysanbayúlyna resmy hat jazyp, audarma qoljazbasyn әkelip tapsyrudy talap ettim. Lәm-mim demey, jym-jyrt qaldy.

Qashanda soraqylyq bir bastalsa, toqtauy qiyn. Ol - әlimsaqtan mәlim jәit. Bir tanysymnyng ýiinde “Kto esti kto?!» degen kitapty kórip, audarystyryp qarap otyrsam – Rәtbek qajymyz ol jinaqqa qúrandy qazaq tiline túnghysh audarushy dep, jalghyz ózi engizilipti.  Ol az desem, erteninde “Vecherniy Almaty” gәzetindegi  súhbatynda qajekem óz auzymen «Qúrandy birinshi ret men audardym» depti. Gәzet redaksiyasymen  habarlasyp, súhbatshy tilshige Qúrandy qazaqshalau qashan, qalay úiymdastyrylghanyn, zandy audarmashy belgili jazushy Uahap Qydyrhanúly ekenin týsindirdim, Uahaptyng telefonyn berip, ózinen súrauyn ótindim. «Rәtbek qajy jalghan sóilegenin qoysyn, qúdaydan qoryqsyn» dedim. Sirә, ol әreketimning әseri boldy-au, bir aptadan keyin gәzet Rәtbekting auyzyna: “Qúrandy Uahap Qydyrhanúly ekeuimiz audarghanbyz” degendi  salypty. Uәida!.. Mýftiyding dauysy onymen de bәsendegen joq. Attay on eki  jyl boyy elding ishinde de, syrtta da: «Qúrandy ózim audardym» dep, jar salyp jýrdi. Al, Uahap osy jyldar boyy ózining adal enbegin arashalaumen ne teledidargha shyqqan, ne gazette kóringen joq. «Mening búl  audarmam - eng әueli Jaratqannyng meni jarylqauy. Sonan keyin ózime ózim jýktegen paryzymdy shama-sharqymsha oryndaghanym» dep, qanaghat tútty...

Áriyne, jalghyz adamnyng nebary birjarym jylda jantalasyp jasaghan isinde kem-ketik bolmady dep eshkim aita almaydy. Uahap on eki jyl boyy basqa tilderdegi  tәrjima, tәpsirlermen salystyryp, balamalardy bir qalypqa týsirip, mәtin  mazmúnyn ashyp, jetildire berdi. Osy qayta qaralghan núsqa Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng maqúldauymen 2002-jyly “Dәuir” baspasynan: «Qúran Kәrim. Qazaqsha maghyna jәne týsinigi. Audarghan – UaHap qajy Qydyrhanúly. Qazaqstan Respublikasynyng mәrtebeli Preziydenti NÚRSÚLTAN NAZARBAEVTYNG halyqqa siy. Satugha bolmaydy» delinip, 7000 dana taralymmen basylyp shygharyldy. Sol jyly Reseydin, Qazannyn, Qyrghyzstannyng Bas muftiyleri, músylman elderining Almatyda tirkelgen elshilikterining ókilderi, basqa da diny ghúlamalar qatysqan (Núr-Mubarak uniyversiytetinde) halqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik auqymdy konferensiya ótkizildi. Audarma mazmúndyq, stildik, tildik, grammatikalyq sauattylyq jaghynan saraptaldy. Maqúldandy, maqtaldy.

Estigen qúlaqta jazyq joq. Qúrannyng jana basylymynda ózining aty-jóni joq ekenin kórgen  Rәtbek qajy: «Mening avtorlyq húqyghymdy qalpyna keltirsin! Keshirim súrasyn, aiyp tólesin!» dep, sotqa barypty. Sonysyn estisimen Uahappen habarlasyp, mening Rәtbekke jazghan talap hatym baryn, sodan kóshirme ala barudy úsyndym. «Bolmay bara jatsa kórermin, sot terisbaqqyza qoymas» dedi. IYә, sudiya isti qaramas búryn Rәtbekti shaqyryp, ekeui sóilesken son, mýftiyekeng aryzyn qaytyp alypty. Sudiya Uahappen de aldyn ala әngimelesip, shyndyqty anyqtasa kerek, biraq UaHap maghan onyng da egjey-tegjeyin  aitqan emes.

«Ay tolghanyn bilmeydi, jigit bolghanyn bilmeydi» degen jaqsy sóz bar. Sol ras, - dedi ústazy Ázaghang (Ázilhan Núrshayyqov) Uahaptyng jasy 70-ke tolghan keshtegi jiynda. - Uahap dýniyejýzilik tarihy enbek etse de, sonyng mәnisin әli de týsinip alayyn dep jýrgen joq. Orasan eshtene tyndyryp tastamaghanday  qarapayym qalpynda. Ózining tәbighy «Betegeden biyik, jusannan alasa» qalpynan aughan joq. «Men Qúrandy audardym» dep televizorgha shyqpaydy, radioda sóilemeydi,  gәzetke jazbaydy. Kishilik degen osy... Orys halqy músylman emes. Biraq Sablukov, Krachkovskiy audarmalary arqyly Qúrannyng mazmúnymen bizden әlde qayda búryn tanysty. Osy enbegi ýshin Krachkovskiy 1951-jyly KSRO-nyng Memlekettik silyghyn aldy. Bizding Sablukovymyz da, Krachkovskiyimiz de - Uahap Qydyrhanúly... Al, biz músylmanbyz. Amal qansha...» («Áygili Ázagha». Estelikter jinaghy. 514-516 better).

Din - adam janynyng әmirshisi deymiz. Dinsiz adamdy dinsiz japyraqqa, dymsyz topyraqqa teneymiz. 300  jyl bodandyq,   70 jyl qúdaysyzdyq bizding sana-sezimimizdi torlap edi, solaysha dinkelegen dinimiz tәuelsizdikpen birge qayta oraldy deymiz. Óz basym tәuelsizdikti jariyalay sala tamam qazaqty meshitke jiyp alyp, auyzdaryna iman salghandy bilmeymin. Sonda ol qadamnyng tәuelsizdikting tansәrisinde 250  myng qazaqtyng qolyna tiygen, 7 mynyn keyin Elbasynyng ózi sigha tartqan Qúran Kәrimning osy audarmasymen bastalghanyn kim joq dey aldy?.. Oipyrym-au, asa sauapty, asa jauapty, asa qasiyetti osy qyzmet sol tәuelsizdikting 25 jyldyghynda da eshkimning auzyna ilikken joq. Uahap múny aitpaydy. Ol óz enbegi ýshin Allagha búldanatyn, adamgha búldaytyn qazaq emes. Sonda búl isting mәn-jayyn bastalu-ayaqtaluyna  qanyq men aitsam, nesi aiyp? Múny eng әueli azamattyq boryshym, sonan song qadirli qalamdasymnyn  aldyndaghy paryzym dep bildim.

Mening basqa da aitarym bar. Mәselen, Qúrannyng sәl keyinde Reseyding bir qalasynda kóp taralymmen basylyp, sauda mýlkine ainaldyrylghanyn, ekinshi basylymdaghy «Satugha bolmaydy» delingen tújyrymnyng eskerusiz qaldyrylghanyn estidim de, kórdim de. Biraq tәptishtegim kelmeydi, - aqshanyng sonynan ergen «ar-úyat» arashany kerek etpeydi...

Qazaq әdebiyetining qazirgi bir aqsaqaly Uahap Qydyrhanúlynyng kórkem dýniyeleri: «Shanqay týs», «Tang núry», «Tasqaynat», «Altyn ai»,«Saghynysh sazdary», «Átten, Altay-Marqakól», «Óz elim – ózegim», «Altay әuenderi» jәne basqa tuyndy-jinaqtary kezinde әdeby synnan joghary bagha alghan. Jazushy, jurnalshy, aqyn, tarihshy, shejireshi, etnograf, dintanushylyghymen birge ol diasporatanudyng negizin qalaghan zerdeli zerttermen. Birtútas qazaqtyng qabyrghasyn qaqyratqan HIH-ghasyrdan bastalghan zamana zardaby, syrtqa syrghyp, jer-әlemge shashylyp ketken qazaqtardyng tarihy, taghdyry, tauqymeti, shejireleri keng de naqty shertilgen tuyndylarynan basqa, ózi Bas redaktor bolghan halyqaralyq «Shalqar» gәzetining betinde qansha sher, shejire jatyr?!. Qansha kórkem bolsa da, kenestik baspasóz betterindegi merizimdik sipaty bolghan jazbalaryn qospaghannyng ózinde, tandamalarynyng alty tomyn jinaqtapty. Oghan demeushi izdep jatqan taghy ol joq. Tipti, óz oblysy úiymdastyrghan «Altay-Ertis» seriyasy boyynsha shygharamyz dep 1911-jyly oblys súrap alghan bir tomy izim-qayym әli joq.

Osy jeltoqsan aiynyng 23-inshi kýni jasy jetinshi mýshelge tolatyn Uahana endi eki mýshel tiley otyryp, maqalamnyng taqyrybyna oralayyn. IYә, biz bir Otau edik. Almatygha túraqtaghan ýsheuimiz alty qanat Otauymyzdy on eki qanatqa jetkizdik desem bolar. UaHap pen Ramazan búrynnan bilgen, birge júmys istegen tarlan aqyndar: Túmanbay Moldaghaliyevpen, Qadyr Myrzaliyevpen, Saghy Jiyenbaevpen, Sәken Imanasovpen tabystyq, - qalamdas dostar boldyq. Óskemendegi Toqan men Talaptan birde dem alugha, birde issaparmen kelip, shúrqyrasyp jýrdik,  Múrat kóship te kelgen.

...Quanysh-qyzyghy mol uaqyt bizge de mólsherin ólshetpey ótip jatty. Áli de ótip jatyr. Alayda Altay men Alataugha ortaq bolghan Otauymyzda býginde Uahang ekeuimiz ghana barmyz: aldaghy ghúmyrymyz Allanyng qolynda.

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz