әngime

Ómirinde dәl búlay qorlanbaghan shyghar.

Shamdary samaladay jarqyraghan zәulim saraydan aqtarylghan júrtpen birge syrtqa sytylyp shygha berip, ózining tym júpyny ómirin oigha aldy. Sodan jýdep sala bergeni. Sómkesine salghan diktofony men kassetalaryn syrtynan sipap qoydy da, sharshauly jýzben manayyna nazar jyqty. Osy әzirde ghana ayaqtalghan halyqaralyq sammitten shyqqan júrt әlemdik shetin mәselelerdi talqylaghan basqosu әserinen aiygha almay, sayasat jayyn qozghap, ekeuara, ýsheuara qyzu әngimege kirisken.

Basy synyp auyryp barady eken. Qarny shúryldap, shól qysqanyn endi bayqady. Týski as ishpegeni eske týsti.

Júmystan qaytqan júrtpen talasa-tarmasa avtobusqa jarmasty. Artqy otyrghyshqa júrtpen qystyrylysyp gýmp berdi. Berzent sómkesin, aiyrylyp qalmayyn degendey, qos qoldap qarmap, qysyp otyr. Birining ayaghyn biri basqan yghy-jyghy halyqty syqay tiyep alghan avtobus ornynan ynyrana qozghalyp, júmysshy qystaghyna qaray syzyp keledi. Kýni boyghy tynymsyz júmystan shaldyqqan jýrginshilerding sirkesi su kótererdey halde emes. Qabaqtary qatu. Qalta týbine saqtaghan tiyn-tebenderin jaghy sembey qaqyldap, aqsha jighan biylet kesushige samarqau úsynyp jatyr. Songhy ceksen tengesin biylet taratushynyng alaqanyna búl da tastay saldy.

Oyynda Dostyq-Drujba sarayynda ótken sammiyt. Dýniyening tórt búryshynan arnayy kelgen preziydentter men premeriler jinalghan osy basqosuda neler aitylmady deysin. Adamzat balasy jer betine syimay, neshe qily qiyndyqty qoldan tuyndatyp alyp, endi sonyng saldarynan qútyla almay әlek. Sayasat degening sәt sayyn myng qúbylyp, shiyrshyq atyp túratyn birdene ekenin búl endi úqqanday. Ár memleket óz ishindegi tynyshtyqty saqtap túrghany býkil dýniyening tynyshtyghyna kepil emes eken. Óz jaghdayynmen qosa kórshinning de kónil kýizelisine mýddeli bolmay, jer jýzi tynshu tappaytyn kórinedi. Ózgening qas-qabaghyna qaramasan, ózinning de qúrdymgha ketkenin. Adam adammen, memleket memleketpen miday aralasqan kezde, balalaghan ýstine balalaghan mәsele syzdauyqtay syzdap, júmyr Jerding mazasyn qashyryp bitedi eken. Ony dәl býgingidey sammit jasap, dýnie jýzining yqpaldy figuralary birigip sapyrmasa, sayasattyng qyzuy basyluy ekitalay. Múhitpen shektesip jatqan әne bir kórshiles eki elding talay jyldan beri nege qyrghy qabaq bop kelgenin adam týsinip bolmaydy. Solardyng tonteris qabaghyn dýniyejýzining sayasat serkeleri jiylyp júmsartpasa, sol ketiskeni ketisken. Qonsy qonghan eki el tatu bolmasa, olardyng búl qylyghy әlemning әr qiyrynda jatqan ózge memleketterding de býiirine shanshuday qadalyp, jambasyna tastay batqan mәselege ainalyp shygha kelmek eken.

Ertengi saghat onnan keshki saghat altygha deyin tarqatylyp bitpegen myng san týitkildi týsinem dep otyryp, oiy әlemdi sharlap, ne qiyrgha barmady deysin. Kapital biylegen elderden at arytyp kelgen tisqaqqan sayasatkerler aitqan sózding bәri, sol kapital jolyna endi týsip jatqan elder ýshin tansyq. Birin úghyp, birin úqpaysyn. Keybirine oi-órising jetpey, onsyz da shókimdey miyng atalagha ainalyp bara jatady.

Olarmen salystyrghanda, әriyne, bizding elding tirshiligi beysharalyq dep oilady búl. Endi she? IYә, iyә, qazir búrynghy qúndylyq ataulynyng bәri ayaghy aspannan kelip, dýniyeni týsinuding ózi qiyn bop barady.

Qylyshtyng ózin sonshalyq beyshara sezinip, qor sanauy búl da emes, basqa.

Avtobustan qysyla-qymtyryla týsken son, dedektep ýige jetkenshe ymyrt ýiirilip qalypty.

Keshki asyn iship-jep jan shaqyrdy. Búdan keyingi júmys – ashana ýstelining ýstin jalanashtap, halyqaralyq taqyrypty tolghaytyn maqalasyn jazu.

Berzent sómkeden diktofony men kassetalaryn shyghardy. Kassetanyng bireuin diktofongha súqty. Qosyp kórdi. Bireu sanqyldap sóilep jatyr. Germaniya preziydenti me, Fransiya premeri me, әiteuir europalyq bireu. Tasada túrghan audarmashy onyng sózin orysshagha audaryp, auzy auzyna júqpaydy. Basy joq, ayaghy joq, sammitting qay túsy ekenin belgilep qoymaghanyn-ay. Qayterin bilmey birauyq daghdaryp otyrdy da, ekinshi kassetagha qol sozdy. Kýni boyy sapyrylghan sózdi diktofonnan qayta tyndap shyghudyng ózi taghy bir sonday uaqytty alatynyn oilaghanda, basy solqyldap qoya berdi. Qashan tyndap, qashan jazyp bitiredi? Ól, tiril, maqala tanerteng bas redaktordyng aldynda jatuy tiyis. Sol ýshin úiqyny úmyta túrghan abzal. Úmyta túrar edi-au, biraq osyndayda úiqy shirkin qas dúshpan ekenin dәleldep baghady emes pe?

Kózing eriksiz júmylyp bara jatsa, oghan qylar ailang kәni? Sondayda ghoy, qaghazgha bir jol jazu jazudyng kýshke týsetini. Qalam-qaghazdy bylay ysyryp tastap, saluly tósekke súlay ketking keledi-aq. Biraq úiqysyn qandyryp kelgen bas redaktor «Maqala qayda?» dep jalaqtap otyratyny eske týskende, saluly tósekke súlay ketsem degen әlgi bir tәtti oidan dereu ainyp, qaghaz-qalamgha qalay jarmasa ketkenindi ózing de angharmay qalasyn. Qalghyp ketpeuding amalyn jasap baghasyn.

Aytpaqshy, osy ótken aptada ghoy, mektep bitirushilerge synaqtyng test týrin engizemiz dep entigin basa almay otyrghan reformashyl ministrge qarsy maqala jazbaq bolghanda, kezdeysoq oigha týsken úiqyashardyng bir paydasy tiygen. Onda da dәl osylay, bala-shagha úiqygha bas qoyyp, ýy ishi tynyshtalghan son, qaghazgha ýnilip edi, ilezde maujyray bastaghany; Qúday atyp kirpigi kirpigine ilinise bergeni; kirpigi kirpigine ilinise bergenine ózining de it jyny kelgeni.

Ózin ózi tiriltip almaq bop, vannagha bardy. Tyr jalanashtanyp vannagha týsti. Sóitti de bir shelek salqyn sudy tas tóbesine aqtara saldy. Ah... dep, shortanday shorshyp týsti sosyn. Shorshyghany bar bolsyn... tabany tayyp ketip, shatqayaqtap shalqasynan týse jazdaghany. Eki qoly erbendep, әreng qúlamay qaldy. Edenge úshyp týsken qanyltyr shelek qanghyr-kýngir. «Ói, әken... ói, enen... – dep kýiindi, – óstip jýrip bútymdy aiyryp almayyn!» Vannadan shygha berip, qalt túra qaldy: «Ah! Ne dedim men!? Bútymdy... jo-joq, bútymyzdy bolu kerek». Osy sóz ózine qatty únasyn. Ózine únaghan osy sózden be, әlde tas tóbesinen aqtarylghan on bes litr tastay sudan ba, úiqysy shayday ashylghany. Apyl-ghúpyl shalbar balaghyna ayaghyn súgha salyp, shashynyng suy sorghalap ýstelge qaray týra jýgirdi. «Bútymyzdy aiyryp almayyq! Bútymyzdy aiyryp almayyq!» BÚT – «Birynghay últtyq test». Tamasha! Tabylghan taqyryp!

Ertengi gazetting birinshi betine «Bútymyzdy aiyryp almayyq!» degen atpen bas maqala jarq ete qalsyn. «Bút» degen birinshi buyn bas әriptermen terildi. Órekpigen ministr osydan song kilt ózgerip, BÚT degen qysqarghan sózdi ÚBT-gha ózgertti de jiberdi. Synar auyz sózi joghary jaqqa týrpidey tiygenine mәz. Keyde úiqydan qaludyng osynday tәtti lәzzaty da bolady-au!

Kózine taghy da úiqy tyghylyp, maujyrap bara jatyr eken. Amaly tausylyp, on bes litrlik qanyltyr shelekke úmtyldy.

Úiqysyn ashyp kelip, diktofondy taghy da qúlaghyna taqady. «Áy, iyt-ay, tym bolmasa audarma qazaqsha bolsa ghoy. Myna bir orysshasyn qalay týsindik?»

Saghattyng qysqa tili týngi ekini týrti. «Oypyrmay... qashan bastaymyn?» Ornynan eriksiz túryp ketti. «Kýnúzaq dauys zoraytqyshtyng janynan shyqpay, diktofongha jazyp alghanym zaya ketpek pe?» Jýregi kýiip, qorlana qalghany osydan ghoy. Ózining ghana ma, әriptesterining bәrining basynda osy hal.

Baghana... joq, endi ol keshe bop ketti ghoy. Keshegi sammitke kelgen sheteldik jurnalisterge arnap aldynghy jaqtan qaz-qatar ýstel dayyndalypty. Ár ýstelde bir-bir kompiuter. Internet jalghanghan. Búl bolsa, dauys zoraytqyshtyng janynan shygha almay, diktofonyn qolyna ústap, býkshiyip túrdy da qoydy. Túrghan jeri zaldyng týkpiri. Tize býgip otyratyn oryndyqty búghan kim beripti, tikesinen tik túrghasyn tizesi talyp, beli qúrysqan.

Sheteldik jurnalisterge jasalghan jaghdaygha qyzygha da qyzghana qarady. Olardyng eki kózi sóilep jatqandarda, eki qoly pernetaqtada. On sausaghy jybyrlap, pernetaqtany jәy ghana sipap otyr. «Shirkin-ay, – degen sonda qiyaldap, – bizding jurnalistar mynaday komfortqa qashan jetedi! Qashan!»

Diktofonnyng ýni óship qalypty. Jalma-jan basqa kasseta auystyryp, qayta qosty.

«Ay, qorlyq-ay, qorlyq-ay! Olar ghoy, aqparatyn jaza salyp, internetpen tabanda redaksiyasyna jóneltip jatyr. Al, biz... diktofondy yrqyldatyp, sózdi әueli qaghazgha kóshiremiz. Orysshadan qazaqshagha audarymyz. Maqala jazu sonan song ghana».

Diktofondaghy sózdi yjdaqattap kónilge toqudyng ornyna, qiyal quyp ketken eken, úiqy tyghylghan kózin uqalap-uqalap jiberip, dynyldap ketken basyn shayqap-shayqap qoydy. «Qoy, – dedi sosyn ózine ózi, – búlay bolmaydy. Búlay tyndap otyra bersem, tang atyp ketpey me?»

Eng qiyny – alghashqy sóilem. Alghashqy sóilem jazylsa boldy, qalghany ózinen ózi qúiylyp kele bermek. Tәuekel dep alghashqy sóilemdi jaza bastap edi... Qúday tas tóbeden úrghanda taghy da kózi júmylyp, basy salbyrap bara jatyr eken. Jalma jan ornynan úshyp túrdy. Oiynda – on bes litrlik qanyltyr shelek.

Saghattyng qysqa tili týngi tórtke baryp qalypty. Qalghyp-shúlghyp otyryp jazghany bir jarym bet. Onyng da sonyn ala bere qalamsap tayyp ketip, qighash bir syzyq týsken. «Qoy! Qoy-ә! – dedi ózimen ózi sóilesip, – bolmady. Bolmay barady. Bas qatyp ketti. Jatayyn. Qisayayyn. Erten... birdenesi bolar».

Ayaghynyng úshymen basyp baryp, jatyn bólmeden jamylghy alyp keldi. Ashanada túrghan eski divangha qúlay ketti. Qatty sharshapty. Eki qúlaghy shu-shu, denesi bylq-sylq. Uday ashyghan eki kózi eriksiz júmyla bastasa da, keshegi sammit oiynda. Sanqyldaghan, sampyldaghan dauystar qúlaq týbinde.

Shyryn úiqygha shym batyp bara jatyr eken, taqau túrghan ýstel jaqtan tyqyr-tyqyr etken dybys estilgeni. Anyq estidi. «Tyshqan ba... atjalman ba... qap, quyp jiberetin... tayrandatpay...» Sanasyna sanlaulap kelgen oiyn oryndaugha erindi.

Tyqyr taghy estildi. Estilip qana qoysa bir sәri ghoy, bireu jamylghynyng býiir túsyn kóterip, qolyn súghyp jatyr. Múp-múzday, tap-tastay. Túla boyy týrshigip sala berdi. Súghynghan qoldy qaghyp jibermek bop edi, siresken denesi iyliger emes. Qoly kóterter emes. Úiyp qalghan ba, jany joq. Syghyraytyp kózin ashqany bolmasa, tyrp etip qozghaluy mún.

Kórip jatyr. Bireu, eki ezui eki qúlaghynda, yrjiyp qarap túr. Kózi jylt-jylt. Tanauy shu-shu. Dem alysy da tym jaqynnan sezildi. «Mәssaghan, – dep oilady ón boyy múzdap, – sary serke ghoy mynau! Mening bala kezimde bar edi osy serke.» Miy zenip, óz oiynan ózi shoshydy. Sol-aq eken, sary serke baqyldap qoya bergeni. Býiirine tap-tastay siraghyn súghynqyrap-súghynqyrap jiberdi. Jany shyghyp kete jazdasyn. Ýreyi úshsyn. Suyq ter sau-sau qúiyldy. Zәulim sarayda ótken sammit emes pe oilap jatqany. Endi mynasy nemene... Marqúm әkesi sonau jyldary soyyp tastamap pa edi? Saudyraghan sýiegin auyl itteri tasyp ketpep pe edi? Sary serke... sonyng dәl ózi... tirilip ketken be, zәntalaq! Baqyldaghan dauysy qanday jaman! Qúlaghy túnyp, qimyldaugha zar bop qalghany qalay? Qimyldau bylay qalyp, dybystaugha dәrmeni jetpegeni nesi? Átten-ay, adam degen de bir beyshara maqúlyq-au! Qapelimde basqa týsken ne mýshkil hal? «Pi... pi...» Erni ernine juyspady. Erninen de jan ketip qalghan ba? Múp-múzday túyaq býiirin tesip bara jatyr ghoy. Jany býiirinde ghana ma? Kózinen ystyq jas saulap tógildi. «Pi... pis... pissimilla!» Tili kәlimagha kelgeni sol eken, әlgi serke degeni býiirine qadaghan siraghyn suyryp ala saldy da, «baq» etip, shonqiyp súlay ketti. «Pissimilla, pissimilla!» Dauystap, basyn kóterip alugha kýshi әreng jetse... eki kózin tars júmyp alghan. Ashsa, ýiding ishi tym-tyrys. Sary serke... joq eles... qaysysy bolsa da zym-ziya. Týs pe sonda?

Mylja-mylja bolghan denesin qozghap, auyr dem aldy. Ózining óli emes, tiri ekenin týisinip, kókiregine azghantay quanysh qúiyldy. Álgi bir týsten, Qúday saqtasyn, týs deuge de kele qoymaytyn ýreyli oqighadan song denesi del-sal. Esengirep birauyq otyrdy. Ýreyden birjola aryla almastan tósekke qayta qisaydy. Kórpening býiir túsyn astyna basyp, múqiyat qymtap qoydy.

Úiqy degen tәtti bir túnghiyq. Kirpigi kirpigine baylana bergen eken deydi... taghy da «baq» etken dybys. Jýregi zyrq etip, tas tóbesine jetsin. «Baqyldaghan» dybys bas jaqtan shyqty ma, әlde ayaq jaqtan estildi me, qapelimde shamalay almady. Tipti, ózining basy qay jaq, ayaghy qay jaq... janylysqan bir hal. Sanylaulanghan sanasy ghana. Sol... sol sary serke... endi ol jalghyz emes. Kóp. Samsap túr. Qúlaqtary salpiyp-salpiyp, birin biri kiymeley jetken. Bireui tabanyna tap-tastay túyaghyn tiygizdi. Endi biri toq etkizip tas tóbesinen núqyp jibersin. Ayaq-qoly jansyzdanyp, taghy da sirese qalghan. Tartyp ala almaydy. Qauqarsyz. Ózin pissimilla ghana qútqaratynyn sanasy sezip jatsa da, tili kýrmelip, erni ernine juyspady. Sary serkening osymen ekinshi ret payda bolghany ghana anyq. «Sary serke emes, sary serke bop kep túrghan shaytan ghoy, – dep oilady. Óz oiynan ózining zәresi úshty. – Bet-auzymdy qisaytyp, esalang etip qoymasa... Qap, dәret alyp, dúgha oqyp, tazalanyp jatu kerek deushi edi... Soghan bir múrsha bolmay-aq qoydy-au.»

Qatty qinalyp, erin úshyna bar kýshin jinady. Zorlanyp, kýshenip pissimilla dep sybyr etti. Sonan song ghana qattyraq sóileuge demi jetti. Sary serkege ilesken pәleketter pissimillany estigende әueli jym-jyrt bola qaldy da, búl basyn kótergende dýrkirep, tym-tyraqay beze jóneldi. Sylq-sylq kýlgendey dybys qúlaqqa shalyndy. Áp-sәtte kózden ghayyp boldy.

Buyn-buynyn diril alghan. Tamaghy qúp-qúrghaq. Ornynan túryp, su ishpek edi...

Endi túnghiyqqa qúldyrap emes, kerisinshe, shyrqau biyikke samghap ketipti deydi. Dalighan jer beti ilezde býrisip, alaqangha salghanday qalaysha tez kishireyip ketkenine qayran. Shyrqau biyikke tez kóterilgeni sonsha, basy shyr-kóbelek ainalyp, kózi búldyrap ketti. Basynyng ainalghany da, kózining búldyraghany da janyna jaghyp, kóniline únap barady. Kókke kóterilgen ýstine kóterile týssem eken deydi; basym ainalghan ýstine ainala týse eken deydi. Múnday tylsym ghajayypty jer betinde jauynqúrttay jybyrlap, әreng jyljyghan adam beyshara qaydan sezinsin?

Alystan, tuu alystan syrt-syrt basqan túyaq dybysy estildi. Estilgeni sol, qanaty qayyrylghan qarshygha qústay kók tórinen sylq etip, ayaq astyna qúlap týsti. Túyaq dybysy jaqynnan, dәl irgesinen estildi. Kórip jatyr. Qol sozym jerge kelip, irkildi. Sol... sol bayaghy sary serke. Sýiir túmsyghyn algha ozdyryp, pyrs-pyrs kýiseydi. Qos mýiizi artqa emes, algha qaray iyilgen. Jyltyraghan jipsik kózi jap-jasyl. Janyp túr. Jaghyn qayshylap, kýisegen sayyn sapsighan saqal selten-selten. Sýp-sýiir qos qúlaq, qos qúlaqtyng arasynda erbiygen qos mýiiz. Tórt ayaqtap emes, bú joly eki ayaghyna minip, tikesinen tik túr. Denesine qylshyq emes, qauyrsyn ósken be, qyrghauyldyng qorazynday qyzyl-jasylgha malynyp alghan. «Ayttym ghoy, sary serke emes búl... shaytan» dep oilady.  Jýregi suynyp bara jatty. Typyrlap túryp ketse, boy bermes edi. Keudesi kótertpedi. Túnshyghyp, qimylday almady. Ózin jalghyz «pissimilla» ghana qútqaratynyn, «pissimillanyn» sonshalyq qaharly qaru ekenin endi sanasy anyq anghardy. Qinalyp baryp «pis... pis... pissimilla, pissimilla» dep baqyrdy. Serke-shaytannyng qyzyldy-jasyldy qauyrsyny ghana dir etip basyldy. Pissimilladan qaymyqpay janyna jetip keldi de, sekirip ýstine qona ketti. «Baq-baq» etip, myjghylap jatyr. Qylyshtyng kómeyine óksik tyghylyp, túnshyghyp barady. «Ól-dim, ól-dim» dep aiqaylamaq edi, jaghy qarysyp, dauysy shyqpady. Jylay da almady. Demin әreng alyp «Alla, Alla» deuge shamasy zorgha jetti. Kók jelkege qonyp alghan qúbyjyq sonda ghana ýstinen aunap týsti. «Alla degen qúdiretti sózding «a» degen dauysty dybystan bastalghany qanday jaqsy bolghan» dep oilapty. Nege olay oilaghanyn bir Qúday bilsin.

Óksip oyandy. Bólme ishi qúlaqqa úrghan tanaday typ-tynysh. Sary serke týgili sary saytan da joq. Ýrey jaulap alghan jýregi qaltyrap, kórpesin sýirete-mýirete kelinshegi úiyqtap jatqan bólmege sýrinip-qabynyp jetti. Dýnkildep jýgirgen ayaq dybysynan oyanyp ketken kelinshegi jastyqtan basyn ýrke kóterip alyp:

– Ne boldy? Naghyp jýgirip jýrsin, – dedi úiqysyn búzghanyn jaqtyrmay.

– Ý-sh-sh... ý-ýsh... ýsh ret keldi! – dedi búl tútyghyp.

– Ne? Ne keldi deysin?

– Sha-sha.. Sha-y-tan... shay-tan!

– Barshy әri, shaytany nesi... Ári jýr, balany basasyn, – dedi qolymen janyna alyp jatqan sәbiyin qorghashtap. – Ózing shaytan! Bar onyna! Jat tynysh! Elirme!

Sýiretilip tósegine qaytyp keldi. Manayyna sekemdene kóz saldy. Shaytan jaylaghan jerge esh úqsamaydy. Bәri-daghy oryn-ornynda. Tamaghy qúrghap, anqasy keuip bara jatqany esine týsip, tonazytqysh esigine qol sozdy. Ishinde auzy ashylghan bir bótelke araq túr eken. Móp-móldir. Suyryp aldy. Jalma-jan eki kesege toltyra qúidy. Uf-f dep, bir dem shyghardy da, birinen song birin jópemeldemelete tartyp-tartyp jiberdi.

...Kózi ilinip bara jatsa da sezdi, bireu tyq-tyq saqtana basyp, janyna tayady. Tym-tyrys, dybysyn shygharmastan sileyip túryp qaldy. Kózin syghyraytyp qarasa, qarsy aldynan ýsti-basyn qauyrsyn basqan әlgi... «Sol ghoy taghy, shaytan ghoy». Búl joly imany selt etpedi. Qorqynysh, ýrey.. atymen joq. Soghan azdap tanyrqady. Qol-ayaghy da siresuden aman. Pissimillasyn dayyndap jatyr edi, biraq qapelimde ózin ózi zor sezinip sala berdi de, basyn kótermesten pissimillanyng ornyna «shәit» dep jekirip jiberdi.

Ayaghyn abaylap basyp, algha jyljy týsken serke-shaytan qaymyghyp, qalt túra qaldy. Serke-shaytandy qaumalay qorshap, entelesken bir qora shibish-shaytan da oshyryla toqtasty. «Shәit, – dedi taghy batyldanyp ketip. – Enendi úrayyn!» Dauysy óktem.

Jipsik kózi jylt-jylt etken sary serkening jýni jyghyla qalsyn. Bir adym artqa shegindi. Sonynda topynghan shibish-shaytandar da bastaryn silkip-silkip alysyp antarylyp túr.

Qylysh qol-ayaghyn birdey sermep, jatqan ornynan júlqynyp túrdy.

– Ket! Qúry!– Týkirigi shashyrap, týiuli júdyryghyn basynan asyra joghary kóterip, qaharlana aiqay saldy. – Joghal! Poshel!

Antaryla qalghan sary serkening jap-jasyl jipsik kózi jypylyq-jypylyq. Jasqanyp sәl túrdy da, kenet orghyp týsti. Shibish-shaytandar da tolqyp ketti. Topynghan túyaq dybysy tarsyldap-sartyldap, barlyghy týgel biyley jónelisti. Qayran qap qaraghan Qylyshtyng qúlaghyna ysqyryp-pysqyryp, baqyldap-qaqyldaghan ýnderi jyly tiyip, tipti jaghyp barady. Osy kýnderi hit bop ketken estradalyq muzykadan qylday kem estilse ne deysin. Delebesi qozyp, búnyng da biylegisi kep ketkeni. Qarasa, basyn búlghaqtatyp, ayaghyn yrghaqtatyp tensele bastapty. Birte-birte qimyly shirap, basyn silkip-silkip, belin yrghap-yrghap biyge ynty-shyntymen kirisipti. Belin tap osylay yrghaghany ózine qatty únap barady. Osy bir qimyldy jasaghanda túla boyy týgel shymyrlap, alpys eki tamyryn ot keulep, tilmen aityp jetkizgisiz airyqsha bir lәzzatqa keneletin siyaqty edi. Sol ózi qashan, qanday jaghdayda bolatynyn edi, eske týsire alsashy. Eske tez týsirgisi kep bel qimylyn ekilenip qaytalay berdi. Sonday bir lәzzatty ansap, eki iyinin júlyp jep, qútyryna biyledi. Eki qolyn eki jaghyna jazyp jiberip, eki kózi alaqtap, belin iyzendetuden tanbady. IYzendegen sayyn әldebir lәzzatqa sýisinip ynyrsyghanday, qúmardan shygha synsyghanday týsiniksiz dybystap, eshki bop kelgen qalyng shaytannyng arasyna enip bara jatyr eken. Olardyng jelp-jelp etken qylshyq jýnderi jalanash siraghyn sýikep ótkende, qytyghy oyanyp, ózin qoyargha jer tappay, raqattana qyshqyryp, qos ayaqtap kókke sekirdi. Bir kezde angharsa, shaytan bitken hormen әn salyp jýr. Ómiri estimegen әuen. Qayyrmasy erkinen aiyryp, qanyn tasytty.

Shaytan, shaytan,

Shaytan boldy,

Shaytan boldy-ay-iy!

Juandy-jinishkeli dauyspen shyryldap-byryldap salghan әn buynyn bosatyp, janyn suyryp, eriksiz elirte týsti. Alpys eki tamyry balqydy.  Siqyrly әuen týgesilip qalmasa eken, osylay toqtausyz esile berse eken dep tiledi. Sary serke bastaghan shybyshtar ketpese eken dep kóksedi. Bir qarasa, olar edendi tyrsyldata basyp, syrtqa sytylyp shygha bastaghan eken.

Shaytan, shaytan,

Shaytan boldy,

Shaytan boldy-ay-iy!

Qylyshtyng qúlaghyna sonsha ghajap bop estilgen siqyrly әuen birsin-birsin alystap, aqyry ýzilip tyndy. Búl solyghyn basa almay, sondarynan túra jýgirmekshi bop oqtala berip edi... Kenet dýnie jap-jaryq bop ketkeni. Soghan ilese «oybay, oi-bay-y» degen әjeptarqy dauys qúlaghyn tyrnap ótkeni. Selt etip túra qalypty. Qarsy aldynda alaqanday bop baqyrayghan eki kóz. Alaqanday bop baqyrayghan eki kózding ishi tolghan ýrey.

– Oibay! Jyn úrdy ma, oibay! Jy esindi, oibay!

Kóz aldyn kireukelep túryp alghan qalyng túman sypyrylyp týsti. Ýreyge toly baqyrayghan eki kóz sol sәt kelinshegine ainalyp jýre bersin. Ol-daghy tabaldyryqtan beri attaugha bata almay, bosaghany qarmap ústap, túra qashugha oqtalghanday shoshynyp túr. Ózi bólmening qaq ortasynda qos qolyn kókke tik kótergen kýii qalshiyp qatyp qalypty. Bólmening qaq ortasynda qolyn kókke tik kóterip ne qyp qalshiyp qatyp qalghanyn, biraq esh týsine almady. Qoly sylq tómen qúlady. Qarasa, tyr jalanash. Nege olay? Bútyndaghy lypasyn de sypyryp tastapty-au! Qalaysha?

– Oibay! Oibay! – dep zar eniredi kelinshegi. – Qyzyng oyanyp keter, oibay! Ne kórindi saghan, oibay! Ornyna jat, oibay!

Týkti týsinbedi. Nege jekiydi búl?

Ýstel ýstinde sostighan bos bótelke. Soghan ish kiyimi asylyp qalghan. Tyrqyldap kýlip jiberdi. Tyrqyldap kýlip túryp, mynaday qyzyqqa kelinshegining nege kýlmey túrghanyna tanghaldy.

Bos bótelkege asylyp qalghan ish kiyimin sausaghymen ilip alyp, jalt búryldy. Tósegine gýrs qúlady. Kelinshegi jaryqty sóndirip, esikti nyghyrlay jauyp qoydy. Bir sәt demin ishinen alyp, syrttan tyng tyndady.

Qylyshtyng qúlaghynan әlgi bir elitkish әn qayyrmasy keter emes.

Qúmary qanbay qalghanyna qatty ókindi. Ókinip jatyp, shaytandar taghy da kelse eken dep tiledi.

10.08.2017 jyl

***

Núrlybek Samatúly

Qyzylorda oblysy, Jalaghash audany, «Janatalap» kensharynda (qazirgi Temirbek Jýrgenov atyndaghy auyl) 1966 jyly tughan. Qyzylorda qalasyndaghy N.V. Gogoli atyndaghy pedinstitutynyng «Qazaq tili men әdebiyeti» fakulitetin bitirgen. Enbek jolyn osy oqu ornynda qazaq әdebiyeti pәnining múghalimi bolyp bastaghan. Qyzylorda oblystyq Teleradio habarlaryn taratu kompaniyasynda redaktor, respublikalyq «Ana tili» gazetinde bólim mengerushi, «Habar» telearnasynda redaktor, respublikalyq «Tan-Sholpan», «Júldyz» әdeby jurnaldarynda proza bólimining mengerushisi qyzmetterin atqarghan. Qazir respublikalyq «Tan-Sholpan» әdebiy-kórkem, kópshilik jurnalynyng bas redaktory.

Abai.kz