Songhy jyldary sóz qadirin biletin azamattardyng kóniline qayau týsiretin, bir qaraghanda ózi eleusizdeu kóringenmen, bizding qazaqy bolmysymyzgha jat bir әdet qalyptasty. Ol – janyndaghy ayauly jan-jaryn, júbayyn, zayybyn, Qúday qosqan qadirmendi qosaghyn «joldasym» dep tanystyru nemese aitu.

Búny bizding halyqtyng kóp elikteytin, irgemizdegi kórshi elding «tovariysh» sózining tikeley audarmasy desek te bolady. Ol kezde býkil 15 respublikanyng halqy týgelimen birin-biri joldas dep atady, bizde de solay qalyptasty. Alayda, ony orystardyng ózi de qabyldamady. Sol kezden «saghan Tambov «qasqyry» joldas» degen kekesin sóz tirkesi qaldy. Al, qazaqta «joldas» sózi uaqytsha serik degen maghyna beredi. Mysaly, jolgha birge shyqtyn, barar jerine jetkesin jónine ketesin. Júmystas әriptester men birge oqityndar da bir-birine joldas. Olar býgin bar, erteng joq. Sebebi, júmys oryndy jii auystyru týk emes, oqu da saghyzday sozylmaydy. Bitirgen song әrkim óz jónimen ketedi. Al, júbayyng (Qúday qosqan qosaghyn, jan-jaryn, balalarynnyng anasy, otbasynnyng qamqorshysy) - ózinmen birge ómir jolyna júptasa attanyp, óle-ólgenshe janynda bolugha serttesken adam. Sonda ol saghan qalaysha «joldas» bolady.

Búl Kenes zamanynan beri kele jatqan sanadaghy sarqynshaq. Ol kezde, «Jana qogham ornatamyz» dep tektilikti bildiretin «myrza», «hanym» degen sózderdi joyyp, bәrin birynghay súp-súr tobyrgha «joldasqa» ainaldyrghan.

Qazaqstan ajyrasudan alghashqy ondyqqa kirdik dep BAQ jarysa jazyp jatyr. Taghy bir gazet «Músylman elderi arasynda kósh bastap túrmyz» dep jazypty.

Atam Qazaqtyng «Jaqsy sóz, jarym yrys» degeni osy bolsa kerek. Allanyng qalauy: ne oilap, ne aitsang sol bolady. Alla  jaqsylyqty da, jamandyqty da adamdardyng pighylyna qaray  beremin degen. Ózderiniz kórip otyrghanday, «Qúday qosqan qosaghym» kezinde eshkim ajyrasqan joq, «joldas» boldyq ajyradyq.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz