Meni úryp óltiretin adam joq! Úryp óltirgisi keletinder kektenip jýrgen bolar, kýiip ketemin de, jýdә úmytshaqpyn ghoy! Medisina tilimimen aitqanda sklerozbyn...

Bilmeymin, birdenege kerek bolyp, júmystan ýige qúiynday qiyndatyp jettim de, jelkemdi jeti ret qasyp, terlep-tepship sasyp, auzymdy apanday ashyp, qaqidym da qaldym.

--Týrine túz sebilgendey әbirjip ketipsin, jayshylyq pa?-dep súrady әielim Qatipash.

--Nege keldim eken? Esimnen shyghyp ketti...

--Esindi eshki mýjip tastaghan, sen óz atyndy da úmytyp qalarsyng myna týrinmen! Atyng kim al, aita qoyshy?

--Qazir, jeke kuәligime qaray qoyayyn, oiebay, kuәligim qayda? E-e, RNN-ge kelgen ekenmin ghoy.

Meni úryp óltiretin adam joq! Úryp óltirgisi keletinder kektenip jýrgen bolar, kýiip ketemin de, jýdә úmytshaqpyn ghoy! Medisina tilimimen aitqanda sklerozbyn...

Bilmeymin, birdenege kerek bolyp, júmystan ýige qúiynday qiyndatyp jettim de, jelkemdi jeti ret qasyp, terlep-tepship sasyp, auzymdy apanday ashyp, qaqidym da qaldym.

--Týrine túz sebilgendey әbirjip ketipsin, jayshylyq pa?-dep súrady әielim Qatipash.

--Nege keldim eken? Esimnen shyghyp ketti...

--Esindi eshki mýjip tastaghan, sen óz atyndy da úmytyp qalarsyng myna týrinmen! Atyng kim al, aita qoyshy?

--Qazir, jeke kuәligime qaray qoyayyn, oiebay, kuәligim qayda? E-e, RNN-ge kelgen ekenmin ghoy.

Al, sodan RNN-imdi izdeyin... Jer jútyp, shaytan shashynyng arasyna qystyryp ketti me, joq! Seyfimning ishin otyz eki ret qarap shyqtym. Nebәri alty jýz myng dollar, eki jýz elu myng yuani, ýsh jýz myng rubli, eki jýz myng manat, jýz seksen segiz myng eurom ghana túr... Bir tiyn tengem joq eken. Ne degen qayyrshylyq edi desenizshi!  Áne, oblystyq mәslihat hatshysynda myng tenge de joq! Joqqa jýirik jetken be, qúryp ketsinshi, RNN-im qayda túr eken? Áyelim ekeumiz otyz ýsh bólmeli  tórt qabatty ýiimizding astan-kestenin shyghardyq. Kýnde shәy iship jýrgen shәinekting ishine deyin qaradyq. Joq! Endi bayqappyn, bizde barlyghy 33 bólme bar eken goy! Onyng 23-i bos túr...  Al, bylayghy júrt ýlesker bolyp, pәterge qoldary jetpey, narazylyq sherulerine shyghyp jýr. Ózime- ózim әbden úrystym. Qabyrghada iluli túrghan, ramasyna altyn jalatylghan portretime qarap, oi, әbden úrystym. «Áy, sen kimning arqasynda bayyp aldyn? Halyqtyng arqasynda! Jekeshelendiru kezinde memlekettik nysandardy bolmashy tengege satyp aldyn! Sayabaqty da jekege ainaldyryp, ishinde shәniyip jatyp aldyn! Sóitip, baylyqqa belshennen batyp aldyn! Sende bet joq eken!»- dedim aiqaylap. Portretimde «ýn» joq, beti bylq, býiregi býlk etpeydi!

- Nemenege aiqaylap túrsyn?-dep Qatipashym jetip keldi, -Tu-u, adasyp kettim, bólmelerden!  Seni әreng taptym ghoy!

- Meni qaytesin, RNN-di taptyng ba?-dedim men jyndanyp.

- Osy sen Djiypinning bez kәmirnyy ballondarynyng ishine tyghyp qoyghan joqsyng ba?

- E?

- Sonyng ishine ózinning jasyryn biznesing marihuanany salyp jatushy edin...

- Jap auzyndy! Aqyryn!

Al, kelip, RNN-di izdeyik.Bir bólmeden әielimning súnqyldaghan dausy shy­ghady... Áreng izdep tauyp, esikti ashyp qalsam, Qatipashym qapshyqty qúshaqtap jylap otyr! Sóitsem, qapshyqtyng ishindegi ony-múnylardyng ishinen mening saunada qyzdarmen týsken suretterimdi tauyp alypty!

- Mynau kim? Sen be?-deydi әielim benzin iship qoyyp, endi lapyldap ja­nay­yn dep túrghanday...

- Tanymaymyn...

- Mynau sen ghoy!

- Bir jerden kórgen adamym siyaqty...

Qatipashym suretterdi jyrte-ep jyrty-ep tastap, ayaghyn aspangha kóterip jata qaldy. Ókpelegende sóitetin әdeti bar. Aspangha qarap qalghan ayaqtaryn tómen týsirip, kóz jastaryn tilimmen jalap qúrghatyp, «búl kompiuterde dúshpandarym әdeyi jasaghan kollaj» -dep sendirdim de, qúryp ketpegir RNN-di izdeuge kóshtik. Bir kezde kelesi bólmeden әielimning shynghyryp jylaghan dausy shyqty. Shyqshytymdy shaytan tistep alghanday, tiksine  jetip barsam, әielim bir qapshyq úndy qúshaqtap jylap otyr. Sóitsem, únnyng ishinen búrynghy segiz әielimning suretterin tauyp alypty!

- Sening segiz әieling bolghan eken ghoy!-deydi ol bomba jútyp alghanday.

- Qaydaghy segiz?-deppin men.

- Sen búryn tórt-aq ret ýilenip, tórt-aq ret ajyrasqanmyn dep edin...

- Qalghan tórteui esimnen shyghyp ketipti... Mynau-- Qiyargýl, segizinshi klas­ta oqyp jýrip ýilenip, mektep diyrektory úrysqan song ajyrasyp ketken­biz, mynau -  Piyazgýl, qaranghyda kislota iship qoyyp, ishi qaynap ólgen, mynau-Sәbiz­biyke, bilmeymin, asylyp ólgen әiteuir... Mynau Pomidorbiyke, besinshi qa­battan ózin-ózi tastap jiberip, o dýniyege ketip qaldy... Mynalar-Ukropgýl men Mayonezbiyke,  ekeui de uksus iship óldi.

Áyelimning betine qarasam, ýrpiyip, ýreyi úshyp otyr eken. «Qalghan qatyn­dar­yndy aitpay-aq qoyshy, Kóztoymas! Qorqyp kettim...»-deydi. Sosyn: «Qatyn­dar sala­ty» bolyp shyqty ghoy...-dep qosyp qoydy. «Nege bәri asylyp, uksus iship ólgen?»--dedi taghy. «Sonday aru bolady...Ózing teledidardan kórip jýrsin, mektep oqushylary asylyp ólip jatyr. Mektepte tәrbie betimen ketken! Qyzdar da tóbelesedi! Atysady! Álimjettikpen aqsha jinaydy! Sosyn asylyp ólmegende qaytedi? Men múny mәslihattyng kelesi sessiyasynda kýn tәrtibine qoyamyn!» -dep aiqaylap ketsem kerek, әielim auzymdy alaqanymen basa qoydy. Qúryp ketpegir RNN-di izdemey-aq qoyayynshy dep edim, Qatipa­shym kónbedi.

Bir kezde әielim aiqaylap jiberdi. Bir bólmeden jeksúryn dausy shyghady. Taghy ne býldirip qoydym eken?  Jýgirip, jetip barsam, әielim búl joly quanghanynan aiqaylap jiberipti! Jer astyndaghy qoymagha týsse, aryq jaqyn bolghandyqtan ba, bir qabyrghasyndaghy kafelider týsip qalypty da, sol tústan shirip ketken kishigirim temir sandyq qúlap týsipti! Ishin ashyp qarasa, qúday-au, altyn jalatylghan qúmyra, inju-marjandar! Áyelim mәz... Esengirey jazdap, sandyqtyng ishin qarap jatyp, bir hat tauyp aldym. Bylay dep jazypty: «Men qazaq baylarynyng biri Maybasar Toqpanjilikúly ataman Dutovtyng qazaq jerinen tartyp alghan qyryq kiylә altynyn úrlap alyp, eski diyirmenning astyn qazyp, tyghyp qoydym. Ózimdi kenes ókimeti kәmpeskelemek. Mening shóbere-shópshek, nemenelerimning biri osy altyndy 2010 jyldyng ayaghynda, Jana jyl qarsanynda tauyp alatynyna senemin. Poka, ýrim-bútaqtarym menin! 1918 jyl.»

Quanghanymnan Qatipashty qúshaqtap qatyp qalyppyn. Endi bolmaghanda, ol túnshyghyp óletindey eken! Rahmet saghan, RNN!  Eski diyirmen... Qaladaghy eski diyirmen? Oie-bay, qazirgi oblys әkimiyaty ghimaratynyng asty ghoy! Endi qayt­tim? Sodan oblys әkimining aldyna baryp, «myna ghimaratty búzyp, jana, zamanauy ghimarat salayyq...» dedim.» «Nege?»dep súrady әkim. «Sol. Oblys әkimder qútaymay qoydy. Bir jyldan keyin ornynan týsip qala beredi. Jaman yrym. Ghimarattyng astynda ata-babalarymyzdyng mýrdeleri jatyr deydi biletinder...» «Bәse, keshki segizden keyin kabiynetimde bireu ynyrsidy...Kóz aldyma skeletter elesteydi...»-- dedi әkim. «Áruaqtar basqa ghimarat dәmetip jatyr»- dep qoydym men.  Ne kerek, әkimdi kóndirip, jana ghimarat ýshin dep auyldargha bólingen budjettik qarjydan asap qaldyq, kólenkeli tender jariyalap, bir jasap qaldyq...Jana ghimarat salynyp bituge tayaghanda, әielim taghy bir hat tauyp aldy... Atamnyng atasynyng atasy Maybasardyng haty! «Shóbere-shópshekterimnen keshirim súraymyn... Diyirmenning astyna tyqqan qyryq kiylә altynymdy atyng óship, SPID bolghyr ataman Annenkov tartyp alyp ketti, atysyp, múrynymnyng úshyna oq tiydi... Poka, ýrim-bútaqtarym menin! 1918 jyl»

Esimdi jisam, әielim eki ayaghyn aspangha qaratyp, ókpelep jatyr eken... O, qu dýniye, qusam seni, jetem be, o dýniyege shynymen tyrjalanash ketem be?!

«Abay-aqparat»