Qostanay ónirinde osy uaqytqa deyin hatqa týsip ýlgermegen sóz asyldary kóp. Keyingi jyldary biz osy baghytta biraz izdenis jasadyq. Shynynda de «el ishi – óner kenishi» eken.

Aytushy men jazushynyng sózining týbiri bir bolghanymen, bir birinen erekshelenip túrady.  Orys ghalymy I.Andronnikov: «Bir kezderde әdebiyet tek auyzsha boldy. Sodan song baspa stanogyn oilap shyghardy da, mine, bes jýz jylday uaqyttyng ishinde adam balasy óz sózin qaghaz arqyly jetkizip keledi. Últ әdebiyeti, últtyq publisistika payda boldy. Tamasha ghylymy júmystar jaryq kórdi, alayda, olardyng eshqaysysy  auyzeki aitylghan sózdin, auyzsha tilding qasiyetterin jetkize almady. Adamdar qay kezde de sheshenderdi, lektorlardy, әngimeshil kisilerdi joghary baghalaydy. Úly jazbasha janrlar payda boldy, biraq, auyzsha til ózining manyzyn osy uaqytqa deyin joyghan joq» («Jazylghan sóz ben aitylghan sóz»), –  dep jazdy. Qazirgi kezde әdebiyetimiz jazbasha damyp jatsa da, auyzsha aitylghan nemese әli qaghazgha týspegen әngimeler barshylyq.

Qazirgi uaqytta jazu mәdeniyeti qanshalyqty damysa da, auyzeki taraghan sózder az da bolsa kezdesedi. Oghan mysal retinde qazaq halqynyng danqty úldarynyng biri Bauyrjan Momyshúlynyng t.b. qayratkerlerding aitqan sózderin keltiruge bolady

Qazaq halqyna esimi keng taraghan túlghalardyng biri memleket jәne qogham qayratkeri Saghalbay Janbaev. Kezinde SSSR Jogharghy Sovetinin, Qazaq SSR Jogharghy Sovetining deputaty bolghan, odaqtyq dәrejedegi zeynetker atanghan, eline eleuli enbek etken el aghasy turaly kóp aityldy da, jazyldy da.

Saghalbay Janbaev kózi tirisinde-aq әr jerde aitqan sózi anyzgha ainalghan, tauyp aitqan sózderi el jadynda saqtalghan túlghalardyng biri. Qostanay oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy bolyp qyzmet atqarghan Saghalbay Janbaev oblystyq partiya komiytetining kezekti burosynda oblystyq gazet qyzmetkerlerinen týsken shaghymdy qaraydy. Oqighanyng anyq-qanyghyna jetu maqsatynda әueli redaktordy, ile-shala onyng orynbasaryn túrghyzsa, ekeui kezek-kezek birin-biri jamandaydy. Buro mýsheleri shetterinen orys. Sәkeng bolsa orys tiline shorqaq eken.

«Bireuge or qazba, or qazsan, tereng qazba» degen qazaqtyng qanatty sózin audarghysy kelgen Sәkeng stoldy júdyryghymen qoyyp qalyp: «Konchayte bazar. Lojiyte suda partbiylet. Komu yamu kopayt, tuda samu popayt» – degen ghoy. Otyrghandardyng barlyghy jym bolghan. Kýlgisi kelgender kýle almaghan. Jylaghysy kelgender jylay almaghan. Mine, qarapayym qazaq azamaty orystardy osylay moyyndatqan. Basshylarymyzda kóbinese osynday qasiyetter jetispey jatady.

Endi birde Saghalbay Janbaev ol tústa «zona riskovannogo zemledeliya» dep atalghan jeri kóp audandardyng birining sharuashylyghyna barady. Sharuashylyq basshysy egin egilgen tóbelerdi kórsetse kerek. Sonda Sәkeng basyndaghy qalpaghyn sheship tastap, jaltyraghan basyn shúqyp túryp: «Aytshy, myna basqa shash shygha ma?» – dep súraydy. Kýmiljip qalghan basshygha Sәken: «Búl basqa shash shyqpasa, myna tóbege de eshuaqytta egin shyqpaydy», – depti.

Saghalbay  Janbaev Mәskeudegi Jogharghy partiya mektebinde bilimin jetildiredi. Biraq, kezekti synaqtardyng birinde qúlap qalady. Basshylargha qúlaqqaghys qylsa, olar qúlaq asa qoymaydy. Amaly tausylghan Janbaev oqu ornyndaghy basshynyng qabyldau bólmesinen bir jerge telefon shalady. Onyng aitqan sózderin manayyndaghylar estip túrsa kerek.

«Tovarish Malenkov, Vam zvoniyt Janbaev,  sekretari obkoma partiy iz Kostanayskoy oblasty  Kazahstana. Ya ne ponimai odnogo, myaso nado, Janbaev  nado, hleb nado, Janbaev  nado, shersti nado, Janbaev  nado, uchitsya nado,  Janbaev  ne nado, chto liy?», – depti. Janbaev shynymen Malenkovpen sóilesti me, әlde, sóilesken keyip tanytty ma, ony bir ózi biledi. Búl sózdi estip otyrghan partiya mektebi basshylary Sәkendi qayta shaqyrtyp alyp, emtihannan aman-esen ótkizip jibergen eken.

Sol oquda jýrgen kezinde ornalasqan qonaqýige kelse,  ózining túratyn qabatyn bilgenimen, qay bólmege ornalasqanyn úmytyp qalypty, al ghimarattaghy esikterding bәri birinen biri ainymaydy. Ne qylaryn bilmegen Sәkeng aqyry aila tauyp, barlyq esikti ashyp, ishindegilerden «Janbaev zdesi jiyvet?», – dep súray beredi.

Aqyry ózi ornalasqan bólmege jetip, janaghy súraghyn qaytalasa, birge jatqan orys jigiti: «Vy chto, Sәke, samy sebya iyshete?» – dep tang qalypty. Janbaev bolsa aiylyn da jimay: «A ya hotel proveriti, ty Janbaeva znaeshi, ily net», – deytin kórinedi.

El auzyndaghy taghy bir әngimede, Jogharghy partiya mektebin bitirip shyqqannan keyin Saghalbay aghamyzdy Kentau qalalyq partiya komiytetine ekinshi hatshy qylyp jiberetin bolypty. Ortalyq Komiytetting ókili mektep týlekterining qayda baratynyn oqyp  shyqqannan keyin «endi kimde súraq bar?», – deydi. Sonda Sәken  qolyn kóterip: «Mende súraq bar!», – dese kerek.

«Qúrmetti Ortalyq Komiytetting ókili, – deydi Janbaev, qalalyq partiya komiytetine jiberemiz dep otyrghanynyz qay Janbaev? Jogharghy partiya mektebine Malenkov joldastyng ózi arnayy  oqugha jibergen jәne oghan deyin Aqmola oblystyq partiya komiytetinde birinshi hatshy bolyp qyzmet atqarghan Janbaev pa, әlde basqa bireu me?». Ókil sasqalaqtap: «Búl mәselening anyq-qanyghyn anyqtau kerek», – depti. Janbaev bolsa osy әngimeden keyin Jambyl oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghyna úsynylady.

Endi birde Janbaev el aralap jýrip bir kolhozgha kelse, auyldan biraz jerdegi qyrmangha jayau-jalpy ketip bara jatqan qyz-kelinshekterdi kóredi. Janynda otyrghan kolhoz predsedatelinen «olar nege jayau jýr?» – dep súrasa, «kólik jetispeydi, olar jayau jýrip ýirengen, eshtene etpeydi», – degen jauap alady.

Birazdan keyin Janbaev mingen kólikti toqtatyp, predsedatelige at shaldyryp alayyq deydi. Ol syrtqa shyghysymen shopyryna jýre ber dep ym qaghady. Terezeni ashyp, kolhoz bastyghyna qarasa ol bayghús asyp-sasyp: «Sәke, auylgha men qalay jetemin? Áli on kilometr bar», – dese kerek. Sәkeng aspay-saspay: «Eshtene etpeydi. Áyelder de sonday qashyqtyqty jayau jýrip jýr ghoy. Sen әielderden kem emes shygharsyn», – dep jýrip ketedi.

Endi birde Saghalbay Janbaevtyng atyna sol kezdegi Taran audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy bolyp qyzmet atqaryp jýrgen D.IY.Berlin degen kisining ýstinen aryz týsedi. Sәkeng audangha baryp, aitylghan jaydyng anyq-qanyghyna kóz jetkizgennen keyin hatshymen tildesedi. Ol ózinshe aqtalyp jatsa kerek, sonda Sәken: «Slushay, kak tvoya familiya?», – dep súraydy. «Vy je znaete, Sake!», – deydi ol. «Ya u tebya sprashivai, kak tvoya familiya?», – dep taghy qaytalaydy. «Berliyn» degen jauapty estigen son, «A ty znaeshi, kak nashy vzyaly Berliyn. Esly ne mojeshi nayty obshiy yazyk s narodom, my tebya toje vozimem kak Berliyn», – depti. Sonymen әngime bitken.

Taghy birde Saghalbay Janbaev astyq jinaugha kómekke kelgen әskeriylerding basshysy bolghan armiya generalymen kelise almay qalady. Sonda Sәken: «Siz ózi әskerlerdi kim kiyindiretinin, kim toyyndyratynyn bilesiz be?  Auyl adamdary.  Siz armiyanyng generaly bolsanyz, men partiyanyng generalymyn. Sózge kónbesen, partbiyletindi stolgha qoy!», –deydi. Sýitip, generaldy da ornyna qoyady.

Saghalbay aghamyz basshy bolyp túrghan kezinde gazet jurnalisterine jaqsy qoldau jasaghan. Jәne gazetti óz maqsatyna tiyimdi paydalana bilgen. Kózkórgenderding aituyna qaraghanda ol gazet basshylaryna arnayy tapsyrys berip, sharuashylyghy artta qalghan kolhoz nemese kәsiporyndy synatady eken. Gazet betine maqala shygha sala aragha bir-eki kýn salyp buro mәjilisin ótkizedi. Onda synalghan basshylardy ornynan túrghyzyp, «gazette jazylghan kemshilikter ras pa?», – dep súrap alyp, olargha qatang shara qoldanady. Keybireuine sógis beredi, keybireuin qyzmetinen bosatady. Ile-shala gazet betinde «Synap edik, qorytyndysy qanday?» degen aidarmen jauap jaryq kóredi. Sýitip, ol eki jep, biyge shyghyp, iske bóget bolghandardy jazalap, gazetting de mereyin kóterip, bedelin asyryp otyrghan.

El ishinde tapqyr sózderi júrtqa jayylghan kisilerding auyzeki әngimeleri de jii úshyrasady. Qazaqstannyng halyq aqyny Ásiya Berkenovanyng tapqyrlyqpen aitylghan ezu tartqyzar sózderi de az emes. Birde tanystarynyng biri odan: «Osy sizding kýieuiniz kim bolyp qyzmet isteydi?», – dep súrasa kerek. Kýieui Tabyldy bolsa sol tústa júmys tappay ýide otyrghan. Ásiya bógelmesten: «Kýieuim Ásiyanyng kýieui bolyp  júmys isteydi», – dep jauap beripti.

Taghy birde qonaqasyda jútynqyrap alghan bir kisi qayta-qayta әn salyp, «Poy, soldat, poy!» – dep qoymasa kerek. Sonda Ásiya: «Qoy, soldat, qoy!» – dep basu aitypty.

Ahmetbek Ómirtaev degen azamat Qostanay oblystyq radiosynda qyzmet istedi. Janalyqtardy orys tilinen qazaqshagha audarghanda aldyna jan salmaytyn. Marqúm, jer baryp habar bermesin, ashy sudy jaqsy kóretin. Qyzyp jýrgen kýnderining birinde mynanday bir shumaqty taban astynda suyryp salyp aitqany júrt jadynda qalypty:

Súrasan, mening atym Ahmetbek,

Basymda bolushy eli aqyl eptep.

Senderden, o, dostarym, bir tilegim,

Ólgende kómersinder aqiyrettep.

Sol Ahang radioda bastyq bolyp otyrghan Polyakov degen orysty Dalabay, tilshi bolyp qyzmet atqaratyn Morkovsev degen orysty Sәbizbay deydi eken. Qazir tiri bolsa, ol, sóz joq,  Putindi Joldybay, Medvedevti Aybay dep aitar edi.

Múnday auzeki әngimelerding keybirinde ony kim aitqany naqty aitylsa, yaghni, avtory bolsa, keybir әngimelerde aitushynyng aty-jóni aitylmaydy, tek ne mamandyghy, ne mekeni ghana sóz bolady.

Soghys jyldarynda qazaqtyng bir kempiri úrshyq iyirip otyryp, ynyldap óleng aitady eken. Onyng sózine qúlaq tosqan jergilikti milisioner jigit:

«Dombyram basy dyn-dyn-au,

Nemister ólsin myn-myn-au.

Orystar ólsin bes-altau,

Qazaqtar qalsyn aman-sau!» – dep otyrghanyn estip qalyp:

«Áje, ne aityp otyrsyz? Nemisting qyrylghany dúrys, orys ózimizding dosymyz emes pe?» –  deydi.

Sonda kempir: «Shyraghym, qúlaghynnyng qaqasy bar ma edi? Orystar ólsin dep jatqan joqpyn, bolsyn dep jatyrmyn. Orystar bolsyn, qazaqtar qalsyn degen úiqasynan da kórinip túrghan joq pa?» – deydi.

– Orystar bolsyn bes-altau degendi qalay týsinemiz?– dep milisiya da boy bermeydi.

– E, sol orystyng qatyny da qazaqtar sekildi bes-alty bala tapsyn dep jatqanym ghoy, – dep kempir qútylyp ketipti.

Bir sharuashylyqtyng diyrektory orys tilin jete bilmeydi eken. Al jýrgizushisi qazaq tilin shala-sharpy týsinetin bolsa kerek. Kólik toqtaghan  jerde mashinadan týsken bastyq orys shopyryna: «ne shevelisi!» – deytin kórinedi. «Osy túrghan ornynnan qozghalma!» – degeni ghoy. Áueli aitylghan sózding maghynasyn úqpasa da, birneshe qaytalaghan song qúlaghyna әbden sinisti bolyp ketken sózdi shopyr da jyldam úghyp, búiryq kelmey, ornynan qozghalmaytyn bolypty.

Bir bastyqtyng orys shopyry kóligining motory syr bere qalsa, «opyati tarahtiyt!» degen sózdi jii aitsa kerek. Bastyghynyng ruy taraqty eken. Shopyrdyng әlgi sózinen әbden zapy bolghan bastyq: «Slushay, dorogoy! Orysta tarahtittan basqa sóz qúryp qalyp pa? Barahtiyt, shumiyt, gudit dep aitugha bolmay ma? Tarahtit degen qazaqqa jaman sóz. Búdan bylay búlay sóilegenindi estimeytin bolayyn!», – dep keyipti.

Taghy bir  shopyrgha bastyghy birese olay jýr, birese búlay jýr dep qayta-qayta aqyl aita berse kerek. Sonda shydamy tausylghan shopyr: «Boldy, baseke! Endi tynysh otyrynyz. Baratyn jerinizge aman-esen aparugha men jauaptymyn. Kabiynette siz bastyq, kabinada biz bastyq», – depti.

Oblysta basqarma bastyghy bolyp jýrgen bir azamat qúrdasymen birge qonaqta bolyp, ýige qaytar uaqytta qyzynqyrap qalyp, ayaq kiyimin tez kie almay, әurege týsipti. Búl qylyghyna kýle qaraghan qúrdasyna: «Nege yrjyndaysyn? Odan da enkeyip, ayaq kiyimimdi kiygizip jiber», – deydi.

Qúrdasy taban astynda jauap qaytaryp: «Ministr bolsang da, kiygizetin jayym joq!» – dese kerek.

Kóp úzamay әlgi azamat shynynda da ministr bolady. Oghan taghy jolyqqan qúrdasy: «Men ayaq kiyimindi sol kezde kiygizbegenim ýlken abyroy bolghan. Áytpese ministr bola almay qalatyn edin», – depti.

El ishinde el esinde saqtalghan qyzyqty әngimeler kóp. Qúima qúlaqtan estigen әngimelerding birazyn men de  qaghaz betine týsirdim.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz