...Biyl jazda da Tabyldy maghan: «Elge kelsenshi, maghan Denderge soqsanshy!» dep bir-eki ret telefon shaldy. Jazda qol tiymey, qyrkýiekting sonynda ghana Oralgha, tughan elge taban tiredim. Onda da aghamnyng balasy Áskerbek auyryp, sony Qytaydaghy Ýrimshi qalasyna aparyp kele jatyp, Almatygha kóp ayaldamay, Oralgha astym. Songhy bes jyldan song keluim. Oraldaghy agham Núrbolat búrynghy daghdysyna salyp, qaladaghy klastastarymnyng basyn qosyp, qonaq etti. Tabyldy da sol shaqta qyzy Aqbayannyng jasauyn alugha Oralgha kelip jatyr eken. «Izdegenge - súraghan», Rashid ekeui sol qonaqtyqta birge bolyp, әn shyrqady. Etten song shaygha qaramay, «demalamyz» dep ýige asyqty.

...Biyl jazda da Tabyldy maghan: «Elge kelsenshi, maghan Denderge soqsanshy!» dep bir-eki ret telefon shaldy. Jazda qol tiymey, qyrkýiekting sonynda ghana Oralgha, tughan elge taban tiredim. Onda da aghamnyng balasy Áskerbek auyryp, sony Qytaydaghy Ýrimshi qalasyna aparyp kele jatyp, Almatygha kóp ayaldamay, Oralgha astym. Songhy bes jyldan song keluim. Oraldaghy agham Núrbolat búrynghy daghdysyna salyp, qaladaghy klastastarymnyng basyn qosyp, qonaq etti. Tabyldy da sol shaqta qyzy Aqbayannyng jasauyn alugha Oralgha kelip jatyr eken. «Izdegenge - súraghan», Rashid ekeui sol qonaqtyqta birge bolyp, әn shyrqady. Etten song shaygha qaramay, «demalamyz» dep ýige asyqty.

Tabyldy meni Inder audany­nyng mәdeniy-konserttik kýn­derine Atyraugha barugha 4 qazangha qonaqqa shaqyrdy. Biraq odan búryn, 2 qazan kýni, telefon sha­lyp túr: «Oralda jata beresing be, býgin avtobuspen shyq, biz seni Inderding jolayryghynda Abyl ekeumiz tosyp alamyz» dep. Oraldaghy tuystargha eskerttim de, jolgha shyghyp kettim. Tabyldymen Inder jolayryghynda qúshaqtasyp tabystyq. Tabyldyng әkesi Ayash aqsaqalmen tanystyq. Ol kisi әn aitugha qarajayau emes eken. Biz estimegen 1-2 halyq әnin, bir termeni aitty.
Kelesi kýni kýndiz audandaghy ózi basqaryp otyrghan konserttik újymdy tanystyrdy, olardyng repetisiya­syn tamashaladyq. Keshkisin Mahambet audanynda audandyq gazet redaktory Núrym Erghaliyev kurstasymyzdy, әieli Banu ekeuin shaqyryp, qonaq qyldy. Núrym ýsheumiz týnning bir uaghyna deyin studenttik kýnderdegi әnderdi «trio» jasap, jaqsy otyrdyq. Núrymdy shygharyp salghan son, mening tósegimning qasyna Tabyldy qaghaz ben qalam qoydy da: «Esine birnәrse kelse, jazarsyn!» dedi. Tanerteng erte túryp kettim. Qasymda jatqan dәpterge myna ólendi jazdym.

Jerine keldim, Eline keldim, Tabyldy!
Narynnyng qúmyn, aralap ótem  shaghyldy!
Inderge kelsem, senderge kelsem, bir sәtke,
Saghynysh sazy keudemnen mening aghyldy!

Alashtyng úly, Ayashtyng úly Tabyldy,
Ánindi sening Qazaqtyng Eli saghyndy.
Jayyqqa kelsem, Naryndy kórsem  bir sәtke,
Esime aldym balalyq  sonau-u shaghymdy.

Inder ghoy mynau, múnartyp  tauy kóringen!
Aynaldym sening ózindi tughan elinnen.
Órkening jaysyn,  úrpaghyng seni kógertsin!
Mәngilik jasa Qarlyghash atty  kelinmen!

Siyasy keppegen ólendi tanghy shayda oqyp bergem, Tabyldy da, Qarlyghash ta mәz boldy. Tabyldy óz ólenderin ýlken bir sómkege jinap jýr eken. Dereu sony aldyrdy da, salyp qoydy. «Maghan arnap óleng jazghan biraz kisiler bar, sodan bir ólen-kitap qúrastyrghaly jýrmin» dedi.
4 qazan kýni biz «Volgamen» Ar­man jýrgizushi, Tabyl, Abyl - tórteu­miz erte tanmen qozghaldyq. Atyrauda kәsipkerlikpen ainalysatyn Qúr­met Aybatyrov degen ózining qúrdas-dosynyng ýiine qonaq bolyp, as jep, shay ishtik. Keshkisin konsert boldy, ol 5-6 saghatqa úlasty.
Týndeletip qayttyq. Ertesine men Atyraudan satyp alghan ýsh kenepke Tabyldynyng ýii ýshin kartina sala bastadym. Bireuine - Jayyqtyng saghasyn, ekinshisine - «Vodozabor» degen ýidi, al ýshinshisine Tabyldy: «Maghan «Dombaev dónin» salyp bershi!» dedi. Abyl ýsheumiz mashinagha mindik te, ýlken tóbening basyna shyq­tyq. Tóbeden Inder alaqandaghyday kórinedi eken. Biraq tóbe basy - túnghan bosaghan bótelkeler. Tabyldy aitty: «Búl jerge jastar jinalady, «maevka» jasaydy. Ýilengen jastar týn­de osy jerge jinalady». Men tóbeni mayly boyaumen salu ýshin mashinamen ontayly jer tauyp, tómenge týstim. Men sala bastaghannan-aq Tabyldy «qazir kelem» dedi de, mashinamen ýy jaqqa ketti.
Kartina salynyp bite bere, ol qayta keldi de, qaltasynan fotosuret suyryp alyp: «Myna kýmbezdi, mazardy da sala sal!» dedi. Men: «Mazar nege kerek?» desem, «Men Esenjol aghama, Dombaevqa, uәde bergem, sizding mazarynyzdy osy tóbege ornatam!» dep qoyarda-qoymay saldyrdy. Mazardyng úshar basyna sadaqtyng úshynday belgi saldyrdy. «Búl - Aday tanbasy!» dedi.
Osy kartina qazir Tәkenning eki­qabatty ýiining jogharghy bólmesinde ilinuli túr. Tabyldy meni qúshaq­tap túryp: «Búl bólmede Ábilqayyr Jantasovtyn, Aytbay Qúlbaevtyng kartinalary, endi, mine, sening surettering oryn tepti. Osy bólmeden Jayyq jaqsy kórinedi, osy bólme - sening sheberhanan!» - dep tebirene sóiledi...
Ertengi kýni 130 shaqyrym Naryn qúmyn jýrgizushisi Arman ekeui kesip ótip, eng әueli Shaydolla Ábughaliyev­ting ýiinde qonaq bolghyzyp, sonan song mening «Novaya Kazankadaghy» jezdem Mәlik pen apam Qanymziyanyng ýiine deyin shygharyp salyp, týngi saghat 3-ke deyin qonaq bolyp, әn aityp otyrdyq. Qonugha qalmady. Keterde kónili bosady: «Er-agha, endi qashan kezdesemiz, men emdeluge jatuym kerek, aman-esen qauyshugha jazsyn!» - dep kózinen jas yrshytyp, qúshaqtady.
Búl bizding 6 qazan kýni songhy kórisuimiz eken. Men jolshybay Úya­lydaghy tuyp-ósken auylyma soghyp, ondaghy әkemning beyitine bata jasap, klastastarym Saylau Múhtarov pen Túrarbek Imanghaliyevting ýilerinen bir-bir shay iship, jezdem Mәlik ekeumiz Oral qalasyna astyq. 18 qa­zangha Astana poyyzyna biylet alyp qoyghan edim. 16 qazan kýni Oraldaghy Mehanika zauytynyng monshasynan shyghyp, kópten kórmegen dosym, jurnalist Fatiholla Mashtahov ekeumiz «Jolayaq» atty kafede otyrghanbyz, qalta telefonym shyr ete qaldy. Oraldyq әnshi Serik Ábdirahman eken. «Ereke, estiding be, Ta­byldydan aiyrylyp qaldyq qoy!» dedi. Týsim ózgerip, jan dýniyem alay-týley bolyp ketti. «Ne aityp túrsyn, ne deysin?» dey berdim. Fatiholla da mәn-jaydy úqqan son: «Sen endi tosylma, dosyna býgin-aq jol tarta ber!» - dedi.
Men tuystargha eskerttim de, taksiymen Inderge qayta jol tarttym.
«O, jalghan-ay! - deymin. - Qa­laysha mynau qas-qaghym sәtte bәri de ózgerip ketti! Kýni keshe edi ghoy, ekeumizding armandaghanymyz, kýni keshe edi ghoy, Inderde Tabyldy aulagha monsha saldyramyn dep, Almaty jaqtan kelgen monshashy jigitti izdegeni, ony ýige әkelip, josparyn kórsetkeni! Kelesi jyly, Alla qossa, dostarmen osy monshada toylatamyz!» - dep ken-qoltyq, arqa-jarqa kýlip otyrghany, kýni keshe, osydan 10 kýn búryn edi ghoy!»
Keshegi dumandy ýy býgin qara jamylghan. Óte-móte auyr boldy, ýige kiruge maghan.
Qayran dosym-ay, sen jatqan bólmege kirip edim. Eshtene bolma­ghanday ýnsiz jatyrsyn! Keudemdi alabóten óksik buyp, «Qosh!» deymin. Ana bólmede eki gitarang jetimsirese, ýide qalghan alty jan «ah» úruda. Jan-jaryng Qarlyghashtan súrasam: «Tanerteng oyanbay qaldy», - dep óksidi. Ózing jazyp ketken «Ómirzaya» ólening osy sәtterdi beynelep túrghanday:

Oyanbay qalam, búl - shyndyq, úryspa, qalqam,
Shólmek-tirlikting belgili qúlay synary.
Gitaramdy alyp, eleusiz búryshta qalghan,
Bauyryna basyp, egilip jylaysyng әli.

Jýrekte - qayghy, basta - mún, kónilde - qyrau,
Onay ma, janym, janyndy qayghy auyrtqasyn.
Jýretin kezim bola ma ómirde mynau,
Sharaptan emes, shattyqtan
ainalyp basym?!.

Tabyldynyng qazasyna adam óte kóp jiyldy. Tabyldynyng ónerin, ózin qolpashtaytyn qatarlastary - bәri sabylyp, kómektesip jýr. Tabyldynyng әnderi qaraly miting aldynda ret-re­timen berilip túrdy. Qaraly jiyndy jýr­gizip túrghan audannyng búrynghy әkimi - Tabyldynyng dosy Talghat Dosan, aqyn, jurnalist Qoyshyghúl Jylqyshiyev, Rashid Shaquovtar, sóz alghan almatylyq dosy, aqyn Júmabay Qúliyev óte jýieli sóilep, say-sýiekti syrqyratty. Aqyn dosy Saghyntay Biysenghaliyev, kurstasy, Aqtaudan kelgen Mayra Ghúmarova, dosy, әnshi Elena Ábdihalyqova, aqyn Svetqaly Núrjanov, jurnalist, jazushy Bauyrjan Ghúbaydullinder songhy qoshtasu sózderin aityp, júbatu aitty... Jan dosy - Astanadan úshyp jetken Ábubәkir Smayylov sol kýni topyraq salugha ýlgerdi.
Sol jiynda Tabyldynyng әn­derin, ónerin qolpashtaghan, Atyrauda әkim bolyp túrghan kezde osy ekiqabat­ty ýiin salyp beruge qarjylay kó­mektesken, «qara sýlik» gitarany syigha tartqan, elimizding birtuar azamaty, qazirgi Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetovten qayghygha basu aitqan jedelhat jetti.
Mineki, kýni keshe ghana Tabyldy ekeumiz ómirden ketken, ótken dostar jayly estelik aityp otyrghan edik. Endi býgin men Tabyldy jayly jazyp otyrmyn.
Men bilem, ekeumizding dostyghy­myz eki dýniyede de ýzilmesin...
Ózinning «Túghyrym mening - tughan jer» atty ólen-әning bylay ayaqtal­may ma:

Júmaqqa júrtyn jetkizem degen
Keshikti nege Asan-biy?
Qazaqtyng әlde sezindi me eken,
Atakýldigin qimasyn...

Denderde tudyn, atakýldiging Denderde búl dýniyemen qosh aitystyn. Tanda, Mashqarda kezdesuge jazsyn, mening asyl dosym!

Ersayyn Japaq,
suretshi-sazger

«Ana tili» gazeti