- Serik Ahmetjanúly, 2010-shy jyly sizding «Últtyq kapital» atty, kópshiliktin, onyng ishinde tek qana qarjy salasyndaghy azamattardyng emes, sonymen qatar jalpy qauymnyng qyzyghushylyghyn tudyrghan kitabynyz shyqty. Atalmysh enbekti jazugha sizdi ne jeteledi jәne ony jazu ýshin qansha uaqytynyz ketti?

- Serik Ahmetjanúly, 2010-shy jyly sizding «Últtyq kapital» atty, kópshiliktin, onyng ishinde tek qana qarjy salasyndaghy azamattardyng emes, sonymen qatar jalpy qauymnyng qyzyghushylyghyn tudyrghan kitabynyz shyqty. Atalmysh enbekti jazugha sizdi ne jeteledi jәne ony jazu ýshin qansha uaqytynyz ketti?

- Enbekting «Últtyq kapital» ataluyna birneshe sebep bar, onyng ishinde ekonomikalyq teoriya jaghynan qaraytyn bolsaq, ekonomikanyng negizi, qoghamnyng negizi - últtyq kapital bolyp sanalady. Búny keng maghynada qaraghanymyz jón, sol sebepti ol eki aspektige iye: birinshisi - qoghamdyq, al ekinshisi - materialdyq.  Qoghamdyq aspektisi, últtyq kapital últtyq baylyqty óndirude adamdar arasyndaghy qarym-qatynasty qarastyratyn bolsa, materialdyq jaghy, búl - jasalghan avtomobilider, zattar, tehnologiyalar, aqparat, qarjylyq aghymdar jәne taghy basqalary. Atalghan izdenisting basty baghyty búl - últtyq ekonomikanyng problemalaryn taldau, effektivtiligin arttyru boyynsha keng auqymdy júmys. Enbekti jazu barysynda, bizding elding ótken tәjiriybesin qaray otyra, elimizde naryq ekonomikasy qalay bastau aldy, qalay damydy, qanday satylardan ótti, eng basty mәseleler qanday boldy, ekonomikanyng effektivtiligindegi negizgi aspektiler qanday boldy, osynday qyzyghushylyq tudyrghan súraqtarmen bizding elimizding tәjiriybesin baylanystyra otyra ónimdi enbek shyqty dep oilaymyn. Atalghan enbekte Qazaqstanda naryqtyng qalyptasuyna ýlken taldau jasaldy, sonymen qatar, jalpy ekonomikalyq sayasatty odan әri jetildiru, onyng ishinde qarjy naryghyn retteu sayasatyn múqiyat qarastyrdym. Men óz tarapymnan búl enbekti jazghanda, adamy qatynastar ayasynda elimizding ekonomikasyna kompleksti týrde taldau jasadym, atap ótsek, neokapitalisttik jәne naryqtyq qatynastardyng klassikalyq ýlgilerin qarastyrdym. Búl jasalghan talpynys Qazaqstannyng últtyq baylyghy qúrylymynyng tiyimdilik dinamikasyna sholu jasau bolyp otyr. Eng qyzyghy, bizding últtyq baylyghymyzdyng ishinde intellektualdyq baylyqtyng orny óte ýlken jәne ol odan әri ósui kerek. Óziniz jaqsy biletindey, múnay, gaz, metalldar - búlardyng barlyghy qalpyna keletin resurstar. Allagha shýkir, bizde osynyng barlyghy bar, mәsele tek ony tiyimdi paydalanuda. Aldaghy uaqytta alatyn eng basty baghyt, eng basty kónil audaratyn mәsele - últtyng intellektualdyq kapitalyn damytu. Osy enbekti jazu ýshin eki jylday júmys jasadym, onyng ýstine bir jaghynan júmys jasap, ekinshi jaghynan kitap jazu onay bolmaghany ras. Sol sebepti, bos uaqytymdy atalghan enbekti jazugha sarp ettim. Jalpy alghanda, osy uaqytqa deyin mening 140 ghylymy júmystarym jәne 3 monografiyam jariyalandy.

-  Ýstimizdegi jyly últtyq valutamyz tengege 17 jyl toldy. Ótken ghasyrdyng 1993 -shi jyly tengemiz ainalymgha endi, jalpy osy prosess qalay jýrdi, qalay jýzege asyryldy?

-  Preziydent jýrgizgen, sol kezdegi jýieli reformalar bastau alghan kezde, men osy sharalardyng basy-qasynda boldym. Búl bir óte qyzyqty uaqyt bolatyn. Preziydentting tapsyrmasymen arnayy júmys toby qúrylyp, onyng qúramyna myqty qarjygerler kirdi, olardyng kópshilgi qazirgi kezde ýkimet qúramynda qyzmet etip jatyr. Búl bir jaghynan alghanda qiyn әri shyrmauyghy kóp ýrdis bolghan edi. Qazaqstan ózining últtyq valutasyn endiru prosesine obektivti týrde keldi, sol kezde osy proseske baylanysty, basqa da subektivti sayasy faktorlar bolghantúghyn.  Kenes odaghy ydyraghynnan son, kórshi eldermen qarym-qatynastyng birneshe satylary boldy. Basynda biz rubli kenistiginde boldyq, keyinnen belgili bir obektivti sebepterge baylanysty búl kenistikten shyghugha tura keldi. Últtyq valuta - tәuelsiz memleketting simvoly. Sol kezde Preziydentting sayasy erik-jigerining arqasynda últtyq valuta jasau jәne ony qoldanysqa engizu sheshimi qabyldandy. Men 1993-jyldyng 15-shi qarasha kýni esimde jaqsy saqtauly, (eng bastapqy kezde tengening dollargha shaqqandaghy baghamy 4 tenge bolghan), tengening dýniyege kelui jәne Últtyq Bankting bastapqy kezde tengening baghamyn qalay rettegeni de esimde. Mening oiymsha, tenge ózining damu tarihynda birneshe satylardan ótti, naqtyraq aitsaq 4 satydan ótti. Osy ótken uaqyttyng ishinde Últtyq Bank tenge baghamyn dúrys rettep, qadaghalap otyrdy, Últtyq Bank sonymen qatar, tenge baghamyna baylanysty úsynyspen súranysty barynsha qarastyryp, tengening tolyq, ómirsheng valuta boluyna ornyqty at salysty. Búl jerde aita ketetin mәsele, Últtyq Bank tengening bәskelestikke ie bolyp, sonymen birge otandyq kәsiporyndardyng bәsekege say boluyna yqpal etui boyynsha kóp júmys atqardy. Tenge -  zeynetaqy jinalymdarynyn, azamattardyng depozittik jinalymdarynyng saqtaluyna ondy әser etip qana qoymay, últtyq valutanyng atqaratyn barlyq funksiyalaryn jýieli týrde atqaruy tiyis edi.

-  Siz atalghan satylardy qysqasha týrde atap bere alasyzba?

-  Búl bizding ekonomikalyq tarihymyzdyng ótken satylarynyng klassifikasiyasyna shartty týrde sholu ghoy. Birinshi saty - naryqtyq qatynastardyng qalyptasu kezeni, 1993-shi jyldan bastasaq bolady, ol jyly últtyq  valuta - tenge endirildi, bank sektorynda eki manyzdy reforma jýzege asyryldy, banktik jýiening qalyptasu kezeni, Últtyq Bankting qúrylyp, onyng klassikalyq funksiyalarynyng júmys jasay bastau kezeni dep ataugha bolady. Odan keyingi saty 1997-98-shi jyldar, búl óte qiyn period boldy, oghan qosa Ontýstik Aziyadaghy daghdarys óz әserin berip, eldegi jaghday odan әri qiyndap ketti. Osy jyldary tenge devalivasiyalandy. Alayda, tengening devalivasiyasy sol kezdegi jaghdaydy alsaq, jenil yrghaqpen jýrgizildi, halyqtyng zeynetaqy jinalymdary saqtauly qaldy. Búl biz ýshin ýlken ekonomikalyq eksperiyment jәne tәjiriybe bolghany ras. Búnday sәtti ýrdis, Qazaqstannan basqa, әlemning birde-bir elinde sәtti jýrgizilgen emes. Óziniz biletindey, búl qiyn joldan keyin, ekonomikalyq ósim periody bastaldy jәne baghamdap, zerdelep qarasanyz, qiyn kezenderding bәrinde de tenge túraqty bolyp qaldy. Osydan ýsh jyl búryn, yaghny 2007-shi jyly valutalyq dәlizde azdaghan qozghalys payda boldy, ol endi әlemdik qarjy-ekonomikalyq daghdarystyng bastalghan jyly boldy ghoy. Tenge 2008-shi jyldyng songhy jartyjyldyghynda jәne 2009-shy jyldyng bas kezeninde әlemdik qarjy daghdarysynyng syrtqy soqqylaryn sezine bastady. Degenmen, el ishinde qazir jaghday birqalypty jәne túraqty dep aitugha bolady. Al el syrtynda songhy ailarda dollarmen yuani, dollarmen iyena jәne dollarmen funt sterling arasynda valutalyq qaqtyghystar jýrip jatyr, sol sebepti qazirgi kezendi onay dep aitugha bolmaydy. Mening pikirimshe, Últtyq Bank valutalyq jaghdaydy, valuta baghamdaryn tiyimdi týrde jýrgizip, ústap otyr dep oilaymyn.

-  Jaqyn uaqytta Mәjiliste qaralyp, talqylanghan ipotekalyq nesiyeleu jәne qarjy úsynystarymen investorlardyng úsynysyn paydalanudaghy tútynushylardyng qúqyghy turaly zang bizge ne әkeledi jәne ne beredi?

-  Eng basty janalyq - salymshylardyng mýddesining zandy týrde qorghaluy. Jyldyq effektivti stavkalardyng shegin anyqtau, aiyppúldyng mólsherine shekteu qong, payyzdyq stavkanyng birjaqty ózgertiluine shekteu qoyyluy, osy atalghan ózgerister jana zanda bar. Ipotekalyq nesie alghan azamat, alghan nesiyesine baylanysty qiyndyqtar tuyndasa, alghan nesiyesin ótey almay jatyrsa jәne basqa da mәseleler tuyndasa, bankpen baylanysyp, payda bolghan problemagha baylanysty tiyimdi sheshimder arqyly sheshuge mýmkindik aldy. Nesie alushy, tikeley bankke baryp ózining alghan nesiyesi boyynsha aqparatty ashyp, odan keyin nesiyeni tóleu boyynsha qúrylymdau, yaky nesiyening payyzyn belgili bir uaqytqa tómendetu jәne negizgi tólemdi tómendetu nemese nesiyeni óteudi birer uaqytqa sozugha zandy týrde mýmkindik aldy. Búl zandaghy qarjy úsynystaryn tútynushylardyng qúqyghyn qorghau boyynsha jana normalar, zang 2011-shi jyldyng 1-shi qantarynan bastap kýshine enedi. Áriyne, atalghan zang jana ipotekalyq nesiyelerdi janasha baghytta júmys jasaugha baghyttaydy. Degenmen de, búl zang kýshine engenge deyin, ipotekalyq nesie alushylarmen salymshylardyng mýddeleri tiyisti týrde qorghalady jәne eskeriledi degen oidamyz. Nesie alushy azamat, óz bankimen ashyq týrde júmys jasap, bankten qanday sharttarmen nesie aldy, sol shart negizinde nesiyeni óteuge talpynuy kerek. Daghdarystyng eng ýlken sabaqtarynyng biri jәne ony Elbasy Núrsúltan Nazarbaevta aityp ketti, alghan nesiyeni qaytaru kerek.

-  «Halyq Bank» AQ-nyng Basqarma tórayymy Ýmit Shayahmetova, atalghan zang jobasy nesiyening qymbattauyna alyp keledi degen pikirin aitty, siz ol kisining pikirimen kelisesizbe?

-  Dýniyede barlyq nәrsening óz qúny bar, sonyng ishinde aqshanyng da óz qúny bar. Nesiyening qúnyna әser etetin kóptegen faktorlarmen sharttar bar. Birinshi kezekte, ol ishki, әlde syrttan kelgen nesie me! Ishki nesiye, salymshylardyng bankke salghan depozitterining qarjylarynyng baghasyna baylanysty, bankterding depozit salghan salymshylardyn, olargha payyzdyq dengeyde tólenetin syiaqynyng bazalyq mólsherlemesine tikeley baylanysty. Ekinshi tústan qarasaq, bankterding syrtqy naryqtan alghan qarjysyna baylanysty. Daghdarys bastalghangha deyin syrtqy zaymdar 8 payyz kóleminde berilip kelse, qazir eng tómeni 9,7-10-11 payyzdy qúrap otyr. Búghan bankting nesie alushygha nesie berudegi tәukeldilikti qosatynyn eskersek, onda ol 2-3 payyzdy qúraydy. Eger de, nesie alushy kliyentting nesiyelik tarihy jaqsy bolsa, onda tәuekeldilik shyghyngha baylanysty bastapqy payyzdyng kólemi 1 payyz bolady. Al egerde, nesie alushynyng mýlik kepili jetkiliksiz bolsa, qarjylyq ashyqtylyghyna kýmәn bolsa, onda, әriyne, nesiyege baylanysty tәuekldilik shyghyny da artady. Oghan qosa, bankting eng tómengi marjasyn eskeru qajet, sonda barlyghyn sanaghanda 15 payyz shyghyp otyrma, mine Qazaqstandaghy nesiyening ortasha stavkasy osy shamada. Nesie stavkasynyng qúbylmalylyghy kóptegen faktorgha baylanysty, ol degenimiz, egerde, ishki nemese syrtqy zaymdardyng baghasy ózgerip otyrsa, onda nesiyening payyzdyq stavkasy kóterilip ketui mýmkin, keyde tómendeui de bek mýmkin.

-  Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti bir uaqyttary Euraziyalyq Ekonomikalyq Kenistik aumaghynda ortaq memleketaralyq aqshamen esep aiyrysu, EEK elderi arasynda ortaq valuta birligin engizu jóninde bastama kótergen bolatyn. Búl bastama biraz uaqyt belsendi týrde talqylandy. Ár-týrli oilarmen pikirler, úsynystar da aityldy, sonyng ishinde, keybir sarapshylar, ortaq vluta engizetin bolsaq, búl bizding tәulesizdigimizden aiyryluymyzgha alyp keledi degen pikirlerdi de aitty. Resey búl úsynysqa tek bir shart qana qoydy, ol, eger de, ortaq valuta rubli bolsa, olar tolyq kelisetinderin jetkizdi. Degenmen, keyingi uaqytta búl mәsele boyynsha talqylar azayyp ketti. Siz búl mәsele turaly oiynyz qanday?

- Mening oiymsha, úsynyspen bastama óte oryndy jәne uaqtyly. Memleket basshysy ózining songhy enbekterinde әlemge, jahan qauymgha ortaq valutagha kóshu kerektigin tilge tiyek etip aityp jýr. Onyng úsynysynyng barlyq jaghy tolyghymen dәleldengen, әlemdik ortaq valutagha kóshpesten búryn, aimaqtyq ortaq valutagha kóshkenimiz dúrys dedi, ol tipti onyng atyn da atady, ol - altyn. Halyqaralyq tәjiriybe kórsetkendey, ortaq ekonomikalyq kenistikte bolyp, bir óndiristik dengeyde bolghanda, kóptegen integrasiyalyq birlestikterde ózining valutasy bolatynyn tәjiriybe kórsetip otyr. Euroodaqta - euro, bizding jaghdaydaghy Qazaqstan, Resey jәne Belarusi qúrghan ekonomikalyq odaq alanynda, erte me, kesh pe, ortaq valuta bolatyny aiqyn. Alayda, búl kýrdeli mәsele, ony qysqa uaqytta sheshuge bolmaydy, ol ýshin úzaq jol jýru kerek, onyng ózindik sharttary bar. Ortaq valuta engizu ýshin, ýsh elding zannamalary birdey jýielenui tiyis, ýsh memleketting budjetterin bir dengeyde jýielendiru jәne t.b. Búnyng barlyghy úzaq uaqytty talap etedi. Ýsh memleket ekonomikalyq sayasat boyynsha, jalpy bazalyq negizgi sharttar boyynsha ortaq baylamgha, toqtamgha kelse, ýsh elge ortaq valuta endiru prosesi ózinen-ózi payda bolady. Atalghan mәselede, talqylau tudyrghan súraq, eger de, ortaq valuta bolatyn bolsa, onyng atauy qanday bolmaq, ol rubli ma, әlde basqasha atala ma. Kedendik odaqta qúryltayshy ýsh memleketting dәrejesi teng bolyp, mәseleler de teng dengeyde sheshilip jatyrsa, búl mәsele boyynsha súraq tuyndamauy kerek. Jeke óz basyma «altyn» - degen at únaydy.

-  Jaqynda ekonomist Sergey Smirnov elimizde azyq-týlik baghasynyng kýrt qymbattauyna baylanysty, tenge devalivasiyagha úshyrauy mýmkindigin aityp ótti. Siz osynday boljamdarmen kelisesiz be?

-  Qazaqstannyng ekonomikalyq tarihynda devalivasiya prosesi eki ret ghana boldy, birinshisi 1997-shi jyldyng 4-shi sәuirinde jәne 2009-shy jyldyng 20-shy aqpanynda boldy. Múnaydyng nemese azyq-týlikting baghasy kýrt ósip ketkende, tenge devalivasiyagha nemese revalivasiyagha úshyraydy dep aitugha bolmaydy. Búnday prosesterge, әlemdik qarjy naryghyndaghy ózgerister әser etedi. AQSh-taghy ipotekalyq nesiyelerding týitkildi mәseleleri, sol elding qarjy naryghyndaghy jaghdaygha óz salqynyn tiygizdi, ol bankrot boldy. Biz, qazirgi kezde azyq-týlikting baghasynyng ósuin kórip otyrmyz, búl jalpy ghalamdyq prosess bolyp otyr, oghan әser etip otyrghan faktorlar óte kóp, solardyng qatarynda, aua rayynyn, klimattyng ózgerui, qúrghaqshylyq, Aziya jәne Afrika elderinde demografiyalyq ósuding úlghangyna baylanysty azyq-týlikke súranystyng kýrt artuy sekildi faktorlar óz yqpalyn tiygizip otyr. Elimizding Últtyq qorynyng bolsyn nemese altyn qorynyng tólem balansynyng makrokórsetkishining dinamikasy, tengening devalivasiyagha nemese revalivasiyagha úshyraytynynyng mýmkindigin kórsetip otyrghan joq. Tenge jyldyng basynan beri túraqty qalypta, aiyrbastau teng dengeyde. Eger de, ayaq astynan jaghday bolyp qalmasa nemese keybir zertteushiler aityp jýrgendey qarjy daghdarysynyng ekinshi tolqyny bolyp qalmasa, onda tengening kursy, baghyty baghyttalghan dәlizden shyqpaydy jәne túraqty bolyp qalady. Jaqyn uaqytta tengening devalivasiyagha úshyrauy mýmkin degen oidy qúptamaymyn.

-  Sizder Qazaqstan Respublikasy Qarjy naryghyn jәne qarjy úiymdaryn retteu men qadaghalau agenttiginen basqa qanday memlekettik organdarmen júmys jasaysyzdar? Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghy ýkimettik emes úiym, al osynday ýkimettik emes úiymnyng óte bedeldi, kәsiby myqty úiymgha ainaluynyng syry nede?

-  Siz bizding úiym turaly kishkene әsirelep jibergen siyaqtysyz. Biz elimizdegi «Ýkimettik emes úiymdar» turaly zang boyynsha júmys jasaymyz. Memlekettik organdarmen «Shaghyn kәsipkerlik» zany ayasynda júmystaspyz, әriptestik qatynastamyz. Búl atalghan zannyng bir ereksheligi, onday zang әlemning birde-bir elinde, memleketinde joq. Atalghan zang akkreditasiya instituty boyynsha, qarjygerler bolsyn, sýt ónimderin, nan ónimderin jәne basqa da salalyq birlestikterge óz maqsattaryn qorghaugha memleket tarapynan qoldau jәne qorghau qúqyghy berilgen, bekitilgen. Yaghny salalyq birlestik ózi tikeley júmys jasaytyn profilidi memlekettik mekemede tirkelip, akkreditasiyadan ótui kerek. Onsyz bolmaydy.  Bizding Qarjygerler qauymdastyghy Qazaqstan Respublikasy Qarjy naryghyn jәne qarjy úiymdaryn retteu men qadaghalau agenttiginde, QR Últtyq Bankinde, Qarjy ministrliginde, QR Industriya jәne jana tehnologiyalar ministriliginde, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginde jәne Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrliginde akkreditasiyadan ótken jәne biz osy úiymdarmen tikeley baylanystamyz, júmys jasaymyz. Jogharyda atalghan memlekettik organdar zang jobalaryn, normativti-qúqyqtyq aktilerdi bizge talqylaugha, eksperttik pikir - oiymyzdy, úsynystarymyzdy qosugha jәne kelisuge jiberip otyrady. Biz osy 2010-shy jyldyng on aiynyng ishinde memlekettik organdardan, eksperttik qorytyndylarymyzdy beruge tiyis 1500 normativtik-qúqyqtyq aktilerdi aldyq. Onyng ishinde 1152 normativtik qújattargha qorytyndylarymyzdy berdik. Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng júmys auqymy men júmys jasau ayasy óte ýlken, ken. Bizding kensede zang jobalary talqylanady, mýddeli taraptardyng ókilderi bas qosyp, jiylyp, ózderining úsynystarymen eskertpelerin bildiredi, sol arqyly mәselege, súraqqa baylanysty júmys toptary qúralady, keyinnen zang jobasynyng nemese qanday da bolmasyn qújattyng talqylanuy arqyly, ol Mәjiliske jiberiledi. Jalpy alghanda óte ýlken úiymdastyrylu jәne ýilestiru júmystary jýrgiziledi. Mening oiymsha, atalghan jýie óte tiyimdi júmys jasauda. Bizding tikeley qatysuymyz boyynsha 1000-nyng ýstinde manyzdy normativtik-qúqyqtyq aktileri qabyldandy. Ótken on aidyng ishinde әr-týrli júmys toptarynyng 300-ge juyq otyrysy ótti.

- Sonda, Ýkimettik emes úiymmen memleket arasyndaghy qarym-qatynastyng iydealdy modelin qúryp otyrsyzdarghoy?

- Aytu qiyn, iydealdy modeli, iydealdy әiel siyaqty, bolmaydy ghoy. Bizding modeli zannyng talaptaryn oryndau. Biz zang boyynshy júmys jasap, Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng әr mýshesining oi-pikirin elep, tynday otyra júmys jasaymyz.

- Biz Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng biznesting әleumettik jauapkershiligin arttyru boyynsha josparlarynyzdyng bar ekenin bilemiz. Sizding jasaytyn kómekteriniz qanday kategorilyargha baghyttalady?

- Áleumettik jauapkershilik degenimizdi keng maghynada qarastyrghan dúrys. Áleumettik jauapkershilikting halyqaralyq dengeydegi týsiniginde, BÚÚ hartiyasyna sәikes, әleumettik jauapkershilik degenimiz, birinshiden, azamattar ýshin jana júmys oryndaryn ashu jәne tiyisti salyqtardy tólep otyru Áleumettik jauapkershiligi bar biznesting basty eki funksiyasy osy. Al, әleumettik jauapkershiligi bar biznesting ýshinshi manyzdy funksiyasy, búl - әleumettik jaghdayy tómen ortagha kómek beru, qoldau kórsetu. Biz júmysymyzda, isimizde BÚÚ hartiyasynyng prinsipterine jýginemiz. Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghynyng mýshelerining bastamasy boyynsha, qauymdastyqtyng ishinde qayyrymdylyq qoryn qúru júmysyn oilastyryp jatyrmyz. Qazirgi kezde qordyng konsepsiyasy jәne qay adrestik topqa baghyttalatyny jóninde qúrylymdyq júmystary da oilastyryluda. Qayyrymdylyq qor klassikalyq shema boyynsha júmys jasaytyn bolady.

- Serik Ahmetjanúly eng songhy súraq, elimizding qarjygerlerine qúttyqtau, tileginiz.

- Óte dana kisi, mening oqytushym, akademik Iosif Trahtenberg bylay degen edi: «Adam ómiri qan ainalymy zanyna baylanysty jýredi, al halyqtyng ómiri - qarjy ainalymynyng zanyna baylanysty jýredi», - dep. Búl dana sóz, shynymende shyndyq, sebebi ekonomika qarjy ainalymynyng basqaryluyna tikeley baylanysty. Qarjygerler qarjyny basqarady, al onyng basqaryluyna qoghamnyng jәne jalpy halyqtyng ómiri baylanysty. Qarjy tamyrlarymen qarjy kanaldary ekonomikamyzdyng basty qan tamyrlary ghoy. Ekonomikalyq daghdarys kezinde, memleket qoldauynyng arqasynda, bizding qarjy jýiemiz daghdarystan az shyghyndarmen shyqty, qoldaudyng arqasynda orta jәne shaghyn kәsipkerlikti nesiyeleu qaytadan jandana bastady. Býgingi kýnde saqtandyru sektoryndaghy jaghday qalypty jәne túraqty damuda dep aitugha bolady, sonymen qatar zeynetaqy qorlary da túraqty dengeyde júmystaryn jasap jatyr. Men elimizding qarjygerlerimen qarjy sektorynyng kliyentterin kәsiby merekemen qúttyqtaymyn. Tengemizdin, últtyq valutamyzdyng kýni  - búl jaqsy meyram. Barlyqtarynyzgha júmysta sәttilik, otbasylarynyzgha bereke, quanysh, baqyt jәne molshylyq tileymin.

Súhbatty jýrgizgen Raziya Azimova

«Abay-aqparat»