Ómirde júmsa-aq jaqsy ghoy, ne nәrse bolsa da... Qaqiyp qalghan kónil,  «qaqiyp» qalghan ómir...  Qúrysynshy. Ol myqty sheneunik. Jýrgende bar ghoy, kózderi aqiyp, ózi qaqiyp jýredi... Ayyna bir-aq ret kýledi. Onda da, saunagha barghanda, tolyp ketken denesin ainadan kórgende...

Ol basqaratyn komiytette ýlken is-shara ótip,  jiyn bastalmas búryn әnúran

oryndalyp jatty. Júrt japa-tarmaghay oryndarynan túryp, ong qoldaryn jýrek túsyna qoyyp jatty. Qúday qos qoldap úrdy ma, jo-joq, ol Qúdaydy úratyn adam, ornynan túrghanymen, qaqiyp qaldy... Onyng búl túrysyn «bir shpion»   ministrge jetkizip qoyypty. Kelesi kýni kózin uqalap otyrghanda, ministr shaqyrdy. Ol jaqqa qaqiyp emes, tal shybyqtay iyilip bardy.

- Siz әnúran bastalghanda, qolynyzdy nege jýrek túsynyzgha qoymaysyz?-dep súrady ministr.

- Keshiriniz, mende jýrek joq...

- Jýrek joghy qalay?

- Siz qashan qyzmetimnen qysqartyp tastaydy eken dep, qorqa-qorqa jýregim úshyp ketken...

- Sizding jýreginiz shymshyq pa, býrkit pe?

- Ala qargha...

- Sizdi júrt «Jarty qúday» dep jýr.

- Ótirik, olar ósektin  «salatyn» jep jýr...

- Qalay bolghanda da, әnúranymyzdy, rәmizderimizdi qasterleuimiz kerek. Siz ózi әnúrannyng mәtinin bilesiz be?

- Bilemin.

- Aytynyzshy.

- Ynghaysyz emes pe?

Ministr onyng janyna kelip, synay qarady.

Ómirde júmsa-aq jaqsy ghoy, ne nәrse bolsa da... Qaqiyp qalghan kónil,  «qaqiyp» qalghan ómir...  Qúrysynshy. Ol myqty sheneunik. Jýrgende bar ghoy, kózderi aqiyp, ózi qaqiyp jýredi... Ayyna bir-aq ret kýledi. Onda da, saunagha barghanda, tolyp ketken denesin ainadan kórgende...

Ol basqaratyn komiytette ýlken is-shara ótip,  jiyn bastalmas búryn әnúran

oryndalyp jatty. Júrt japa-tarmaghay oryndarynan túryp, ong qoldaryn jýrek túsyna qoyyp jatty. Qúday qos qoldap úrdy ma, jo-joq, ol Qúdaydy úratyn adam, ornynan túrghanymen, qaqiyp qaldy... Onyng búl túrysyn «bir shpion»   ministrge jetkizip qoyypty. Kelesi kýni kózin uqalap otyrghanda, ministr shaqyrdy. Ol jaqqa qaqiyp emes, tal shybyqtay iyilip bardy.

- Siz әnúran bastalghanda, qolynyzdy nege jýrek túsynyzgha qoymaysyz?-dep súrady ministr.

- Keshiriniz, mende jýrek joq...

- Jýrek joghy qalay?

- Siz qashan qyzmetimnen qysqartyp tastaydy eken dep, qorqa-qorqa jýregim úshyp ketken...

- Sizding jýreginiz shymshyq pa, býrkit pe?

- Ala qargha...

- Sizdi júrt «Jarty qúday» dep jýr.

- Ótirik, olar ósektin  «salatyn» jep jýr...

- Qalay bolghanda da, әnúranymyzdy, rәmizderimizdi qasterleuimiz kerek. Siz ózi әnúrannyng mәtinin bilesiz be?

- Bilemin.

- Aytynyzshy.

- Ynghaysyz emes pe?

Ministr onyng janyna kelip, synay qarady.

- Qúday biledi, fonogrammagha etiniz ýirenip, әnúrannyng mәtinin de bilmeytin shygharsyz?

Ol ministrge iyilip, bel omyrtqasy   ýzilip kete jazdady. Ishinen: «Óziniz de qatyryp biletin shygharsyz!» --dep qoydy.

- O ne degeniniz, qalasanyz aitayyn...

Ol tamaghyn qolymen uqalap túryp aldy.  Kerilip sozyldy. Eki qolyn algha sozyp, tizesin býgip, otyryp, túrdy. Ministrding kózderi alaqanday, komiytet tóraghasy balaqanday kórinip ketti.

- Siz ne istep jatyrsyz?

- Án aitugha jattyghyp...

- Siz mening kabiynetimde sportpen ainalysyp jatyrsyz ghoy?!

- Bastayyn ba?

- Bastanyz!

Ol tamaghyn kenep alyp, kózderin tars  júmdy...

- Nege kózderinizdi júmyp aldynyz?-dep súrady auzy ashylyp ketken ministr.

- Men ómirge kóz júma qaraytyn adammyn... Al bastayyn... Him... ( Eki qolyn jýrek túsyna qoyyp, әnúran әnimen)

Altyn kýn aspany,

Altyn dәn dalasy...

Lóla-lóla-lay,

Lólalay, lólasy!

Lólalay. Lólalay,

Lólalay, lóla-lay,

Lóla-lay, ló-lólay,

Lólalay, lólasy!

Ministrding kózderi jypylyqtap ketti... Ne degen masqara! Sheteldik shpiondar bilip qoymasyn deniz!  Osyny oilaghan ministr «Lólalaydyn» janyna jetip kelip, onyng betine betin taqap:

- Toqtatynyz!-dedi. Anau juyq arada toqtay qoyar ma, shabyty kelip, kózderin tars júmyp alghan:

Mening elim, mening elim,

Sening elin, onyng eli...

Olardyng eli, bәrining de eli,

Qytaydyng da eli,

Qazaqstanym!

Lóla-lay, lólalay,

Lóla-lay, lólalay...

Ló-ló-ló... ló...

- Sizge ne boldy? Auyryp túrsyz ba? Shizofreniya emessiz be?-dep qaldy ministr. Anau júmsa-aq dauyspen:

- Ánúran oryndalghanda ong qolynyzdy jýreginizge qoymaysyz ba?-dep til qatty da, ary qaray shynghyra jóneldi:

Lóla-lay, lóla lay.

Jerge dәn shyqty ghoy,

Qonaevty úmytqan,

Qazaghym myqty ghoy!

Lóla-lay, ló-ló...

Ol  «әn shyrqap» túryp, bir kózin syghyraytyp qarasa, ministr de eki qolyn jýrek túsyna qoyyp, ol da «lólalaylap» túr eken. «E-e, shamanyz belgili boldy, shpiondar bilip qoymasyn...» --dep oilady ol ishinen. Sosyn әnning qayyrmasyn barynsha kóterinki dauyspen:

Mening elim, mening elim,

Sektalar eli, iyegova eli,

Kazaktar eli, Ivandardyng eli,

Alqashtardyng eli,

Qazaqstanym!-dep baryp toqtady.

Bir kózin syghyraytyp qarasa, ministrding orynbasarlary da, tipti, qazaqsha shýldirlep jýrgen hatshy qyzdar da «ló-la-laygha» qosylyp ketipti. Qayran, «lólalaylar!»

«Abay-aqparat»