HH ghasyrdyng adamzat qoghamyna bereshekterin týgendegende qazaq syndy qaysar halyqqa Múhtarlardy bergenin eske almaudyng ózi keshirilmes kýnә siyaqty. Sol ýshinde ótken ghasyrdaghy әdeby jetistikterimizding jelkesine «Múhtarlar ghasyry» dep altyn aishyqty tanba qaldyrsaq, bireu tabynar, bireu tang qalar. Tanqalatyn týgi de joq. Halyqtyq әdebiyetting qara ólenin qaynar etip dala tósinen shymyrlap shyqqan Abay búlaghyn qaghyr shólge jetelep, býgingidey jaziraly jasyl qonysymyzgha jan bitirgen úly Múhandy (Áuezovty) aitpay qoy, soqpay ótu mýmkin be? Endeshe taudy tau emes jota deuge qaysymyzdyng batylymyz barady.

1972 jyly 32 jasynda: «Maghan qarsy adam - qazaq halqynyng jauy» dep,  HVIII ghasyrdan - Búqar jyraudan ghana bastalatyn qazaq әdebiyet tarihyn ýsh ghasyr keyin syryp, XV ghasyrlardaghy jyraular poeziyasyn tiriltken, әdebiyet shejiresine Asan Qayghy, Qaztughan, Dospanbet, Shalkiyiz syndy alyptardy qayta tabystaghan, «Alasapyran», «Qypshaq Aruy», «Sary qazaq», «Shahan sheri», «Qobyz saryny», «Aldaspan», «Jarmaqty» bergen ekinshi Múhan­dy (Maghauindi) tanymau kózimizdi shel basqandyq bolmay ma?!

Al, odan keyin elim dep enirep, halqym dep qan jylap aighayymen emes, әdebiyetke ózining aqyndyq túlghasymen kelgen dara talant Múhtar Shahanovty moyyndamay kóriniz.

HH ghasyrdyng adamzat qoghamyna bereshekterin týgendegende qazaq syndy qaysar halyqqa Múhtarlardy bergenin eske almaudyng ózi keshirilmes kýnә siyaqty. Sol ýshinde ótken ghasyrdaghy әdeby jetistikterimizding jelkesine «Múhtarlar ghasyry» dep altyn aishyqty tanba qaldyrsaq, bireu tabynar, bireu tang qalar. Tanqalatyn týgi de joq. Halyqtyq әdebiyetting qara ólenin qaynar etip dala tósinen shymyrlap shyqqan Abay búlaghyn qaghyr shólge jetelep, býgingidey jaziraly jasyl qonysymyzgha jan bitirgen úly Múhandy (Áuezovty) aitpay qoy, soqpay ótu mýmkin be? Endeshe taudy tau emes jota deuge qaysymyzdyng batylymyz barady.

1972 jyly 32 jasynda: «Maghan qarsy adam - qazaq halqynyng jauy» dep,  HVIII ghasyrdan - Búqar jyraudan ghana bastalatyn qazaq әdebiyet tarihyn ýsh ghasyr keyin syryp, XV ghasyrlardaghy jyraular poeziyasyn tiriltken, әdebiyet shejiresine Asan Qayghy, Qaztughan, Dospanbet, Shalkiyiz syndy alyptardy qayta tabystaghan, «Alasapyran», «Qypshaq Aruy», «Sary qazaq», «Shahan sheri», «Qobyz saryny», «Aldaspan», «Jarmaqty» bergen ekinshi Múhan­dy (Maghauindi) tanymau kózimizdi shel basqandyq bolmay ma?!

Al, odan keyin elim dep enirep, halqym dep qan jylap aighayymen emes, әdebiyetke ózining aqyndyq túlghasymen kelgen dara talant Múhtar Shahanovty moyyndamay kóriniz.

Alla Taghala búl túlghalardy qazaqtyn, qazaq әdebiyetining baghyna bergeninde shýbә joq. Kóne ghasyr men jana ghasyrdyng «Óliara» shaghyn jaryqtandyru ýshin әdeyi jaghylghan shamdar siyaqty. Olar ýshin kólenke izdep sharshau, kýmәnmen qarau әr pendening kókirek kózindegi sәulesining joqtyghynan tughan sor ghana. Maghauin aitqanday ondaylar «qazaq halqynyng jauy» bolmaq. Bir qyzyghy, qyzyghy emes mereyi ýsheui ýsh biyikte ghana túrghan joq, eskiden qalghan sorapty janagha jalghaghan úzyn jelimen tap qazirge deyin jalghasyp - bizding aldymyzda qús jolynday jarqyrap jatyr.

Osy jelining altyn qazyghy bolghan Múhana (Áuezovke) keler bolsaq, býkil HH ghasyrdyng qazaq әdebiyetin sәulesine oraghan, sәliqaly túlghasy birden kózge úrady. Maghauinning auzyna Alla salghan Asan Qayghy, Qaztughan, Dospanbet, Shalkiyiz, Búhar bastaghan toptyng sarqynyn ishken, tekti shanyraqta zamanynan búryn eseygen Abay ainalasynyng janalyghyn asa sezgirlikpen anghara bildi, boyyna da tez sinirdi. Abay arqyly  Áuezov te sol qara qostan baqyr dәmin tatty. Jaqsynyng jaqsylyghy, últynyng uyzday mәiegi onyng boyyna da júghysty bolyp, sharapatyn darytty. Eskining arty, jananyng aldy boldy. Qaymaghy qalyng qazaq auyz әdebiyetimen marqayghan Múhang Abaylyq ýlgimen әlemdi betke aldy. Óz boyyna jinaghan halyqtyq inju-marjandy ózge últ asylymen әrlendirip biyikterge kóterildi. Áuezovtyng asa qiyn kezende, ot pen sudyng ortasynda ómir sýrui shyn mәninde ony túqyrjylata alghan joq. Qayta dauyldyng qúshaghynda eseygen qyran qústay shalghysyn dauylmen shynap, jigerin búltqa janydy. Shabytyna qamshy basty.  Ol endigi jerde ózining jazushy bolmay qaluynyng mýmkin emes ekenin anyq bildi. Jay ghana qalamgerlik mindet emes, atadan balagha jalghasqan qazaq әdebiyetining ótpeli kezenindegi auyr jýkting óz moynynda túrghanyn sezdi. Oqqa baylanghan Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaev, Beyimbet Mayliyn, Ahmet Baytúrsynov bastaghan altyn arqaudy ýzengiles alyptar Sәbiyt, Ghabiyt, Ghabiydenlermen iyq tirese kóterip, keyingi buyngha jalghau paryzyn adaldyqpen atqardy. Kókeyinde últtyng ruhy, әdebiyetting auyr syny, úrpaqtyng ýmiti men amanaty jatty. Múnyng bәrin qayyspas qara narday kóteru - mine, búl biz aitqaly otyrghan Múhtarlar ruhynyng bastauy bolatyn. Zamana andu salghan, ala tayday aghayyn taytalasa shaynasqan qiyn  tústa top ishinen suyrylyp shyghyp, jol tabu, sýrleudi danghylgha ainaldyru búl asa auyr synaq edi. Abay ruhyna shomylyp, qasiyetti Semey dalasyna kindik jalghap ósken Múhang synaqtan sýrinbey ótti. Alashty Abaydan, Abaydy alashtan aiyru qaupinen aman alyp qana qalghan joq, halqymyzdyng qasiyeti singen últtyq әdebiyetimizdi qútqaryp qaldy. Abay keruenining jez búidasyn keyingi úrpaqtyng qolyna ústatyp ghasyrlyq qaryzynan qútyldy. Múhtar ruhy sәulesin shashty. Dala bolyp, qala bolyp, orys bolyp, qazaq bolyp oghan bas ie bastady.

Sol tústa ómirge kelgen sәbiylerine Múhtar atyn qoiy - ata tekti ansau, sonyng jana zaman beynesindegi jarshysyn izdeu syndy iydeyany tu etken últshyldardyng ghana qolynan keler edi. Maghauiya shanyraghy 1940 jyly 2 aqpanda ómirge kelgen sәbiyin Abay topyraghyna aunatyp, Alash ruhymen úshyqtady. Maghauinnin: «Me­ning atymdy Áuezovting qúrmetine Múhtar dep ýlken atam qoyghan» deui sol sózding aighaghy. Sóitip ekinshi Múhtar ómirge keldi.

Senzura samanynda studenttik shaghynan-aq últ ýshin úly iydeyalar kóteruden jasqanbaghan Maghauiya shaldyng balasy qazaq eli tizginin óz qolyna alghan beybit zamanda tipten kósile shapty. Áuezov jete almay qalghan, biraq armany bolghan «aq araldardy» baghyndyrudy oilady. Tektilikti izdedi, ýzilgen jelini el esine salyp, «Týrkining qara shanyraghy - Qazaq» ekenin úrpaq sanasyna shegelegisi keldi. Aynalamyzdaghy qytay, orys imperiyalary jau sanaghan bizding de Húndardan Týrkige, odan Shynghyshangha, Shynghyshan arqyly Altyn Orda handyghyna jalghasqan imperiyalyq tekti últ ekenimizdi úqtyryp, jýregin bayraq, qalamyn qaru etti. «Shynghyshandy» tiriltuge kiristi. Bizding últ bolyp qalyptasuymyzgha, tektiligimizge sayatyn, әdebiytetimizding últtyq bolmysyn tu etetin babalar úlaghaty Maghauin arqyly qayta bas kóterdi. Kózi tirisinde de ólgennen keyin de óz enbegining baqyty men halqynyng qúrmetine qatar bólengen  Omarhanúlynyng oshaghy ýrlenip, Abay jaqqan ottyng qolamtasy qozday bastady. Múhtar ruhy janghyryqty.

Óz tegin ansaghan dalalyq ruh qonatyn shanyraqtaryn izdep asyqty. Semey jeri týgil sonau ontýstik - Shymkent dalasynyng kiyeli Otyrar jerinde dýniyege kelgen úrpaghyna esim tandaghan Shahan shalda úly Múhana bas iydi. M.Shahanov «Meni nege Múhtar qoyghan» degen Múrat Áuezovke arnaghan óleninde búl jaydy bylaysha jyr etti:

Myqtylardyng kýiin shertip óter kýn,

Zaman  - terek, adam sonyng bútaghy.

Men tughanda dosym sening әkennin,

Jazylypty Abay jayly kitaby...

Jinap alyp dostary men qastaryn,

Niyetimdi qúptar dep.

Búl esimde erekshe bir qút bar dep,

At qoyypty Múhtar dep...

Sóitip, 1942 jyly ómirge kelgen taghy bir Múhtar ózi aitqanday «Abay, Múhtar bastaghan elge әigili, úly kóshting sonynan erdi». Ýshinshi Múhtar tarih sahnasyna shyqty. Qazaqpyn degen adamnyng delebesin qozdyryp, qanyn qyzdyratyn auyzdyqsyz asau jyrlar ómirge keldi. Qara ólenge de, «segiz ayaqqa da» kelmeytin jas qazaqtyng jana ýni janghyrygha qanat qaghyp, dýiim júrtty elendetti. Býkil qala men dala Shahanov jyryn jattady. Múhtarlar ruhy búl joly poeziya tilinde ózgesheleu janghyryqty. Poeziya tilinde ghana janghyryqqan joq, baghzy zamannyng batyr­larynyng obrazy Shahanov beynesinde ortagha shyghyp, Alashtyng asqaq úrandaryn shaqyrdy. Alayda bәrining dini bireu - últtyq ruh, últ әdebiyetining әlem әdebiyetimen ýndestik tauyp, óz biyigine kóterilui.

Osylaysha ótken ghasyrda ómirge kelgen Múhtarlar ruhy eli men jerining múny men zaryn, tilegi men armanyn arqalap qazaqtyghymyzgha qanat, әdebiyetimizge sanat boldy. Olardyng kókiregine úya salghan Alash  ruhy kól qoryghan qyzghyshtay, el qoryghan erlerding asqaq dauysyna, sónbes sәulesine ainaldy. Kóktep, gýldep, últ mereyin ósirip, jas úrpaqqa ónege-ýlgi bolatyn ólmes qasiyetimen erekshelendi. Dýr-dýr silkingen dala qyranynday týlejip, últshyl úldardyng jýrek lýpiline ainaldy.

Tútastay qaraghanda ata-babanyng asyl qasiyeti Áuezov ruhy bolyp keyingi Múhtarlargha jalghasty desek te bәrinde bir ortaqtyq bar edi. Qazaqtyng últshyl úldarynyng qasiyetin solardyng boyynan izdesek, ony myna birneshe jaqtan bayqaugha bolady:

Birinshiden, bәri de últyn jan-tәnimen sýidi. Bir auyz sózben aitqanda últshyldar boldy. Halqyna adaldyqpen enbek etudi oilady.

Ekinshiden, bәri de últ әdebiyetin jýregimen sýiip, ystyghyna kýiip, suyghyna tondy. Qazaq auyz әdebiyetinen nәr alyp, ony jana zamannyng әdebiyetimen qauyshtyra bildi. Kórkem oi, kósem sózding kestesin jasap qazaq qara sózining aishyghyn asyrdy. Múhtarlar múnarasyn somdady.

Ýshinshiden, Últtyq shenberden kóterilip, әlemdik әdebiyetting alyptarymen boy tenestirdi. Ony auyz jýzinde nemese baqay qulyqpen emes manday ter, taban etimen iske asyrudy kózdedi.

Tórtinshiden, Ádebiyette bolsyn, ómirde bolsyn dara bolyp qaludy, basy bayly qúl emes erkin boludy qalady. Basqalardyng shiyryn qaytalaghysy kelmedi. Shiyrdy qaytalaghandy bylay qoyyp óz soqpaqtaryn salu jolynda tynbay izdendi. Tar jol tayghaq keshulerdi basa jýrip qajymay-talmay enbektendi jәne odan nәtiyje jarata bildi.

Besinshiden, Olardyng shygharmalaryn handa, qara halyqta, әdebiyetshi qauymda teng sýiip oqydy. Jastardyng janyn týsinip, kәrilerding tamyryn taba bildi. Týsiniksizdikten, jaqqa, jikke bólinushilikten ada boldy. Qazaqy boyau, әdebiyettik zer, ómir shyndyghy bite qaynasyp ishki  ýilesimin tapty. Jana ýlgini kóne dәstýrmen qabystyryp, oqyrmanyn jetelep otyrudy úmytpady.

Altynshydan, qarapayymdylyq qasiyetteri basym. Jazushymyn dep shalqaiydan, boldym-toldym dep semiruden, basqalardy kózge ilmey shirenuden aulaq. Eger onday minezderi jylt etip kórine qalsa ony sózimen emes isimen, enbegimen  dәleldegisi keldi.

Jetinshiden, óz boylaryna tәn belgili takapparlyghy men kórkem­dikke әuestigi de boldy. Birer janalyq nemese óner tuyndysyn jasaushy adamnyng ar jaghynda kóbinde kózge kórine bermeytin menmendik pen takapparlyq jatady. Eger ol qasiyeti bolmasa onda jasampazdyq iyesi batyldyghynan airylyp jana dýnie jasaugha qúlshyna almaydy. Jәne de súlulyqqa, kórkemdikke qyzyqpaghan jazushynyng óz shygharmasynda súlu dýniyening symbatyn saluy da mýmkin emes. Osy jaghynan qaraghanda Múhandar búl ekeuinende kende bolghan joq. Jany súlu jandardy, kórkem tabighatty, óz oiymen onasha ghúzyrlanudy jaqsy kórdi.

Segizinshiden, ghayyptan keletin kýshterge, tylsymat dýniye­lerge sendi. Allany, tәnirdi, әuliye-әnbiyeni esh auyzgha almay sóz sóilegen birde biri joq. (Áuezovtyng «pyshaqtan ólesin» degen sәuegey sózin kóniline alghanyn esinizge alynyz).

Toghyzynshydan, adam janynyng ishki qúpiyasy men túnghiyq iyrimderine ýniluge, ony shygharmasynda naqty beynelep, suret jasaugha sheber boldy.

Onynshydan, ana tiline degen mahabbattary óte kýshti. Qazaq tilin kemsitetin, qazaq últynyng mýddesin qúrbandyqqa shalatyn isterge tózip túra almaydy. Shygharmalarynda qara sózding mayyn tamyzyp, shúrayyn sonylap otyrady. Shabytty shaqtarynda dariyaday tasyp-tolqyp, kósile shabady.

On birinshi, әdebiyettik talastar tónireginde ainalasynda bolyp jatqan oqighalardan bey-jay qala almady. (Múhtar, Sәbiyt, Ghabit ortasyndaghy әdeby talas-tartystar men Maghauin men Shahanov ortasyndaghy dauly mәselelerdi esinizge alynyz). Onysyn jeke bas ýshin emes әdebiyet ýshin, últ úrpaghy aldyndaghy boryshym dep qarady. Úlystyq, toptyq shenberding soyynyn soghugha barmady. Jer sharynyng azamaty retinde últtan biyik oilaghysy keldi. Keyde basqalardyng synyn qabyldap, ózderining ósu jolyna baspaldaq etip otyratyn kezderi de joq emes. Pendeshilikke beyim «maydalargha» moyyn búra beruge uaqyttaryn syrap etkisi kelmeydi.

Jalpy alghanda Múhandardyng búdan basqa biz bilmeytin qyry men syrynyng kóp ekendigi de dausyz. Tipti úsaq pendeshilikteri de bolghan shyghar. Degenmende úly Múhannyng (Áuezov) olpy-solpysyn kórsetpey, әdebiyet әleminen jarqyrap ótken jaqsy ónegesine tәnti emester joqtyng qasy. Ekinshi Múhannyng da (Maghauiyn) úsaqshyl ortadan uaqytsha auashalanyp, últ ýshin úly shygharma beruge bel buuy da tarih aldyndaghy әdebiyettik aryn taza ústau ýshin bolghany anyq. Al Shahanov ta pendeshilikting kýibeninen qashyp, últtyng eng iri - jeltoqsan, til, el men jer mәselelerimen ghana ainalysudy ózine azamattyq paryz sanapty. Sóitip bәri de últ aldynda, adamzat aldynda kesek kýiinde qaludy qalady.

Múhtarlar ruhy - әdebiyet ýshin bizding neni, qalay jazatynymyzdy bir úqtyrsa, últtyq ruhtyng biyigine jetelep eki jelpindirdi. Ádebiyetimizge, últymyzgha kerekti eng úly ýlgilerdi kórsetip, eng úly ruhtyng tuyn qadady. Jahandanu, últsyzdanu qaterine úshyramasyn dep úiqymyzdan oyatyp, sergektikke bastady. Tәuelsiz elding úl-qyzdarynyng eskirmeytin әlippesine ainaldy. Bolashaqqa qalatyny da olardyng ot basy oshaq qasyndaghy úsaq әngimesi emes, halyq qazynasyna qosqan osynday sýbeli enbekteri - ruhany baylyghy. Sondyqtanda taqyrybymyzgha say atalghan túlghalardyng últqa, әdebiyetke berer, bizge, úrpaqqa kerekti ruhy tónireginde ghana oy órbittik.

Aspan әleminde jarqyraghan júldyzdar kóp. Onyng airyqsha alaulanyp, shoqtana jaynap túrghan bireuine ghana nazar audaryp basqasyn barlay almasaq, baghalay bilmesek ol da qiyanat. Qazaq әleminde de sansyz júldyz jarqyraydy. Biz Múhtarlar әlemine ghana kóz salyp túrmyz. Birin-biri qaytalaghysy kelmeytin ýsh Múhtardyng qazaq tarihyndaghy, qazaq әdebiyeti tarihyndaghy úly túlghalar ekeninde dau joq. Júldyzdary da mәngilik alauyn jaghyp, sónbey jarqyraydy. Sóngendi qoyyp Qúl-Múhammedov bastaghan jana Múhtarlardyng júldyzy tuyp keledi.

«Abay-aqparat»