Biyl - Alashtyng «Ayqap» jurnalynyng jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Qazaq baspasózining qarlyghashtarynyng biri bolghan «Ayqap» HH ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng kógine kýn bolmaqqa úmtylghan úlylardyng túraqty minberine ainalghan jәne baytaq daladaghy qalyng elding qoghamdyq sanasyn oyatyp, qalyptastyruda sol zamanda erekshe mәnge ie bolghan basylym. Arada bir ghasyr uaqyt ótse de, «Ayqaptyn» betinde jaryq kórgen qazaqtyng mәselesi týbegeyli sheshilip ketpegenine biz de «Áy, qap» deumen kelemiz. Ókinishimizge qaray...

«Ayqap» jurnaly nebary 4 jyl ghúmir keshti. 4 jylda onyng 88 nómiri jaryq kórdi. Osyghan qaramastan Alashtyng tarihynda óshpes iz qaldyrdy. Biz qazaqtyng qorghanyshy bolghan qazaq baspasózining atasy - «Ayqaptyn» 100 jyldyghyna oray jurnalda basylghan kóptegen maqalalardy jyl boyyna jariyalap otyrmaqpyz.

Sonyng әuelgisi «Ayqap» jurnalynyng basqarushysy hәm bastyrushysy bolghan Múhamedjan Seralinning qara orman qazaghyna qayyrylghan alghysózin iltipatpen úsynyp otyrmyz. Qabyl alynyzdar!

Múhamedjan Seraliyn. «Ayqap» jurnalynyng oqyrmandaryna arnau

Qúrmetti oqushylar! Aldynyzgha ýshbu jurnalymdy salamyn, kishkene eken dep qonyraymanyzdar!

Biyl - Alashtyng «Ayqap» jurnalynyng jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Qazaq baspasózining qarlyghashtarynyng biri bolghan «Ayqap» HH ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng kógine kýn bolmaqqa úmtylghan úlylardyng túraqty minberine ainalghan jәne baytaq daladaghy qalyng elding qoghamdyq sanasyn oyatyp, qalyptastyruda sol zamanda erekshe mәnge ie bolghan basylym. Arada bir ghasyr uaqyt ótse de, «Ayqaptyn» betinde jaryq kórgen qazaqtyng mәselesi týbegeyli sheshilip ketpegenine biz de «Áy, qap» deumen kelemiz. Ókinishimizge qaray...

«Ayqap» jurnaly nebary 4 jyl ghúmir keshti. 4 jylda onyng 88 nómiri jaryq kórdi. Osyghan qaramastan Alashtyng tarihynda óshpes iz qaldyrdy. Biz qazaqtyng qorghanyshy bolghan qazaq baspasózining atasy - «Ayqaptyn» 100 jyldyghyna oray jurnalda basylghan kóptegen maqalalardy jyl boyyna jariyalap otyrmaqpyz.

Sonyng әuelgisi «Ayqap» jurnalynyng basqarushysy hәm bastyrushysy bolghan Múhamedjan Seralinning qara orman qazaghyna qayyrylghan alghysózin iltipatpen úsynyp otyrmyz. Qabyl alynyzdar!

Múhamedjan Seraliyn. «Ayqap» jurnalynyng oqyrmandaryna arnau

Qúrmetti oqushylar! Aldynyzgha ýshbu jurnalymdy salamyn, kishkene eken dep qonyraymanyzdar!

Gazet hәm jurnal halyq ýshin ekendigine shek aitu joq. Halyqtyng qay dәrejede algha ketkendigi - halyq arasynda taralghan gazet-jurnal hәm kitaptardan bilinedi. Zaman ghylym zamany bolghan song әrbir jýrt qatarynan keyin qalmas ýshin aqsha ayamay  kitap-gazet, hәm jurnal bastyryp halyqqa taratudyng әjdәhatinda. Songhy zamandarda bizding halyq júrtynda az-maz tirshilik kórsetip gazet shyghara berudi qolgha alyp qarasa da ne sebepti iske úqsatyp shyghara almaydy. 1907 j. Memlekettik dumanyng jiynymen Shәhmardan Qoshyghúlov «Serke» esimdi jurnal shyghara bastap edi. Úzaqqa barmay, ýkimet tarapynan toqtatyldy.

Sol jyly Troiskide Esmaghambet Aymanbaev «Kirgizskaya gazeta» esimdi oryssha-qazaqsha bir gazet shygharmaq bolyp  alghashqy nómirdi shyghardy da toqtatty. Keler jyly Orynborda Ysmaghúl Imanshalov bas bolyp, elding birqatar jaqsylarynyng basyn qosyp gazet shygharu haqynda kenesip edi. Bayaghy qazaqtyng yntymaqsyzdyghy sebep bolyp, ydyrap ketti.

Men taghy talap etip, osy kishkene jurnaldy shygharmaq ýshin halqyma jarmastym. Júrtqa ataq shygharyp bilim satu ýshin emes, bәlki dәulet iyesi aghalar múny kórgen son, oigha qalmas pa eken degen niyetpen. Qolda púl joq. Júrt bolyp júrtshylyq etip, búl jurnalgha kóbirek qyridarlyq etpese, әlbette búl jurnal da qazaqtyng dýniyege shyghara almaghan isining besinshisi bolar da qalar. Qazirgi ýmit halyqta.

Búl jurnal aiynda bir mәrte shyqpaqshy, programmasy mynau bolmaq.

1. Syrtqy habarlar.

2. Músylmandar tirshiliginen mysaldar, uaqighalar.

3. Felieton.

4. Kitaptar haqynda hәm ghylym baptan kenester.

5. Basqarushygha kelgen hattar hәm odan-búdan.

Jurnalgha «Ayqap» dep esim berdik.Búl sózge týsingen de bar, týsinbegen de tabylar.

Bizding qazaqtyng «Áy, qap» demeytúghyn qay isi bar?! Gazet shygharmaqshy boldyq, qolymyzdan kelmedi. Púly barlarymyz yntymaqtasa almadyq. Púly barlarymyz yntymaqtassaq ta, aqshasyz isting jóni tabylmady. «Qap, púldyng joqtyghy, qoldyng qysqalyghy-ay» dedik. Jaqsy jerlerimizdi qolda saqtar ýshin qala salmaq boldyq. Basymyz qosylmady.  Qolayly jerler qoldan ketti. «Qap» yntymaqsyzdyghymyz-ay dedik. Bolys, bi, auylnay bolamyz dep talastyq, qyrylystyq. Jenilgenimiz jengen jaghymyzgha, «endigi saulayda kórermiz, qap, bәlem-ay» dedik. Osynday bizding qazaqtyng birneshe jerde «qap» dep qapy qalghan isteri kóp. «Qap» degizgen qapiyada ótken isterimiz kóp bolghan song jurnalymyz ókinishimizge layyq «Ayqap» boldy.

Jurnaldy bastyrugha jiberilgen sózder qazaqsha, noghaysha, oryssha hәm týrikshe bolsa da qabyl alynady.

Basqarushy, bastyrushy M.Seraliyn

«Ayqap» jurnaly, 1911 jyl. 1-shi nómir