Planshettegi pәlen-pәshtýgen...

 1. Kórshining úrysqany – kónil kóteredi.

2. Halyqqa qyzmet etu – balandy tәrbiyeleuden bastalady.

3. Qazaqta úiymshyldyq psihologiya joq. Áytpese, bizde de futbol damityn edi.

4. Bizder bolishevikterden qútyldyq, kommunisterden qútyldyq, al Batyrash-Qotyrashtardan arylatyn emespiz. Aryla almaytyn da shygharmyz...

5. Biylikke barghannyng bәri aqyldy bolsa – Elimiz bayaghyda gýldenip keter edi.

6. Bizde ertengi elu jylyn oilaghan әkim kórsem – kózim shyqsyn.

7. Kreslogha otyrghannyng – kónili kóterinki.

8. Qazaq әdebiyeti qanday bay bolsa, qazirgi әdebiyetting intellektisi sonday – jýdeu.

9. Eng onay nәrse - adam bop oyanu... Eng qiyn nәrse – adam bop jatu...

10. Osy kýnde terminderdi qazaqshagha audaryp jýr. Búl jaqsy. Al, kóp jaghdayda osy tәrjima dúrys emes. Bizding jazushy-jurnalister oryssha túrmaq, aghylshyn, grek, yaghny halyqaralyq, әlemdik sózderdi audarady. Keyde tipti kýlking keledi. Mysaly: «artist», sózin – «әrtis» dep audarypty. Grekshe «art» sózi, (óner, tvorchestvo), «ist» – «oryndaushy»  degen úghym.  Yaghni, óner iyesi. Sol ónerdi atqarushy degen sóz. Al, «әrtis» – týsiniksiz. Joldan qosylghan – Joldayaq. Bizge ýiding ishinen ýy tiguding qajeti joq. Úly órkeniyetten shettemeu kerek. Qazaqtar da әlemdik órkeniyettin, mәdeniyetting bir bólshegi.

11. Súlu qyzdy kórgende – әieling súryqsyz bolyp kórinedi.

12. Alataudyng qadirin – Astanada bilesin...

13. Almatyda jer silkinse – Astanalyqtardyng zәresi úshady.

14. Kәri biyshi biylese – esti kórermen edenning shegesin sanaydy.

15. Ákim qashan ketem dep oilaydy,

Aqyn qashan kelem dep oilaydy.

16.Pәleli qyzgha jolasang - pomadasynyng izi qalady.

17. Jaqsy moldanyng ýsh qasiyetine kónil audaram... Bilimine, maqamyna hәm saqalyna...

18. Halyqqa qyzmet etu qúdaygha qúlshylyq jasaghannan da qiyn.

19. Doly qatyn atom bombasynan da jaman.

20. Keshegi kommunisterding kóbi – býginde «Núr Otannyn» mýshesi bolghan. Al, býgingi kommunister tek kónil kóteru ýshin... Klounada...

21. Qúdaydan qoryqpaghan – finpolgha jem bolady.

22. Ziratqa barghanda – tәubene kelesin...

23. Samoletke otyrghanda – uaqyt ótpeydi.

24. Amerikanyng qarasyn kórgende – qazaqtyng qarasy appaq bolyp kórinedi.

25.  Ananyng mahabbaty sheksiz, sәbiyding riyasyzdyghy sheksiz, adamnyng aqymaqtyghy sheksiz...

26. Sifrly memlekettin, nanotehnologiyanyng - adamgershilikke eshqanday qatysy joq...

27. Bir kýndik maqsatpen ómir sýrgen qoghamda memleket qúru mýmkin emes...

28. Oppozisiya bolu ýshin – aldymen aqyl, sonan song aqsha kerek.

29. Legalizasiya kapitala nachinaetsya s golovy.

30. Shet elde ýii bardyng – eki jany bolady.

31. Altyn tising bolghansha – kýmis saqinang bolsyn.

32. Kók aspan - sheksiz, kók teniz - sheksiz, kónil – sheksiz...

33. Bizge Geradottan Geraghang jaqyn...

34. Ómirdegi Batyrashtan – ónerdegi Qotyrash qauipti.

35. Meshitten shyqqannyng bәri – perishte emes.

36. Saqalsyz molda kórsem, Raykomnyng hatshysy eske týsedi.

37. Sport ta, óner de – uaqytqa tәueldi. Sportta taghdyryng sekundtarmen ólshenedi, al ónerding baghasyn jyldarmen bilesin...

38. Áyelin syilamaghan – kelinin de syilamas...

39. Teledidardan aitylghannyng bәri – shyndyq emes.

40. Baydyng toyyna barghyng kelmeydi.

41. Aqymaq qatyn qyryq jasynda da qyz bolam dep qylymsidy.

42. Opera teatrynda jartysy spektakli kóru ýshin barsa, jartysy kóilegin kórsetu ýshin barady.

43. Kóileksiz qyz bolsa da, shalbarsyz qyz bolmaydy.

44. Djinsy kiygenning bәri- jigit emes.

45. Shammen otyrghannyng bәri – romantik emes.

46. Djipting de jeli bolady.

47. Tolghaq tez úmytylady, saylau tez úmytylady, jaqsylyq tez úmytylady...

48. Búryn aqynnyng jiynyna baratyn edik, endi әkimning jiynyna baratyn boldyq.

49. Býginde sóilegennen ýndemegen tiyimdi.

50. Qazy jegenning bәri – qazaq emes.

51. Qadirindi bilmeytin qatyn jaman, qamshylasang jýrmeytin atyng jaman.

52. Jalaqy alghan – jarymas.

53. Aqyl aitqannyng bәri- kósem emes.

54. Ádemi qyzdyng aqyly – ainada bolady.

55. Ákimning balasy – әkim bolsa, tandanbaysyn, әkimning balasy – aqyn bolsa, tandanasyn.

56. Sýikimdi bop keluden - sýikimdi bop ketu әldeqayda qiyn...

57. Ataq, abyroy, qúrmet – ol qoghamnyng saghan bergen qaryzy.

58. Bir nýktege qarap otyrghannyng bәri oishyl emes...

59. Paydasyz qalghan túz jaman,

Tanerteng kelgen qyz jaman.

60. Qazaqtyng әni men kýii bitken kýni qazaq jer betinen joyylady.

61. Eng ýlken erlik – ataqty bola túra qarapayym bolu...

62. Qatynyna qaraylaghan erkekten elding qamyn jeytin er shyghady deu- ótirik.

63. Bayynan kýndiz-týni qatelik izdegen qatyn – sorly.

64. Bir-birine senimsiz adamdar ghana «biz bir-birimizdi sýiemiz» dep jar salady.

65. Aqymaq qatyngha úry da bir, úly da bir.

66. Mahabbat – Allanyng adamgha bergen syiy.

67. Tanerteng sayrau tek búlbúlgha jarasqan...

68. Baqanyng da óz tili bolady.

69. Tang atpay bireudi sýy – tek anagha jarasqan...

Talghat Temenov,

Qazaqstannyng Halyq artiysi, professor  

Abai.kz