- Songhy kezde «jalghan ghylym» mәselesine jii toqtalatyn boldynyz. Búl ne sonda? Býgingi ghylymgha kóniliniz tola bermeytin sekildi me, qalay?
- «Jalghan ghylym» degen sózdi jay qyzyl sóz ýshin emes, janym әbden kýigen song aitamyn. Nege? Ђytkeni qazir bizding ghylym dep jýrgenimizding kóbi, men búl arada qoghamtanu salasyn aityp otyrmyn, kópirme iydeya, kóbik nәtiyje. Jalghan taqyryp pen kólgir taldaugha qúrylghan. Nәtiyjesi ghylymy oy retinde úiymaghan. Ђytkeni onyng mәiegi - mәiek emes, shalap. Tura bizding qazirgi salynyp jatqan ghimarattarymyz siyaqty. Qabyrghanyng eki beti alekobondpen әdemilenip qaptalghan, ortasynda týk joq. Búl oiymdy ministrden bastap, qatardaghy qarapayym professorgha da dәleldi dәiektermen mysaldar keltire otyryp aitugha әzirmin. Solardyng birde-bireui búl pikirge qarsy shyqpaydy. Tipti mening mysaldaryma mysal qosyp, asyra taldap berui de mýmkin. Ђytkeni osy jaydy әr saladaghy ghalymdar ózining basynan keshirip otyr, al sol tauqymetti sayasatty jasap otyrghan sheneunikter. Tipti búl sayasatqa kezekti ministr de ózgeris engize almauy mýmkin.
- Nege?
- Sebebi ghylym men bilim salasy turaly dýniyejýzinde qansha kelisimshart ýlgisi bolsa, sonyng bәrine kezinde qol qoyyla bergen. Endi odan bas tarta almaydy. Al sony kezekti ministrding pәrmenimen kezinde jýzege asyrghan úsaq sheneunik, qazirgi komiytetter men departamenttegi orta sheneunikter ózderining qateligin әshkerelep almas ýshin, nyghyzdaghannyng ýstine nyghyzdap, qasarysyp des bermeydi. Júmyrlanyp ketken ol tamyrdy ýzip tastau tek qana Preziydentting ghana qolynan keledi. Ol ýshin tәuelsiz ghylym turaly jarlyq kerek. Al ghylym turaly jana zannyng ýlgisi ghylym men ghalymdy basybayly etuge baghyttalghan. Egerde ghylym salasyna budjetten qarajat bólinbey otyrsa, onda әrkim óz kýnin ózi kórsin degen qatygez sauatsyzdyqqa kónuge bolar edi. Al qarajat bólinip otyr ghoy. Endeshe, ol nege Qazaqstannyng tәuelsiz ghylymyn damytugha qyzmet etpeydi. Ár- týrli jobagha konkurs jariyalanady. Sol konkurstardyng jetekshileri kimder deysiz be? Komiytetter men departamentterding proteksiyasyndaghy jolbiyke ghalymdar, rektorlar men prorektorlar, dekandar, instituttyng diyrektorlary. Al kýndelikti tәjiriybede kórip jýrgenimizdey, olardyng túraqty ghylymmen ainalysugha uaqyty joq adamdar. Al olardyng әrqaysysynda keminde tórt-bes joba bar. Tipti «Bolashaqtyn» da baghdarlamasyn solardyng ózi alyp, әri basqaryp, әri shet elde oqyp, ekeuin qatar jalghastyryp jýrgender de bar. Sonda ghylymmen kim ainalysady? Napaleon men Leninning qabileti boylaryna birdey bitken kýnning ózinde de, bir ayaghyn shet elde, bir ayaghyn Qazaqstanda basyp, ýnemi taltayyp túra almaydy ghoy. Sonday jolbiykeler ayaghyn jimay ghylym týzeledi dep aita almaymyn.
Búl tәuelsizdikting basty nysanasyna jasalghan bopsa. Ne ýshin? Sony týsinbeymin. Núrlan Temirghaliyev degen búrynghy odaqqa belgili, qazir de halyqaralyq matematika ghylymynyng qabyrghaly túlghasynyng biri, professor bar. Sol ghalym osydan 4-5 jyl búryn: «Qazaqstan ghylymy birte-birte jalghan ghylymgha boyyn ýiretip barady, búl óte qauipti baghyt» dep kýiine aitqan edi. Biz ol kezde oghan: «Ras, býginde jalghan ghylym tirshilikting bar salasyna keulep enip bara jatyr. Toqtatu kerek. Ol ýshin qaytpek kerek? Senderdi qoyshy, myna qoghamdyq ghylym soghan betin mýldem búryp aldy» deytinbiz. Arada eki-ýsh jyl ótkende, basqany bylay qoyghanda, sol matematika ghylymynyng ózinen, janaghy Núrlan Temirghaliyev zar iylep aitqanynday, 5 dissertasiya jalghan formulamen shygharylghan esepke qúrylypty. Súmdyq qoy! Búl temir joldyng boyynan tys jerde vagon tartyp bara jatqan paravoz siyaqty. Temir jol joq, biraq paravozben sostav ketip bara jatyr. Qayda ketip bara jatyr, qanday jolmen ketip bara jatyr, jalpy ornynan qozghaldy ma, ony ol aragha kim kóterip apardy, eshkim bilmeydi.
Al endi qoghamtanu ghylymyna, onyng ishinde tarih pen әdebiyetke kelsek, biz jalghan ghylymgha tolyghymen kóship boldyq. Eki mysal keltireyin, birinshisi: biyl Qazaq avtonomiyasynyng memleket bolyp jariyalanghanyna 90 jyl toldy. Avtonomiyalyq respublika 1920 jyly qazan aiynda jariyalandy. Qazaqstandy Resey bolsyn, әlemning ózge elderi bolsyn kezinde qúrylghan sol memleketting negizinde tәuelsizdigin tanydy ghoy. Búl jerde aitayyn degenim, Qazaqstannyng últtyq memlekettik territoriyasynyng bekigenine de 90 jyl toldy. Yaghny qújatqa 1920 jyly 24 tamyz kýni Lenin qol qoyghan. Qazaq jerining shet-shegin belgileu ýshin, bes ay aitysyp-tartysyp jýrip, Ahmet Baytúrsynov pen Álihan Bókeyhanov kenesshisi retinde birde Leninge, birde Stalinge kirip jýrip, Qazaqstan avtonomiyasynyng memlekettik shekarasyn bekitti, Álimhan Ermekov bayandama jasady. Soghan biyl 90 jyl. Aytuly data. 90 jyl atap ótetin nәrse me? Áriyne, atap ótetin ýlken dýniye. Biz sol bekitilgen territoriyanyng qazir 15 payyzynan aiyrylyp qaldyq. Qaraqalpaqstan ketti, Saratov jaghy, Altay jaghy ketti. Eluinshi, alpysynshy jyldary biraz jer Ђzbekstangha elu jylgha, Jazatyr jotasy Reseyge jalgha berildi.
- Búl endi qazir emes, kenes zamany túsynda bolghan jayttar ghoy.
- Solay bolsa da, búl ashy shyndyq. Bile jýrgen dúrys. Jasyryp qalugha bolmaydy. Eki-ýsh mysal keltireyin. Jýz jylgha jalgha bergen Tayuan aralyn Qytay qaytaryp aldy. Ol ýshin: «Bir memleket, eki týrli qogham» degen tújyrym engizdi. Yaghny qytaydyng bir bóligi - sosialistik, ekinshisi kapitalistik qoghamda qatar ómir sýrip jatyr. Qytaydyng tútastyghyn saqtau ýshin Den Syau Pin osyghan da bardy. Qasym-Jomart Toqaev ózining «Shuaq pen kólenke» atty memuarynda shekarany anyqtau túsynda, әsirese, Ђzbekstanmen aradaghy jaylardy keyinge qaldyrugha bolatynyn, biraq sauatsyz elshilerding kesirinen onyng әdiletsiz sheshimge barghanyna ókinetinin ashyp jazdy. Demek, elu jylgha jalgha berilgen jerdi halyqaralyq zang arqyly qalpyna keltiruge mýmkindikting kezinde bolghany ghoy. Maqtaaral audany Qazaqstangha qaytqan tústa da osynday asyghystyqtardyng jasalghany anyq. Biz, Altay ýshin, Múztau ýshin maqtanamyz. Al ol shyngha baratyn jer de, jol da Reseyge ótip ketti. Sonyng kesirinen Bayanólgeylik qandastarymyzdyng qanyn qaraytyp, janyn janalqymgha keltirip otyrmyz. Tipti, qorghanystyq, halyqaralyq manyzdy nýkteni qoldan berip aldyq. Desek te, biz sol Lenin qol qoyghan jerding negizin saqtap qaldyq. Al endi osynday manyzdy oqighany memlekettik túrghydan eskeruge bolar ma edi. Bolar edi. Ђkinishtisi, bizdegi barlyq sayasy partiyalar ózining qaydan shyqqanyn bilmeydi, bilgisi de kelmeydi. Sonday-aq, Alash partiyasynyng qúrylghanyna 90 jyl tolyp ketti. Onyng baghdarlamasymen kim tanysyp, kim esine aldy? Memleket bolar bolmas kishkentay ghana qauly shyghardy. Ol qauly sol qalpy qaldy. Ony eskerip iske kirisip jatqan eshkim joq. Sol Alashtyng iydeyasy ne edi? Eshqanday partiya esine de almady, tipti keybirining qaperinde de bolghan joq. Onyng esesine Halyq assambleyasynyng atyn jamylghan mәjilis deputattarynyng biri «Alash» partiyasyn jekkórinishti etip enbek jazyp, ony jariyalaugha úmtyldy. Mening bir dosym: Qazaqstan kazaktardyng da otany, olar demokratiyalyq prinsipterdi ornatu ýshin, internasionaldyq boryshyn óteu ýshin qonystandyrylghan - degen maghynada kitap jazugha tapsyrys berilgenin aitty. Bizding uniyversiytette (L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti) osydan bir-bir jarym jyl búryn studentter kezdesuge shaqyrdy.. Studentterdi Alash iydeyasymen qoldan kelgenshe tanystyrdyq. Bir ay ótken son, janaghy balalar taghy kelip túr. «Ne boldy?» - deymin ghoy. Olar:«Biz ekige bólinip talasyp jatyrmyz» - deydi. «Ne bolyp qaldy?» - deymin jópildemede. Olardyng jartysy: «Qazaq halqynyng jauy - Álihan Bókeyhan. «Alashorda» ýkimeti - qazaq memlekettigin satqan ýkimet. 1991 jylgha deyin Qazaq memlekettigi bolghan joq, shekara bolghan joq. 1991 jyly Qazaqstan tәuelsizdik jariyalaghan song ghana, shekara anyqtaldy» - desedi. Qalghan jarty top shyr-pyr bolyp olargha qarsy shyghady. Búl, әlgi, halyqtar ókili retinde saylanghan deputattyng pikirinen de asyp týsken arandatu.
- Mynasy súmdyq eken...
- Súmdyqtyng kókesi alda. Qazaqstan 1991 jyly tәuelsizdikke qol jetkizdi. Búl - shyndyq.
Al qalghan uәjderi kókeyge qonbaydy ghoy. «Múny qaydan shygharyp aldyndar» - deymin ghoy olargha. Olar betteri býlk etpesten: «Tarih pәninen beretin ústazdar solay deydi, tarihta solay jazylghan» - desedi. Men tanghaldym. Tarih ghylymynyng osynshalyqty kórsoqyrlyqqa úrynghanyna jaghamdy ústadym. Eng qúrmasa tarihy oqighany, týrli jaghdaylardy ret-retimen jýielep, aq-qarasyn ashyp, týsindirip shәkirtterine úsynugha bolar edi ghoy. Sóitsem, sonday taghylym beretin jalghan oqulyq jazylypty. Biz qazir sol jalghan tújyrymdardyng ózin ghylym dep zerttey bastadyq. Men ghylymdaghy múnday topastyqty, mojantopaylyqty, tipti, aitqym da kelmeydi. Biraq aitpasan, sózding ghana atasy ólmeydi, qazaq óleyin dep túr. Jalghan ghylymnyng jaldanyp, óz ótirikterine ózderining sengeni sonday, qazir Álihan Bókeyhanov pen Mústafa Shoqaydy qarsy qoyyp, onda da Álihandy tómendetip, Mústafadan Bókeyhanovtan da zor últtyq kósem jasaghysy keletinder payda boldy. Solay istep te jatyr. Múny memleket te qostap, dem berip otyrghan synayly.
- Nege?
- IYә, nege? Onyng astary teren, pighyly aram, búl - últtyq berekening emes, әrekenin, alashty irituding sayasy ailasy. Bar syltauy - týrkistandyq iydeologiyany nasihattau degen jeleu. Al týrkistandyq iydeologiya - týrki iydeyasy emes, ol ózining manyzyn joyghan, jýzege aspaghan, uaqytsha sayasat arqyly jýzege asyrylugha úmtylghan memlekettik qúrylym. Ortaq Týrkistan memleketin qúru iydeyasyn úsynghan bolishevikter Onyng avtorlary - Leniyn, Troskiy, Staliyn, solar jibergen kenes ýkimetining ókilderi - Týrkistan kommunistik partiyasynyng birinshi hatshysy, Týrkistan Atqaru komiytetining tóraghasy, «Musburo», «Týrkistan komissiyasy», jergilikti últ ókilderinen Túrar Rysqúlov, Usmanqojaev, Qojaev jәne ... Minәuar Qari, Mústafa Shoqay. Bir sózben aitqanda, iydeyanyng avtorlary men oryndaushylary osylar. Áriyne, Minәuar Qary men Mústafa Shoqay bolisheviktersiz Týrkistan memleketin qúrudy kózdedi. Múny týsinu ýshin sol tústaghy partiyalyq qújattardy paraqtap shyqsa jetip jatyr. Kekse tarihshylar partiyalyq qújattardy jatqa biledi, al bózókpe tarihshylar - sayasy sauatsyzdyq pen tarihy sauatsyzdyqty joy mektebinen ótpegender. Áytpese, Qoqan avtonomiyaly respublikasynyng túnghysh premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaev ay jarym uaqyttan keyin nege lauazymnan bas tartty? Ol kezde búrynghy Búqara men Hiua, Qoqan handyghy óz aldyna derbes memleket bolatyn. Ђzgesin bylay qoyghanda, osy ýsh memleket bir-birin moyyndap bolmaghan. Bolishevikter sonyng basyn biriktiru ýshin ortaq Týrkistan músylman memleketin qúrugha mýddeli boldy. Tarihshylar kóbine isting mәn-jayyna sol kezdegi qalyptasqan tarihy jaghdaygha baylanysty bagha bermey jatyp, ýstirt, jalang iydeyany kóbirshiktendirip betinen qalqyp ketuge beyimdelip barady. Búdan saq bolghan jón. Onyng ar jaghynda qanday astar bar? Sony ashyp, naqty baghalap, tәuelsiz Qazaqstangha paydasy tiyetin tújyrymdy úsynghany jón shyghar dep oilaymyn. Bir mysal aitayyn, bir tarihshy doktor, professor bauyrymyz keneste bylay dep sóilep túr: «Alashtyng qateligi - Týrkistan iydeyasyn moyyndamaghany», - deydi. Shydamadym, óz pikirimdi bildirdim. «Eger Alash partiyasy, yaghni, «Alashorda» ýkimeti Týrkistan iydeyasyn moyyndaytyn bolsa, onda qazirgi tәuelsiz Qazaqstan memleketi bolmaghan bolar edi. Al qazaq memleketinin, ary ketse T.Rysqúlov pen S.Qojanov, M.Shoqay úsynghanday, jalpy Orta Aziya memleketterining qúramynda, bes oblystyng kóleminde ómir sýrip jatqanyn qaytip kóz aldynyzgha elestete alasyz. Jәne sol kezendegi tarihi, sayasi, shekaralyq jaghday qanday edi?» - dep súraq qoydym. Ýndemeydi. Shyntuaytyna kelgende, ol kezde soltýstik alty oblys - Semey, Qaraghandy, Aqmola, Kókshetau, Kereku, Qyzyljar Batys Sibirge, al soltýstik batystaghy - Torghay, Qostanay, Oral oblystary Orynborgha, Almaty, Taraz, Shymkent, Qyzylorda, Atyraudyng jartysy, Manqystau týgeldey Týrkistangha qaraytyn. Mine, qazaq jeri óstip ýshke bólinip jatty. Al «Alashorda» avtonomiyasy sol kezdegi Torghay, Qostanay, Oral, Orynbor aimaghyn ghana qamtydy. Osyny eskere kele «Alash» basshylary: qazaq jerining qidalanghan tústaryn biriktire otyryp, tәuelsiz Qazaq memleketin qúrudy últtyq jәne sayasy maqsat etip qoydy. Búny úsynyp otyrghan, әriyne, Shoqay emes, Bókeyhanov. Endi Mústafa Shoqaygha keleyik. 1918 jyly týske deyin ótken jinalysta Mústafa Qoqan memleketining tóraghasy bolyp saylandy, alayda eki jarym saghattan keyin qyzyldardyng shabuyly bastalyp, Shoqay bas saughalap ol jerden әzer qashyp qútylghan edi. Mine, kórdiniz be, Qoqan memleketi de, Búqar memleketi de, Hiua memleketi de Týrkistandy jәne onyng jana premier-ministrin moyyndap ýlgergen joq. Egerde Túrar Rysqúlov aitqanday, Týrkistan memleketi qúrylatyn bolsa, onda osy kýngi Qazaqstangha qanday sybagha búiyrar edi, shyghystaghy, soltýstiktegi, batystaghy oblystar qayda qalar edi? Ђzderinizge mәlim, biz ózbekten «Týrkistan» degen atauy ghana bar, on-on bes ýiden qúralghan auyldy qaytaryp ala almay qoydyq. Al bes oblysty olar ólse bere me bizge. Joq. Eshuaqytta. Batys Qazaqstansyz qanday Týrkistan memleketi boluy mýmkin. Sonday-aq, Batys pen Shyghysty Sibir memleketi, yaghni, Resey mәngi baqy bizge bermes edi. Mine, týrkistandyq iydeya degenning astarynda osynday tarihy kiltipan jatyr. Al alashordashylar jәne S.Sәduaqasov bastaghan jas qayratkerler Qojanovqa qarsy boldy, deydi bizding opponentimiz. S.Qojanovtyng iydeyasy ne edi? Qojanov: Týrkistan respublikasy bolsyn, biraq osyghan qaraytyn bes oblys Qazaq avtonomiyasy bolyp jariyalansyn - degen úsynys aitty. Ol: shyghys, soltýstik, batys oblystardyng qosyluyn qalys qaldyrdy. Sonda búl da alash qayratkerleri qoldaytyn úsynys pa? Sol avtonomiyanyng ózine T.Rysqúlov ýzildi-kesildi qarsy shyqty. Yaghny búl - kezindegi birtútas qazaq eli men jerin bólshekteu bolyp shyghady. Olardyng iydeyasy jýzege asa qalsa, býgin Torghay men Oral óniri ghana Qazaqstannyng territoriyasy bolyp qalar edi. Bókeyhanovtar aitysyp-tartysyp otyryp, bólshektenuding az-aq aldynda qalghan qazaq jerin birtútas orda bolatynday etip, 1920 jyly 24 tamyz kýni Leninning qolymen mәngilik bekittirdi ghoy. Sonda búl da qatelik pe? Biz Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi men jerining shekarasyn moyyndaytyn bolsaq, osy iydeyany da moyyndauymyz kerek qoy. «Joq» - deydi «әlgiler». Búl jalghan ghylym ba? Jalghan ghylym. Alash ardagerleri:«Bir-birimen tatu bolmady, aitysty, tartysty», - desedi. Áy, memleket pen últ taghdyry janaghyday bóliske salynyp jatsa, nege aityspaydy! Olarda: bir adamnyn, yaghni, Bókeyhanovtyng aitqanyn ghana tyndayyq, sony ghana moyyndayyq - degen moyynsaldy pikir joq qoy. Memleket endi ghana qúrylayyn dep jatyr. Ol qanday bolmaq, jer kólemi qanday, zany qanday bolmaq, iydeologiyasy, ishki-syrtqy sayasaty qalay órilmek, baghyty ne? Demek, osy mәselege kelgende sóz joq, aitys-tartystar, pikirtalastar, ózara syn oryn aldy. Biraq sol ortagha salynghan pikirler bir-birin tolyqtyrudyng nәtiyjesinde týbi osynday irgeli elge ainaldyq emes pe? Al jeke bastaryna keletin bolsaq, Álihan men Mústafa agha men inidey, ústaz ben shәkirttey bolghan. 1914 jyly Býkilreseylik Músylmandar mәjilisining qarsanynda Sank-Peterburgta oqyp jýrgen Mústafa Shoqaydy Álihan Bókeyhanov shaqyrtyp alyp: «Sen qoghamdyq iske aralas, qazir músylmandar qúryltayy ótkeli jatyr soghan qújattardy dayarlas. Sol jiynda túnghysh ret tәuelsizdik jóninde mәsele kóteriledi. Soghan kómektes», - dep is qaghazdardy әzirleuge tartqan edi. Mústafa Shoqay - biregey, ýlken túlgha. Oghan dau joq. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary onyng shygharmalarynyng jaryqqa shyghuyna da aralasqanmyn. Oqydym, tanydym. Halyqaralyq dengeydegi iri sayasy qayratker. Biraq biz túlghalardyng enbegi men ornyn dúrys ajyrata biluimiz kerek. Ђytkeni onda últ taghdyry jatyr.
Taghy bir mәsele, osy kýnge deyin biz ótken tarihymyzdyng aq-qarasyn ajyratyp, dúrys baghalamay kelemiz. Biz 1922 jylghy ashtyqty aitpaymyz, tek 32 jylghy ashtyqqa, 37 jylghy zobalangha toqtalamyz. 1927 jylghy tәrkileudi aitamyz. Biraq osy nәubetterding bәrine kim kinәli?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Qyzyl imperiya deymiz de...
- Solayy solay ghoy. Búl - jalpylama berilgen bagha. Biraq naqtylay týssek artyq etpeydi. Sol kezdegi ashy shyndyqty nege mәimónkelemey betke aitpasqa? Bar kinәni Goloshekinge ýiip-tógemiz. «Sol keldi de qúrtty» - desemiz. Eger, tariyhqa әdil bagha bergimiz kelse, 1924-25 jyldary «Qazaqstandy qazaq basqara almaydy» dep Stalinge hat jazghan Túrar Rysqúlov pen Sәken Seyfullindi nege aitpaymyz. Attaryn nege atamaymyz. Bireuining 37 bet, ekinshisining 47 bet haty bar. Ekeui de Stalinnyng qabyldauynda bolghandar. Sodan, eki jarym aidan keyin Stalin Goloshekindi Qazaqstangha jiberdi emes pe? Rysqúlov Mәskeuge ketti, Seyfullin halyq komissarlar kenesining tóraghasy qyzmetinen alyndy. Mine, tapqan paydalary. Osyny bile túra biz nege bәrin «Qu jaqtan» kóremiz. Ol búl jaqqa súranyp kelgen joq qoy. Ђzimiz ghoy, «qazaqty qazaq basqara almaydy» dep ózge últtyng ókilin shaqyrtqan. Osyghan nege qazir bagha bermeymiz. Oibay Smaghúl Sәduaqasov qarsy boldy desedi. Smaghúl soghan qarsy boldy. Ol «Qazaqstandy basqara alatyn qazaq azamattary bar. Qazaqstangha ónerkәsip salu kerek. Biz jýndi nege Qazaqstanda qyrqyp, Ђzbekstanda judyryp, Reseyding Ivanov qalasynda toqytamyz. Nege osynyng barlyghyn bir jerde istetpeymiz. Býite bersek, shiykizattyng respublikasy bolyp qalamyz ghoy», dep sol kezding ózinde Sәduaqasov shyryldady emes pe? Sonday-aq ol «oqu-aghartudy, memlekettik til - qazaq tilinen bastaugha tiyispiz» - dedi. Sol ýshin jergiliktendiru degen zang qabyldattyrdy. Oibay búl últshyl destik. Oghan qarsy kýres bastaldy. Osynyng bәrin taldap, qysqasy búlaqtyng basyn ashugha tiyispiz ghoy. Ekinshi, «Alashordashylar ústalsyn, tәrkileuge bógetin tiygizedi, moyynserikke qarsy kóterilis bastaydy. Osy nauqan tezdetilsin» - dep «Aqjol» gazetin japtyrghan kimder. Taghy managhy ekeui. Múnyng bәri arhivterde qattauly túr. Kózi jetpegender, maghan senbese arhivke baryp, sóreni aqtaryp, tanyssyn. 1927 jyly tәrkileude qazaq halqy ýlken kýizeliske úshyrady. Mәskeuden arnayy saparmen Qazaqstangha kelip, kollektivizasiya tezdetilsin dep, komissiya qúryp, basqaryp, bayandama jasaghan kim? Aytshy kim? Eltay Ernazarov sekildi adamdardy jan-jaqqa attandyryp, tәrkileudi jedeldettirgen, iyisi qazaqtyng malyn ortagha salugha ýgittettirgen kim? Taghy sol Rysqúlov. IYә, sol joly ol temir jol qúrylysyn bastady. Sóz joq úly tirlik. Temir jol elimizding damuy ýshin ýlken róli atqardy. Múny moyyndaymyz. Biraq әlgindey isterin qalay aqtap alugha bolady. Al 1932 jyly Isaev ekinshi hatshy, sonymen qatar Qúlymbetov pen Qúramysovtar memleketti ústap otyrdy. Sharuashylyq bәri osylardyng qolynda. Biraq ashtan qyrylghandar esikterining aldynda ýiilip jatty. Komsomoldar ólikterdi kýn-týn demey jinap әketip jatty. Ony Goloshekin de, ózgeler de bilip otyrdy. Bir shara qoldanugha bolar edi ghoy. Bir jyl emes, halyqtyng ashtan qynaday týsip jatqanyna ekinshi jylgha ayaq basty. Sonda deymin ghoy, memleket ne istep otyr. Kórsoqyr ma sonsha! Jaghday solay bola túrsa da, ony moyyndaghysy kelmegen Qúramysov bylay deydi: «Halyq jaulary, yaghny alashordashylar (ol kezde barlyq alashordashylar týrmege týsken, atylatyny atylyp, qalghany aidauda edi - T.J), halyq sharuashylyghynda kýizelis bar deydi. Búl - sol alashordashylardyng shygharghan ótirigi. Biz qajet bolsa, revolusiya ýshin barlyq qazaq halqyn qúrbangha shalugha dayarmyz» - dep bayandama jasaghan. Múny aitqyzyp otyrghan kim? Áriyne, dәl osy sózdi Mәskeu aitqyzghan joq. Qazaqtardyng ózderi aityp otyr. Qazir solardyng attary aspandap túr. Kósheler berilgen. Esimderi qúrmetpen eske alynyp otyrady. Oraz Isaevtyng 1932 jylghy kýzde Qazaqstannyng jaghdayy turaly dayarlaghan anyqtamasy bar. Sonyng negizinde 1932 jyldyng ayaghynda Túrar Rysqúlov Goloshekin turaly Stalinge hat dayarlaghan. Ol kezde qyrylatyn adam qyrylyp, aq sýiek bolyp qalghan edi. Goloshekin ornynan alyndy. Osy ashtyqqa baylanysty әu basta qarsylyq bildirgen, sol ýshin qamalghandar boldy. Ђkinishke qaray, solardyng isteri әli ashylmay jatyr. «Beseuding hatyndaghy» beseudi nege aitpaymyz? Odan keyingi 37 jyldyng da kóptegen shyndyqtary әli tolyqtay ashylghan joq. Jalpylama ghana aitylady, jazylady. Múraghattargha barsaq, nebir súmdyqtardyng basyn ashugha bolar edi.
- Búl jóninde úmytpasam, «Búzylghan besik» degen kitabynyzda aittynyz.
- IYә. Men osy jyldargha arnap «Búzylghan besik» degen alashtyqtargha arnalghan ekinshi-ýshinshi kitapty jazyp bitirdim. Tek qana osy kýnge deyin qoghamgha belgisiz, tek múraghattarda qúpiya saqtalghan qújattardy tizbelep berip shyqtym. Tipti ara-arasyna anyqtama jazudy da qajet etpedim. Ђytkeni qújattardyng ózi bәrin aityp túr. Biraq ol kitaptardy әli kýnge shyghara almay otyrmyn. 1940-43-46-53 jyldardaghy azamattarymyzdyng «últshyldyghy» әshkerelegen. Qarap otyrsan, sol kezeng qanshama adamdardyng taghdyrlaryn talqandap ketti. Ђzgeni bylay qoyghanda, akademiyany jana qúrghan Qanysh Sәtbaevty qudalady. Múnyng bәrin jogharydan Suslov basqaryp otyrghan. Oghan qajetti derekterdi jinap, osy jaqtan úiymdastyryp otyrghan adam - Chernichenko degen «Pravdanyn» tilshisi. Ol jalghyz emes, onyng tobynda ózimizding ghylymy kommunizmmen ainalysatyn nemese partiyanyng tarihyn jazatyn adamdar da boldy. Sonyng bas iydeology akademik Saqtaghan Bәiishev edi. Endi kelip sonday adamgha kóshe beremiz, atyn mәngi qaldyru ýshin dәripteymiz kelip. Sondaylardyng kesirinen úzaq merzimge týrmege qamalghandardyng obalyn kim kóteredi? Olargha kóshe attaryn beremiz. Eger osynymyz dúrys dep atasaq, endeshe әlgiler kórsetip bergen Sәtbaevtyn, Áuezovtin, Bekmahanovtyn, taghy da basqalardyng halyq jauy bolghandyghy ras bolyp shyqqany ghoy. Biz qazir osy eki shyndyqtyng birin moyyndauymyz kerek. Biz osy túlghalardyng arasyn ajyratyp bermey, qaysysy aq, qaysysy qara ekenin naqtylap bermey, jalghan ghylymnan ajyramaymyz. Múnyng әdebiyettegi kórinisi mynada. Biz qazir Jýsipbek Aymauytov ta, Sәken Seyfullin de, Maghjan Júmabaev ta, Sәbit Múqanov ta qazaq әdebiyetining qayratkerleri deymiz. Dúrys. Olar - qazaq әdebiyetinde mәngi qalatyn túlghalar. Endi, mynaghan nazar audaralyq, kýni keshe ghana «Bir el, bir kitap» boyynsha Júban Moldaghaliyevtyng «Men qazaqpyn» dastanyn oqugha berdi. «Men qazaqpyn myng ólip, myng tirilgen». Tórt-bes shumaqta osynday sózder bar. Aqyndyq biyiktigin bildiretin pafos sóz. Al sol «Men qazaqtyn» ishine ýniler bolsan, «men orystyng kýni edim, qúly edim, kýnnen tughanmyn. Gunnen tughanmyn depti bireuler, joq men qúldan tudym. Qúlmyn. Orystyng mәngilik bauyrymyn, sonyng qol astynda ótemin» degen sózder bar. «Qan sasyghan Abylay, Kenesarylar kimge kerek» degen de sózder әlgi jyrdyng ishinde jýr. Osyny kim oqidy. Ne dep oqidy. Qalay týsinedi. Osyny biz «keremet tuyndy» dep, «Bir el, bir kitap» seriyasymen oqyrmangha úsynyp otyrmyz. Nege halyqqa úsynar kezde osy jaghyn tereng oilamadyq. Biz qazir qúl da, kýng de emespiz, biz bostanbyz, azatpyz. Tәuelsiz memleketting úlandarymyz. Sayyp kelgende, biz әdeby baghalauda da dúrys sheshim qabylday almay jatqan sekildimiz. Olardyng aqyndyq dengeyi óte joghary. Mysaly, Tayyr Jarakovtay aqyndyq ruhy joghary aqyn joq. Biraq Tayyrdyng qazir basatynday bir óleni joq desem artyq aitpaghanym. Bәri «jasasyn» degen jyrlar. Bir shumaghyn ghana iske asyrugha bolady. Mәselen, «jer sharyn mekendegen býkil halyq» degen siyaqty marshtyq ólendi alayyq. Býgingi kýni biz osynday marshtyq ólender tappay jýrmiz. Onyng әueni qanday yrghaqty. Endi osylardy azdap býgingi kýnge say etip óndep, halyqqa úsynugha bolady ghoy. «Algha, komsomol, tuyng qolynda, algha, komsomol, jenis jolynda» deydi. Áueni de myqty. Sony «Algha, jasúlan, tuyng qolynda, algha jasúlan, jenis jolynda» dep ózgertsek, avtordyng әuelgi iydeyasy aqtalmas pa edi. Janaghy Júbannyng poeziyasyndaghy «men qazaqpynnyn» da menzeui sol. Aytayyn degeni osy. Biraq mәtindi irikteu kerek. Ђkinishke qaray, bizde jalpaqsheshey kózqaras qalyptasqan. Eshkimning kónilin jyqqymyz kelmeydi. Bәrin jaqsy dep atay beremiz. «E, Maghjan aqyn ghoy» dey salamyz. Búl ne? Búl - bizding últtyq sanamyzdyng әli de rulyq psihologiyamen baylanysyp jatqandyghy.
- Osyghan baylanysty úly Múhannyn, Múhtar Áuezovting «Qonaq pen rushyldyq qazaqpen kommunizmge de ilesip birge barady» degen sózi bar ghoy.
- IYә. Osy «qasiyet» bizding tarihymyzgha da keri әser beretin jat qylyq, jalghan ghylymgha bastap túrghan da osy. Rushyldyq degennen shyghady, kelesi jylgha «Bir el, bir kitapqa» baylanysty әneukýni kenes boldy. Ђte jaqsy kóretin aghalarym men dostarym qatysty. Kóptegen úsynystar boldy. Jeme-jemge kelgende, kelesi jyly oqylatyn shygharmalardyng qatarynda Oralhan Bókeydin, Múqaghaly Maqataevtyng jәne Jýsipbek Aymauytovtyng «Aq bilegi» talqygha týsti. Eger biz últtyq iydeyany ústansaq, últtyq kórkem oidyng basyn nasihattaghymyz kelse, úrpaqtargha alash iydeyasyn sinirgimiz kelse, jol «Aqbilektiki» edi. Orysshagha audarylghan, býgingi oqyrmangha týsinikti jaghynan kelse, Oralhandiki edi. (Múnyng aldynda ýsh jyl poeziyagha jol berilip kelgen-di). Bir qyzyghy, osy joly Múqaghalidyng poeziyasyn emes, «Rayymbek, Rayymbek» degen dastanyn úsynayyq degen pikir boldy. Múny aitqan ózimning jaqsy kóretin agham. Áriyne, dastannyng kórkemdigi óz aldyna. Men Múqaghalidyng tughan bauyrynday bolghan, shәkirtterining birimin. Meninshe, Múqaghalidyng protestik, buntarlyq poeziyasyn úsynugha bolar edi. Kim oghan qarsy bolmaq? Joq, dastanyn úsynady. Sol әruaq shaqyratyn sózder bar. Býkil Qazaqstannyng orys-qazaghy sony oqy ma? Ruynyng ar jaghynda ne jatyr? Patriotizm be, basqa ma? Degenmen «Aqbilek» ótti. Biraq janaghyday oidyng aityluynyng ózi, bizding bir jalghan namys, jalghan iydeologiya, jalghan sezim shenberinen shygha almay qalatynymyzdy kórsetedi. Ђkinishtisi, osynday jalghandyqpen kónilimizdi jalghap jýrmiz. Búl búl ma, jalghan ghylym tek әdebiyet, matematika, biologiya salasyna ghana emes, medisina salasyna da kirip ketkenine tang boldym. Basqa-basqa medisinada jalghan ghylym bolmau kerek qoy. Men sony kózimmen kórip, qúlaghymmen estip, auyz eki sóilestim. Súmdyq. Aldaghy on-on bes jylda jas ghalymdar jalghan ghylymmen ainalysatyn bolady. Osylaysha jalghan ghylym algha shyghyp, naghyz klassikalyq ghylym shette qalmaq. Múnyng basty sebebi, bizde tәuelsiz ghylym joq. Tәuelsiz ghylym bolmay eshqanday ghylymy mekemening erkindigi bolmaydy. Jalghan ghylym degen osy. Ђkinishke qaray, kezinde últtyq iydeya ýshin kýresken, qazir belgili, orta buyngha auysqan ghylym ókilderi biylikting tizginine ie bola otyryp, auzymen alash, qolymen doktrina jazyp ketti. Búl óte qauipti. Men osydan týnilem. Búl aitpaytyn shyndyghym edi, biraq arym shydatpady. Amalsyz zapyrandy syrtqa aqtarugha tura kelip túr...
- «Úranym - Alashtyn!..» birinshi kitaby júrtpen qauyshty. Al qalghan eki tomy ne bolyp jatyr.
- «Úranym - Alash!..» atty trilogiyanyng ýsh kitaby da jazylyp bitkenine eki jyl boldy. Ekinshi kitabynda alashtyqtardyng tútqyndaghy tergeu isteri, yaghni, 37 jylgha deyingi uaqyt qamtylghan. Ýshinshi kitap tek Áuezovting tútqyndalghan jyldaryna arnaldy. Úly túlghanyng otyzynshy jyldan bastap ózi ólgenge deyingi kezeni tolyq endi. Jalpy, men osy kitaptar arqyly kenestik jazalau sayasaty turaly oiymdy tarihi, arhivtik qújattyq derektermen әshkerelep berdim dep esepteymin. Al «Búzylghan besik!..» Kenesary turaly. Osynyng bәrin jinaqtap kelgende men qazaqtyng Resey imperiyasynyng tabanyna týsken ýsh jýz jyldyq otarlau sayasatyn jazyp bittim ghoy dep oilaymyn. Sonymen shygharma ayaqtalyp túr. Ђkinishke qaray, búl keyingi eki kitapta memlekettik tapsyryspen shyghu kerek edi. Biraq qalay ekenin bilmeymin, jospardan jylda týsip qala beredi. Pәle de izdegim kelmeydi, jala da japqym kelmeydi. Biraq osy memleketting tarihy bolghandyqtan, sol memleketting nazary arqyly shyqsa dep oilaymyn. Osy kitapty bitiru arqyly ózimning alpys jyl ishindegi oilaghan-tolghaghan ishtegi qyjyldarymdy tolyq syrtqa shyghardym dep esepteymin. Aldaghy uaqytta sol taqyryptardyng basqa bir qyrynan kelip, Áuezov turaly úzaqqa sozylyp ketken enbegimdi, Abay turaly, Shәkәrim turaly enbekti ynghaylastyrghym keledi. Sodan keyin «Jeti júrt» degen mәselege qatty kónil bólip jýrmin. Oghan búrynghy «Dulyghagha» kirmey, jazylmay qalghan derekterdi, sonymen qosa keyingi on jyl ishindegi zertteulerdi kirgizsem dep oilaymyn. Biraq ol qashan jýzege asady, ony ózim de bilmeymin. Dәl qazir, bizding jyl sanauymyzdan búrynghy onynshy ghasyrdan bastap, on jetinshi ghasyrgha deyingi qytay derekterindegi, qytay tilindegi qazaq hәm týrik tektes últtardyng poeziyasynyng antologiyasyn jasap jatyrmyn. Kóne qytay tilinen Qalban Ynthanúly men Erkin Silәmhanúly degen jigitter jolma-jol audarady. Men kórkem audarmasyn jasaudamyn. Eger osy enbek sәtti ayaqtalsa, osy kýni aityp jýrgen «bar tarih qytayda jatyr ghoy» degen ansardyng bir parasyn qanaghattandyratyn siyaqty. Osy arqyly tarihtyng bir jalghanbaghan jibin jalghap keter edim. Ar jaghyn qalghan úrpaq ózderi zerttep alar. Qalghanyn ómir kórseter. Degenmen kórkem janrgha yaghny poeziyagha qaytyp bir oraluym kerek.
- Túrsyn agha, jalpy alashtanu mәselesine qalay keldiniz?
- «Úranym - Alashtyn» ýsh kitabyn ayaqtap bolghannan keyin, oghan songhy sóz jazu orayynda oilandym: «Osy alash iydeyasyna qaytyp men kirip kettim, neghyp erte baylandym» dep. Sodan ótken kýnderdi eske týsirsem, búl әkemnen bastalypty. Mening әkem Qúdakeldi 1931-32 jyldary osy alashtyng shyrghalanyna úshyrady. Ol kisi aityp otyrushy edi, «Aqang ba, Aqang әkemiz ghoy» dep. Basqagha til tiygizip jatsan, jamandap jatsang ýndemeytin, al bireu Ahmet Baytúrsynovtyng atyn atap birdene dese, sypyrta jóneletin. Sodan keyin: «Qinamaydy atqany, qinamaydy týrmesine japqany. Qinaydy tek óz iytinning balaghynnan qapqany» degen ólenin aityp otyratyn. Jalpy mening ústazdan jolym boldy. Jәngir Isayynova degen apay 5-klasta әdebiyetten sabaq berdi. «Abay jolyn» taldaghan kezde shybynnyng yzyny ghana estiletin. Keremet jan edi. Shygharmany taldaghan kezde ony oqymasang da, oqyghanday әser alatynsyn. Qazir ol kisi tiri, jasy 83-ke keldi. Jaqynda baryp, kezdesip, ótken kýnderdi eske alyp, kóz jasymyzdy bir syghyp aldyq. Qysqasy, bizding auylda Abaydy bilmesen, Áuezovti bilmesen, adam emessin. Men sýitip «Abay jolyn» besinshi klasta jýrip oqyp shyqtym. Birde «Abay jolyndaghy» jaghymsyz keyipker Ázimhan jóninde shygharma jazdyq. Janaghy Ázimhan ózi sóilep otyrghanda býkil qazaqtyng qamyn oilaydy. Al avtorlyq tekste, Abaygha sóz auysqanda keketedi. Búl qalay? Áuezov: «Ázimhan obrazyn dúrys jazbaghan ba, búl kim?» dep súraq qoymaymyn ba? Sóitkende Jәngir múghalimning joldasy, Tóken Ghabdullin degen matematikadan sabaq beretin aghay: «Áy, ol turaly bilging kelse, sen Sәken Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuin» oqy dedi». Sodan Ázimhandy tauyp alasyng dedi. Sýitip ol aitqan Sәkenning kitabyn oqyp kep jibersem, janaghy Ázimhan Álihan Bókeyhanov bolyp shyqty. Endi «Tar jol, tayghaq keshu» jóninde shygharma jazbaymyn ba. «Seyfullinde jaqsy, biraq alashty dúrys kórsetpegen, Álihan - qazaqtyng qamyn oilaghan azamat. Demek, Áuezov óz kitabynda Ázimhan obrazyn dúrys bermegen» dep túryp keltirdim. Álgini klass bolyp taldadyq. Aqyry onday shygharma jazghanym ýshin, ata-analar jinalysyna salyp, meni «Ázimhandy, Álihandy dәriptedi» dep mektepten shygharyp jiberdi. Biraq artynan mektepke qayta aldyrdy. Sol mektepte jýrip Sәbit Múqanovtyng «Ђmir mektebin» oqydym. Onda da «Maghjan onbaghan, burjuaz, biraq maghan kostumin berdi, Maghjan mahabbat ólenderin jazushy edi, biraq maghan ayaq kiyim berdi, Maghjan meni Ombygha alyp kelip oqugha týsirdi, qasyna alyp jatty. Ol onbaghan edi, kýidim-sýidim degen ólenderin oqityn, men jasampaz qogham jayly, taptyq ólenderimdi oqimyn. «Sen tap-tap» dep jaza beresing taqyldama deytin-deytin» dep bayandalady. Bylay qarasang Maghjandy jamandap qoyady, biraq jasaghan jaqsylyghyn joqqa shygharmaydy. Osydan-aq alash úldarynyng jaman bolmaghanyn, qayta eline qamqor bolghanyn týisindim. Sodan uniyversiytetke kelgen kezde Rymghaly Núrghaliyevke tap boldym. «Oyan qazaq» pen «Baqytsyz Jamaldy» Jýsipbek Elebekov pen Saparghaly Begalinning ýiinen әkep ózining ýiinde oqytty. Birinshi kursta jýrgende. Odan keyin Qayyrjan Bekhojinge tap boldym. Aqyry sonday ústazdarymnyng arqasynda osy jolgha týstim.
- Últtyq iydeya dep jatamyz. «Ol bizde joq» dep te aitamyz. Nege biz últtyq iydeyany sol alash azamattarynyng enbekterinen izdemeymiz?
- Osy ýsh kitap mening alash turaly jalpy oiymdy bildiredi. Osy kitaptargha barlyq jighan-tergenimning 25-30 payyzy endi. Endi bir oiym «Birtútas alash iydeyasy» degen tek qújattargha qúrylghan bes týrli jýiege bólingen tújyrymdamany jaryqqa shygharu. Alda, yaghni, qazaq últynyng aldynda alash ardagerlerining enbekterining ishindegi iydeyasyn alyp tújyrymdap shygharu mindeti túr. Til turaly jazghandaryn tilshiler, әdebiyet jónindegisin әdebiyetshiler, tarih jayly aitqandaryn tarihshylar jan-jaqty zerttep, qazaqtyng últtyq iydeyasyna alyp kelu paryzymyz. Ђzgeni bylay qoyghanda, búlardyng eshqaysysy tolyq zerttelgen joq. Biz әli kýnge olardyng sottalghanyn, qughyndalghanyn, týrmedegi ómirlerin aitumen jýrmiz. Búl da kerek. Biraq olardyng әrqaysysyn kólenkeden alyp shyghyp, jan-jaqty zerttep, taldap elge úsyna biluimiz qajet. Biz sonda ghana últtyq iydeyamyzdy negizdeymiz. Sol alash iydeyasy tújyrymdalyp bitken kezde, ortagha alash iydeyasy shyghady. Sol últtyq iydeya boluy tiyis. Men sol kýndi armandaymyn.
Ángimelesken
Seysen ÁMIRBEKÚLY

«Ayqyn» gazeti