Qazaqtyng kóne esebi boyynsha әr jyldyn, әr aidyng ózine tәn sipaty, sol sipatyn kórsetetin erekshe belgileri bolghan. Búrynghy qazaq esepshileri búl belgilerdi jazbay tanyp, sol jyldyn, nemese sol aidyng elge bereri ne, alary ne - bәrin de aldyn ala mólsherlep otyrghan. Jyl qayyru esebi jana eradan búryn payda bolsa kerek. Jalpy shyghys halyqtarynda jyl on ekige bólinedi de, on eki januardyng atymen atalady. Alayda, osy on eki jyldyng әrqaysysynyng ózine tiyisti erekshelikteri bolghan. Osy erekshelikterdi negizge alghan qazaq esepshileri jyldyng sikldi esepteu әdisin paydalanghan.

Erterekte qazaqtar 60 jyldyq sikldi paydalanghan degen de boljamdar bar. Biraq búghan naqty dәlel jetkiliksiz. Degenmen meshin jylynyng biri «temir meshin» (keyde tas meshin delinedi) ataluy alpys jyldyq siklden qalghan belgi boluy da mýmkin.

Qazaq jylnamashylarynyng kóp qoldanghany - 144 jyldyq sikldi jyl esebi. Búl esep boyynsha, әr jyl on eki týrli. Týrki halyqtarynyng kóbi osy 144 jyldyq sikldi paydalanghan bolsa kerek. Osy sikl boyynsha qoyan jylyn on ekige bóledi. Olar: 1) Aq qoyan, 2) Or qoyan, 3) Qara qoyan, 4) Kók qoyan, 5) Kókshe qoyan, 6) Sary qoyan, 7) Qyzylkóz qoyan, 8) Qonyr qoyan, 9) Súr qoyan, 10) Súrsha qoyan, 11) Buryl qoyan (jynghyl arasynda bolady) 12) Bórte qoyan (bókterlerde bolady). Alda keletin jyldyng qanday jyl ekenin esepshiler aldyn ala boljap bilip otyratyn.

Qazaqtyng kóne esebi boyynsha әr jyldyn, әr aidyng ózine tәn sipaty, sol sipatyn kórsetetin erekshe belgileri bolghan. Búrynghy qazaq esepshileri búl belgilerdi jazbay tanyp, sol jyldyn, nemese sol aidyng elge bereri ne, alary ne - bәrin de aldyn ala mólsherlep otyrghan. Jyl qayyru esebi jana eradan búryn payda bolsa kerek. Jalpy shyghys halyqtarynda jyl on ekige bólinedi de, on eki januardyng atymen atalady. Alayda, osy on eki jyldyng әrqaysysynyng ózine tiyisti erekshelikteri bolghan. Osy erekshelikterdi negizge alghan qazaq esepshileri jyldyng sikldi esepteu әdisin paydalanghan.

Erterekte qazaqtar 60 jyldyq sikldi paydalanghan degen de boljamdar bar. Biraq búghan naqty dәlel jetkiliksiz. Degenmen meshin jylynyng biri «temir meshin» (keyde tas meshin delinedi) ataluy alpys jyldyq siklden qalghan belgi boluy da mýmkin.

Qazaq jylnamashylarynyng kóp qoldanghany - 144 jyldyq sikldi jyl esebi. Búl esep boyynsha, әr jyl on eki týrli. Týrki halyqtarynyng kóbi osy 144 jyldyq sikldi paydalanghan bolsa kerek. Osy sikl boyynsha qoyan jylyn on ekige bóledi. Olar: 1) Aq qoyan, 2) Or qoyan, 3) Qara qoyan, 4) Kók qoyan, 5) Kókshe qoyan, 6) Sary qoyan, 7) Qyzylkóz qoyan, 8) Qonyr qoyan, 9) Súr qoyan, 10) Súrsha qoyan, 11) Buryl qoyan (jynghyl arasynda bolady) 12) Bórte qoyan (bókterlerde bolady). Alda keletin jyldyng qanday jyl ekenin esepshiler aldyn ala boljap bilip otyratyn.

Shyghys halyqtarynyng birazy 60 jyldyq sikldi esepteu әdisin paydalanady. 60 jyldyq sikl boyynsha әrbir jyl 5 týrli bolady. Mysaly, qytay jylnamashylarynyng esebinshe jyl týrleri «altyn, su, aghash, topyraq, ot» dep bólinedi. Mysaly, qoyan jyly altyn qoyan, aghash qoyan, su qoyan, ot qoyan, topyraq qoyan bolyp jikteledi. Jyldyng qasiyetteri ot, su, aghash, topyraq altyn (metall) siyaqty zattardyng qasiyetine baylanysty joramal jasalady.

Shayahmet Jәngirúly «Jyl topshylary» atty enbeginde «Jylnamashylar Qoyannyng tabany jalpaq, jýrisi dybyrsyz, epshil, jýirik, jýnderi mayda bolyp, búlar kýndiz jýrmey jataqqa (jymynda - I. Núrahmet) jatatyndyqtan, qoyan jyldarynda (kókshe qoyannan basqalary) qar qalyng jausyn, yaky jaumasyn, qysy jyly, borany az, ayaz joq, qys ayaghy qysqa bolady da, jaz erte shyghady. Jaz kóktemdi, shóp qúnarly, mal semirgish bolatyny aitylady» deydi. Búl - Qoyan jyldaryna berilgen jalpylyq sipattama. Qoyan jyly turaly: «Qoyannyng tabany jalpaq, jýni mayda», «Qoyan jyldyng qozysy - siyr jyldyng túsaghy» degen mәtelder bar. Búdan qoyan jylynyng malgha, әsirese, qoygha jayly bolatynyn kóremiz.

Jyl esepshilerining tәjiriybeleri boyynsha jyldyng jaqsy boluy ýsh jaqtan baghalanady. Biri, malgha jayly, malshygha qút bolatyn kýnning jylylyghy men shópting qúnarlylyghyn ólshem etedi. Ekinshi, elding beybit, zamannyng tynyshtyghyn ólshem etedi. Búl retterde qoyan jyly jaman jyl delinbegen. Ýshinshiden, qazaq úghymynda keler úrpaqtyng qanday adam bolmaghy jylgha baylanysty dep qaraydy. Búl turaly jyl esepshileri qoyan jylyn sonday jaqsy atamaydy.

«Qoyan jyldary tuylghan bala qorqaq, at ýrkek keledi» (Shayahmet Jәngirúly) depti. Tipti balalarda erini jyryq tuatyndar da bolatyn kórinedi. Qoyan әljuaz, qorqaq januar bolghandyqtan búl jyly tughan baladan el qamyn oilaytyn ýlken azamat shygha qoymasa kerek.

Alayda, búl tújyrymdar qoyan jyldarynyng jalpylyq sipatyn kórsetse de, bәrine sәikes kele bermeytin kórinedi. Ony «kókshe qoyan kirgende kól sualghan, mal jelini sýt bermey ol sualghan» degen halyq óleninen de kóruge bolady. Jalpy qoyannyng on eki týri on eki týrli bolyp keledi.

«Aq qoyan» - jýni qarday appaq, denesi basqa qoyandardan kesek, tauly jerde bolady.

«Aq qoyan» kiretin jyly aq týsti maldyng toyynysy jaqsy bolady deydi. Sonymen birge tauly jerding qoyany appaq bolatyn kórinedi eken.

«Aq qoyan» jyly qar qalyng bolghanymen, kýn asa suyq bolmay, boran az soghyp, qys erte shyghady eken. Búl turaly Gharapil Músajanúly:

Aq qoyan qaryng qalyn, boranyng joq,

Bolghanmen túmau púshpaq «qonaghyn» kóp.

Kýzetke kebeneksiz malshy shyqqan,

Qoryqpay ayaz qysyp tonamyn dep, - dep jyrlaghan eken. Demek, «aq qoyan» jyly aua rayy jayly bolghanmen, túmau kóp bolatyn kórinedi.

Búl jyly qar qalyng bolsa da úlpa kýiinde jatady, jylqy jayylyspen qystan shyghady. Al qar qalyng bolghandyqtan siyrgha dala jayylysy qiyndau keletin bolsa kerek. Múny Arghynbek Apashbayúly:

Qoyanda jylqy semiz, siyr aryq,

Eshkining onan beter kýii gharip,

Toqtamay qary qalyng oipang jerge,

Ketedi qyr saghalap kiyik auyp,

- dep týiindepti. Osydan «aq qoyan» jylynyng әr týlikke birdey jayly bolmaytynyn da bayqaugha bolady.

«Aq qoyan» jyly tughan er balanyng minezi ken, júmsaq, kek saqtamaytyn aq kónil bolady. Ruhy әlsiz, basqalargha jaltaqtaghysh keledi. Qyz bala meyirimdi, berekeli bolady deydi.

«Or qoyan» - jonynda, jaghynda qonyrqay jolaghy (saghaly) bar bozsha qoyan.

Or-or qoyan, or qoyan,

Or qoyan atty bir qoyan,

On eki kójek atasy,

Qaudyr qúlaq shal qoyan dep, - Shәlgiz jyrau jyrynda aitylatyn or qoyan osy.

«Or qoyan» kiretin jyly aqseleu boylap ósip, or qoyan kóbeyedi. Asha túyaqty malda «sarbuyn» (aqsaq ) auruy kóbeyip, jylqy tasyrqaghysh keledi.

Or qoyannyng bauyry aqshyl keledi. «Or qoyan» jyly tauly jerlerde qar az, oy jerlerde qar qalyng týsedi eken. Búl jyly kýshti boran soqpasa da jayau borasyn kóp soghatyn kórinedi. Tauly ónirding qaryn jayau borasyn ýrlep jerdi qaraytyp ketedi de, oily jerlerde jelemik kóp bolyp qar sirilenip, maldyng jilinshigi qotyr-jara bolyp, kóktemge taman pyraq, kóterem kóp shyghady. Biraq jút bolmaydy delingen.

Búl jyly tughan er bala eki sózdi, ashuy qatty, aqyly azdau, jol tapqysh, sózden góri iske sheber keledi. Qyz bala ósekshi, ótirikshi, әngimeshil, әzilkesh keledi eken.

«Qara qoyan» - asa siyrek kezdesedi, jýni kókshil qara bolyp keledi.

Qara qoyan kiretin jyly ózen boylarynda, qoghaly jerlerde qara qoyan kóbeyip, tauda qoyan azayyp, týlki oigha tartqysh keletin kórinedi.

«Qara qoyan» kirgen jyly qysy qarsyz, qara suyqty bolyp, túmau kóbirek bolady eken. Jazda maldyng aghy tartynqy. «Qara qoyan» jyly qara týsti maldyng etining dәrilik quaty kýsheyedi. Qaramyq, su sheshek siyaqty júqpaly bórtkenderding mikroby qozghysh keledi.

Qara qoyan jyly tughan er balanyng minezi óte qatty bolyp, ainalasyna kesiri kóbirek tiyedi eken. Oilaghan oiyn qaytkende iske asyratyn erki myqty, qyz bala qoly tar, sózi mayda, dili qatty, aitqanyna el tez ilanghysh, berekeli, qasyn dosyna ainaldyratyn peyili keng keledi. Erine ziyany kóp tiyedi depti. Dostaryna paydaly isi kóp bolady.

«Kók qoyan» - jýni aqkók, denesi kishileu qoyannyng nashar túqymy sanalady.

Kók qoyan kiretin jyly qoyannyng týsi qara kók bolady. Kókshil mal semiz, aq maldyng toyynysy kem bolatyny aitylypty.

«Kók qoyan» jyly kóktem jaqsy bolady. Alayda, shópting júghymy azdau bolyp, kýzde mal erte sualyp, erte aryp ketedi eken. Qysynda qar azdau týsetindikten oy ólkelerde de, tauly ónirlerde de jút bolmaydy.

Búl jyly tughan er bala sózinde senim joq, uәdesinde túrmaytyn, biraq, eshkimge ziyan-zardaby tiymeytin, tabysy kóp, berekesi joq, bos sózi kóp, sheshimdi tez qabyldaghysh, qoly ashyq jomart bolady da, qyz bala syrty súlu, minezi jaysyzdau, ósekshi, tili ashy, óz ortasyna bedeldi, bir kórgen adamgha jaqsy әser qaldyratyn, sheshen bolyp keledi.

«Kókshe qoyan» - denesi iri, jýni kóksúr, balaq taularda jasaytyn qoyan.

Kókshe qoyan kiretin jyly kókshe qoyan kóbeyip, jaz ortasynda shegirtke qaptap, shóp erte quraydy. Maldyng toyynysy nashar. It úlyghysh, siyr móniregish keledi.

«Kókshe qoyannyn» jyly kóktem nashar, shóbi qúnarsyz, qysy apatty, óte suyq. Qysta qar aralas janbyr jauady da, jer kókshe múzgha ainalyp qatyp qalady. Sondyqtan, qay týlikke bolsa da auyr tiyedi. «Kókshe qoyan» jyly turaly:

Qoyannyng saqta, tәnirim, kókshesinen,

Tesildi teri sharyq ókshesinen.

Terem dep qarasudyng ýsh búryshyn,

Bólindi taqyr shalbar bóksesinen (Ýsh búrysh - suda bolatyn, janghaq tekti jemis), - degen óleng bar eken. Qoyan jyldyng jútyn Ábiqay Núrtazin «Tas meshin» poemasynda: «Jút kórdim jeti jasta «qoyan» degen», - deydi. Aqyn Ábiqay Núrtazin 1871 jyly tughan. Endeshe kókshe qoyannyng júty 1878 nemese 1879 jyldary bolghan. Kelesi kókshe qoyan jyly 1879 jyldan bastaghanda 144 jylda, yaghny 2023 jyly kelse kerek.

Kók qoyan, kókshe qoyan jyldary kókshil mal sergek, jazda toyynghysh, qysta et ústaghysh keletin kórinedi.

Kókshe qoyan jyly tughan er bala birbetkey, batyl, qynyr, ózin ózi joghary sanaytyn ózimshil keledi. Biraq sózine el ermeydi, elge qadiri azdau. Al, qyz bala minezi qatal bolsa da, kónili júmsaq, kóz jasy kóp, joq nәrsege jylaghysh keledi. Búl jyly tughan qyzdardan kózinde «jas úyasy» bar adam kóp kezdesedi, onday adamnyng pәlesi jary men balalaryna kóp tiyedi eken.

«Sary qoyan» - búl qoyanda óte siyrek kezdesetin týs.

Sary qoyan kiretin jyly qoyannyng týri qyzyl sary, qarsaq jýn bolyp keledi. Biraq qoyan kóp bolmaydy. Sary maldyng toyynysy nashar bolady.

«Sary qoyan» jyly jaz quang bolsa da, shóp qúnarly bolyp, mal jaqsy toyynady. Qystan etin saqtap kýili shyghady. Qysta qar júqa bolady. Sary auru, sýzek kóp bolyp, adamda shyghyn bolady. Sarbas syzdauyq qaptaydy. Búl jyly tughan er bala uayymshyl, isine úqypty, qyz bala aurushang keledi delingen.

«Qyzylkóz qoyan» - qyzyl kóz aq qoyan. «Qyzylkóz qoyan» kiretin jyly qoyan az bolady, jazda mal sýziskish keledi. Qoradan mal kóp ýrkedi. Aq týsti maldar et almaydy. Adamda kóz auruy kóp bolady.

«Qyzylkóz qoyan jyly» shóp qúnarsyz, mal aryq bolady. Aq týsti malda kókqaryn auruy kóp kezdesedi. Qar qalyng bolghanymen erte ketedi de, artyq jút bolmaydy. Qyzylkóz qoyan jyly tughan er bala dýniyeqor, úsaqshyl, pәleqor kelse, qyz bala pysyq, qoly berekeli bolady eken.

«Qonyr qoyan» - jýni qonyrqay súry, denesi iri keledi. «Qonyr qoyan» kiretin jyly qoyan kóp, týsi qonyr bolyp keledi. Jazda týiege kater kóp bolady. Bas auruy bar adamdar ol jyly auyrmaydy. Jas balalardyng jylauy azayady. Qonyr qoyan jyly jaz qonyr salqyn, shóp silbi, biraq, qysta qar júqa bolyp, kýn asa suyq bolmaydy eken. Maldyng toyynysy jaqsy bolmasa da, qystan aman shyghady. Búl jyly tughan er bala el aldyna týsudi maqsat tútpaytyn, qonyr qalta, qarapayym, momyn, erinshek jalqau keledi. At sýrinshek bolady. Qyz bala minezdi, berekeshil keledi eken.

«Súr qoyan» - oily jerlerde kóp kezdesetin jýni súrjaghal qoyan. «Súr qoyan» kiretin jyly qoyannyng týsi súr bolyp, ózderi toptalyp jýredi. Adamda teri aurulary kóp bolady. Jemis-jiydek qysyrap qalady.

Súr qoyan jyly jaz quan, shópte alaqúrt auru kóp bolady. Qysta qar óte júqa, kýn jyly bolghandyqtan jút bolmaydy delinipti. Búl jyly tughan qyz bala sózi az juas keledi. Úl bala óte jasyq, sózge ergish keletin kórinedi.

«Súrsha qoyan» súr qoyannyng bir týri, qamysty, shiyli ónirlerde bolady. Súr qoyannan góri aqshyldau keledi. «Súrsha qoyan» kiretin jyly, qoyannyng týri súrghylt bolyp keledi. Jazda qoyan kóp óledi, qarshygha kóbeyip ketedi. Jauyn-shashyn azdau bolyp, mal jaqsy toyynbay qalady. Adamda qyzylsha kóp shyghady. Jusan kóktemey qalady.

«Súr qoyan» jyly jaz janbyrly, jerding kóktemi jaqsy, biraq maldyng toyynysy tegis bolmaydy. Qysta qar az týsedi de, mal jayylystan taryqpay kýili shyghady eken.

Búl jyly tughan er bala kedey bolady, ótirikshi, angharymsyz keledi. Tilinen ziyan shegip jýredi. Bireuge әdeyilep qastyq oilamasa da, jaqyn adamdaryna ziyany kóp tiyedi. Jylnamashylar múny «at sýrinshek, úl erinshek» dep qorytypty. Syiymsyzdau keledi. Qyz bala minezi júmsaq, kónilshek keledi.

«Buryl qoyan» jyly molshylyq bolady deydi. Buryl qoyan - jynghyl, sekseuil arasynda, qúmdauyt jerde jasaytyn januar.

Buryl qoyan kiretin jyly qúm kóshkish, qanbaq kóp ósedi. Qoyannyng týri buryldap kýzde kózge kóp kórinbeydi. Adamnyng shashy agharghysh, teri aurulary kóp kezdesedi.

«Buryl qoyan» jyly kóktem әr jerde әr týrli bolyp, jazy quang keledi. qysy qara suyqty bolghanymen qar az, jer beti buryldap qana qar týsedi.

«Buryl qoyan» jyly tughan er bala eki sózdi, minezsiz, paydakós, pysyq bolady. Qyz bala ósekshi, tili ashy keledi.

«Bórte qoyan» bókterde bolady. «Bórte qoyan jyly» malgha jayly, jangha jaysyz jyl eken. Bórte qoyan kiretin jyly shóp jaz ortasy aua quaryp, aghash japyraqtaryn kóktey tastaydy. Su erte suidy.

«Bórte qoyan» jyly jon taularda qar qalyn, bókterde, balaq taularda qar júqa týsedi. Kýn boransyz bolghandyqtan qar úlpa kýiinde jatady. Qysy malgha jayly keledi. Adamgha auyrtpalyq kóp týsedi, jas ólim kóp bolady.

Bórte qoyan jyly tughan er bala dalabezer, ýy tirshiligine olaq, anqau keledi. Al qyz bala aduyn myqty, tili ótkir, auzyna kelgen sózdi irikpeytin beypil auyzdau keletin kórinedi.

Qay jyly tughan balanyng qanday adam bolatyny turaly aitylghan pikirlerde qayshylyq bar siyaqty kórinetini ras. Biraq, adamnyng qay jylda tughany ghana emes, jyldyng qay mezgilinde, kýnning qay mezgilinde tughany da manyzdy. Onan qalsa, aua rayynyng qanday boluy da adam bolmysyna әser etedi. Sondyqtan qoyan jyly tughan adamdar atalghan kemshilikter men artyqshylyqtardyng bәrin óz bastarynan izdemeui kerek. Olardyng bir adamda biri bolsa, biri bolmaytyny anyq.

Búl maqalany qoyan jylynyng qúpiyasyn ashudy maqsat tútyp jazghanymyz joq. Ol mýmkin de emes. Tek qana qoyan jylynyng qúpiyasy kóp ekeni turaly sóz boldy. Qúpiya barlyq jylda da bar. Ony júrttyng bәri de biledi. Al, sol kóp qúpiyany týgendep, júrt iygiligine jaratu ýshin kóp bolyp izdenu kerek-aq.

Qoyan jylynyng eng basty sipaty - malgha jayly, adamgha jaysyz bolatyndyghy eken. Onyng bir dәleli retinde 1722 jylghy «aqtaban shúbyryndyny» aitady.

Qazaqtyng jylnamalyq esepteri bizge tolyq jetpegen, bizding maldanyp jýrgenimiz әrkimning esinde qalghan, shashyrandy pikirler ghana. Jylnamalyq esepting birshama jinaqtalghan týri - Shyghys Týrkistanda ótken etnograf Shayahmet Jәngirúlynyng «Jyl topshylary» atty qoljazbasy. Men osy maqalada sol qoljazbada aitylghan qoyan jyly turaly boljamdardy negizge aldym. Búl qoljazba Shyghys Týrkistannyng Altay, Erenqabyrgha, Tarbaghatay ónirindegi elding tәjiriybesi negizinde qorytylghan. Onyng ýstine avtordyng subektiv pikirleri de aralasqan tәrizdi. Dese de, bolashaqta basyp shygharyp ary qaray zerttese, jylnamalyq esepting qalpyna keluine sebi tiyer bolar qúndy jazba ekeni dausyz.

Imamghazy Núrahmetúly,aqyn, f.gh.k., Qazaq últtyq óner uniyversiytetining agha ghylymy qyzmetkeri

«astana-akshamy.kz» sayty