Shynynda, osy súraq tónireginde oilanyp kóreyikshi. Baylar bayyghan ýstine bayyp, kedeyler joqshylyqtyng zaryn tartyp jatqan zamanda búl da ózinshe salmaghy bar súraq.

Áriyne, biz bay emespiz, óitkeni, villany aitasyz, birneshe pәterimiz de joq, Shveysar bankterine aqsha salu turaly armandaudyng ózi әbesteu. Anau aitqanday, kedey de emes siyaqtymyz, qarnymyz toyghan kýni «Qúdaygha shýkir» dep qoyamyz. Áyteuir, kórshimiz Qytay bolsa, qalay kiyimsiz bolayyq, әrqaysysymyzdyng ýiimizde  júrttan qalmayyq dep ólip-talyp satyp alghan teledidarymyz, beynetaspamyz, qaltamyzda «sotkamyz» bar (taghy da qytay aghayyngha jýz raqmet), tipti, keybireuimizding eski bolsa da pәterimiz ne jataqhanada bólmemiz bar emes pe, endeshe, qalaysha kedey bolamyz?  Demek, biz ortashamyz. Bir tanysymyzdyng úly mektepten kelip, «papa, papa, aitshy, biz ortasha otbasygha jatamyz ghoy» dep qoymaytyn kórinedi. Ákesining auqatty emestigin biledi, kedey otbasynyng balasy bolghysy kelmey, ortasha bolghandy barymen qalap túrghan bala әkesinen ózi kýtken jauapty alghasyn baryp kónili tynyshtalypty. Áne, bala ekesh, bala da tym qúrysa ortasha túrmys iyesi bolghandy qalaydy. Endeshe, biz de ózimizdi ortasha qazaqpyz  dep esepteyik.

Qatqan statistika, qútyrghan bagha...

Shynynda, osy súraq tónireginde oilanyp kóreyikshi. Baylar bayyghan ýstine bayyp, kedeyler joqshylyqtyng zaryn tartyp jatqan zamanda búl da ózinshe salmaghy bar súraq.

Áriyne, biz bay emespiz, óitkeni, villany aitasyz, birneshe pәterimiz de joq, Shveysar bankterine aqsha salu turaly armandaudyng ózi әbesteu. Anau aitqanday, kedey de emes siyaqtymyz, qarnymyz toyghan kýni «Qúdaygha shýkir» dep qoyamyz. Áyteuir, kórshimiz Qytay bolsa, qalay kiyimsiz bolayyq, әrqaysysymyzdyng ýiimizde  júrttan qalmayyq dep ólip-talyp satyp alghan teledidarymyz, beynetaspamyz, qaltamyzda «sotkamyz» bar (taghy da qytay aghayyngha jýz raqmet), tipti, keybireuimizding eski bolsa da pәterimiz ne jataqhanada bólmemiz bar emes pe, endeshe, qalaysha kedey bolamyz?  Demek, biz ortashamyz. Bir tanysymyzdyng úly mektepten kelip, «papa, papa, aitshy, biz ortasha otbasygha jatamyz ghoy» dep qoymaytyn kórinedi. Ákesining auqatty emestigin biledi, kedey otbasynyng balasy bolghysy kelmey, ortasha bolghandy barymen qalap túrghan bala әkesinen ózi kýtken jauapty alghasyn baryp kónili tynyshtalypty. Áne, bala ekesh, bala da tym qúrysa ortasha túrmys iyesi bolghandy qalaydy. Endeshe, biz de ózimizdi ortasha qazaqpyz  dep esepteyik.

Qatqan statistika, qútyrghan bagha...

Ózimizdi ortasha qazaqtyng sanatyna qosyp qoyyp, «bәri jaqsy-au, tek inflyasiya bolmasa» dep jýrip jatyrmyz. Ótken jylmen salystyrghanda inflyasiya salmaghy kәdimgidey bilinedi. Odan beri ónerkәsip tauarlary qúny, aqyly tólemder qúny, ónerkәsiptik emes zattar birneshe ese  ósti. Statistika «inflyasiya bәlen payyz dengeyde» deydi, «statistika sóideydi» dep oghan da shýbәsiz senip qalmanyz, búl da sayasat. Óitkeni, keybir tauarlar qúnynyng bir jyl ishinde 50-80 payyzgha óskenin kórip otyrmyz. Janar-jagharmay óndeytin ýsh birdey zauyty bar Qazaqstan  hal¬qy benzindi de qymbatqa satyp ala¬dy, jylda milliardtaghan tonna astyq jinap, nan jetpey jat¬qanday ony da 70 tengege bir-aq shyghardy. Qazaqstandy qymbatshylyqqa әkelip tirep otyrghan  jaghday bar da shyghar, óndiristing damymay otyrghanyn ózimiz de kórip jýrmiz ghoy. Eger syrtqa múnaydy shiykizat kýiinde emes, tauar, benzin retinde shygharsa, jaghday, mýmkin, basqasha bolar ma edi? Mysaly, ótken jyldyng basynda 20 myng tengemen bazargha barsan, qyruar tamaq alatynsyn. Qazir ne alyp, ne qoyghanyndy ózing de bilmeysin. Qysyp-qysyp bir keliden alghannyng ózinde kókónisting ózine 5-6 myng tengeng shyghyp ketedi. Aqsha qúnsyzdandy, mem-le¬ket tarapynan baghany baqylau, monopoliyagha qarsy kýres degen mýldem joq, osy kýni monopo¬lister halyqty habar¬dar etip bas auyrtpaydy, qyryq sebep tauyp, qyzmetin qala-ghanynsha qymbattatyp otyra beredi. Ótken jyly gaz ýshin  bir adamgha bes jýz birdene tóleytinbiz, endi ol da qymbattady. Biraq, elep jatpaymyz, «e-e» dep múryndy bir tartyp tóley salamyz. Salyqtyng neshe atasy bar, sonyng bәrin tólep otyrghan qarapayym halyq. Monopolister de qaryzyna múqiyat qaraytyn zeynetkerlerdi jaqsy kóredi. Biraq, olardyng zeynetaqysy jylda mardymsyz ósedi. Qara halyqtan qalay ómir sýrip jatyrsyng dep eshkim súramaydy. Biz bolsaq, ildebaylap, ana aidan myna aigha jalghasyp, qazaqsha aitqanda, qaryzgha ómir sýrip jatyrmyz.

Ortasha qazaqtyng ómiri

Sonymen, ortasha qazaq qalay ómir sýrip jatyr? Tanysyp qoyynyz, qarapayym qazaq, atyn Ospanhan aghamyzsha Myjban deyik. Myjban qalada túrady, budjettik qyzmetker, jalaqysy 400 dollargha jetpeydi. Pәter jaldaydy, biylikting osy 30-40 jylda baspanagha qatysty barlyq týitkildi sheshemiz degenine sener-senbesin de bilmeydi, ýsh  ret memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasyn «jýzege asyrugha ýles qospaq» bolyp qújat tapsyrghany bar, bolmady, әzirge eki bólmeli pәter ýshin ay sayyn 45 myng tengesin jyryp beredi. Telefon, su, jaryq degenderge ózi tóleydi, orystyng mәtýshkesimen aradaghy kelisim solay. Jasy otyzdan asqan Myjbannyng kirisinen shyghysy kóp, (qazaq múndaydy tapqanynan shashqany kóp deydi), biraq, ómiri kónilsiz eken dep qalmanyz, ara- túra bolyp túratyn tughan kýnder men qonaqtyqtar, qalanyng qay quysyna kirip ketse de tauyp alatyn aghyl-tegil tuysqany on¬yng múnanyna mýmkindik bermeydi. Bayyghysy kelip, jana bas qúraghan uaqytynda ony-múnysyn artqa saqtap ýnemde¬gen bolyp kórgen, bolmaytyn is eken, qoydy. Myjban kedeymin demeydi, ýsh mezgil tamaq ishedi, bir ózinde eki adamnyng tәbeti bar, tek azyq-týlikke әieli ekeui tabysynyng 30 payyzdan astamy júmsalady. Tabystyng 17 payyzy jolaqygha ketedi, bala¬synyng balabaqshasynyng aqshasyn tóleydi, 10 payyz tabys kólemin әri tartyp, beri tartyp, reti kelgende ghana qytay bazarynan iyghyna birdene ilgen bolady. Myjban ýnemi oy ýstinde jýredi, sanasyn sarytap etken «aqshany qaydan alugha bolady?» degen ghalamdyq súraq. Mysaly, Myjbannyng aghasy Tyj¬bandy alayyq, otbasynda ózi, ómiri eshtenege riza bolmaytyn bir әieli, eki balasy bar. Ol da ózin ortasha qazaqpyn dep esepteydi. O-o, olay dep aitugha tolyq qaqysy bar, óitkeni, ortaq aulada bolsa da eski ýii bar ghoy. Eski bolghanda edeni ishine qaray opyrylyp, irgesinen jel soghyp, tóbesi dymdanyp... Biraq, Tyjban ýiin auystyrudy nemese evrojóndeu jasau turaly armandap ta kórmepti. Qayda...Jóndeuge әieli ekeuining shashyn qossa da jetpes, sonday-aq, jasy qyryqtan asa bastaghan budjettik mekeme qyzmetkerine túrghyn ýy baghdarlamasynyng talaptary da tompaqtau eken.

Tyjban «baqyt» degendi aq¬sha dep biledi, ol «baqytyn» er¬tenge ýnemdep jýr, armany ai-dalghan eski inomarka alu. Ózi siyaqty basqa qazaqtardan qalghysy kelmegeni. Jәne bir armany sol inomarkany basqa bir esirgen aqshaly bireu týiip ótse deydi (tuh, armany qanday jaman edi), sosyn jóndetuge de kóp aq¬sha ketpes edi. «Songhy on bes jylda bir jaqqa baryp, adam siyaqty demalmadym-au» dep ún¬jyrghasy týspeytin Tyjbannyng eng sýiikti isi bar: mýmkindigine qaray dәmdi tamaq ishu, óitkeni, kýnde-kýnde rojkiydi jey-jey, basqa tamaqtyng dәmin úmyta bastaghanday (etting kelisi 1000 tengege jetkenin kórip kónili týs¬keni óz aldyna),sosyn tәp-tәtti qylyp úiyqtap alsa jәne teledidar aldynda otyrsa. Onda da teledidardan jaqsy birdene kýtkennen emes, birdeneni elding sonynan estip jýrmeyin degennen. Onyng ýstine Tyjban inisi Myjban siyaqty emes, optimisteu, ózi aitpaqshy, otyrghan jerde «propaganda» turaly, qala berdi, Qazaqstannyng baylyghy turaly  aitqandy únatady. Qysqasy, Tyj¬ban óz ómirine riza. Jaman ba, óziniz oilanyz.

- Óskende kim bolasyn?

- Kim bolam!

Kim bilgen, bara-bara bizding balalarymyz osylay deytin shyghar. Áytpese, Myjban men Tyjban bolyp qana ómir sýru asa qiyn emes qoy. Memleketimiz bay, baylardyng qatary da kóbeyip keledi. Ásirese, ata-babasy týgili ózi de búl jerde  tumaghan, sonda da el yrysynyng iygiligin biz¬den birneshe ese mol kórip otyrghan  qazaqstandyqtardyng baylyghyna esing ketedi. Jaman oilap qalmanyz, búl - «belaya zavisti». Áytpese, Euraziyalyq ónerkәsip qauymdastyghy serkeleri sanalatyn Mashkevich, Shodiyev, tipti, bolmasa Ibragimov bolam dese qazaqtyng qolyn bireu qaghyp pa? Qazirshe qazaq milliarderlerining kóshin bastap túrghandar sausaqpen sanarlyq qana. Búdan eki jyl búryn «Atameken» kәsipkerler men júmys berushiler odaghy mýshelerimen kezdesuinde sóilegen sózinde Preziydentting bylay degeni kópshilik ýshin jana әngimening basynday әser etkeni belgili. «Bizde bay adamdar bar, ol ashyq kórsetiluge tiyis. Abramovich ózinde qansha qarajat bar ekenin aita alady, biz aita almaymyz. Jekemenshikke, baquatty adamdargha qúrmetpen qarau әdetin boygha darytu kerek», - degen bolatyn. Endeshe, eldegi birli-jarym asa bay adamdardy týgendep shyqsaq aiyby bolmas. Biz әdette Mashkevichti kóbirek aitamyz, mysaly, Sentr Aziya Ru bayan etedi: «Karmet» kombinatynyng iyesi, el preziydenti janyndaghy sheteldik investorlar kenesining mýshesi Lakshmy Mittal asa bay adam sanalady (28,5 mlrd dollar). «Qazaqmys» AQ (Shyghys Qazaqstan) aksiyalarynyng alty payyzdan astamynyn, «kazastur zink AG» Shveysar kompaniyasyna  tiyesili Qaraghandy metallurgiya kombinaty, taghy birneshe energetika jәne kómir óndirushi  kәsiporyndardyng iyesi Mittal endi múnay sektoryna da aralasa bastaghan. Ótken jyly «Mittal investments» investisiyalyq qory 980 mln dollar bolghan. Ataqty bay Vladimir Kim de eng kóp aksiyalar paketin biriktirip ústap otyrghan alpauyt. «Qazaqmys» múnay men gaz-ken oryndaryn satyp alu arqyly biznesin odan әri әdemi gýldendirude. 2006 jy¬ly tirkelgen «ENKO» jarghysy, Kazhrom, Qazaq aluminiyi, Sokolov-Sarybay Ken baylyghyn óndiru orny, Euraziya energetikalyq korporasiyasynyn, t. b. kóptegen «sýbeli» oryndardyng paketteri Kim myrzanyng baghy asqan basyna búiyrghan. Mine, derek kózderi osylay deydi. Osynau tizimning ayaghyna bizding Myjban, Tyjbandar qashan iliger eken...

Jadyra Shamúratova,

Batys qazaqstan oblysy

«Zan» gazeti