XIX ghasyrdyng songhy shiyreginde shyqqan qazaqtyng túnghysh últtyq baspasózi «Týrkistan ualayaty» (1870-1882), «Dala ualayatynyng gazeti» (1888-1902) tarihta últtyq oy sanagha qozghau saluymen kúndy. Biraq osy gazetter taghdyr talqysyna týsken halyqqa kýizelisten shyghudyng dúrys jolyn kórsetip beruge mýmkindigi bolmady. Sebebi, halyqtyng qamyn jeytin azamattar ilude-shalu, birigip bas qospaghan bolatyn. Ekinshiden, halyqtyng azattyqqa degen úmtylysyn otarshyldyq sayasat ayamay túnshyqtyryp otyrdy. Aumaly-tókpeli kezende el tizginin óz qoldaryna alu iydeyasy әli pisip-jetilmegendikten últtyq bolmysty beybit jolmen saqtap qaludy ústanuy zandy edi. Túnshyqqan kýreskerlik qozghalys XX ghasyrdyng basynda qúlash jayyp, bostandyq iydeyasy óris ala bastady. Reseydegi 1905 jylghy revolusiyanyng saryny otarlyq búghauynda búlqynghan elderge de jetti. 1905 jyly mausym aiynda A. Baytúrsynov, Á. Bókeyhanov bastaghan oqyghan azamattar Qoyandy jәrmenkesinde alghash toptasyp halyqty otarlyq shyrmauynan tek sayasy kýres arqyly qútqaramyn degen bitimge keledi. 14500 adamnyng qoly qoyylghan Peterburgke jiberilgen әigili «Qarqaraly petisiyasy» osy kezde jazylady. Tarihta halyqtyng birligi men tútastyghy jolynda jasalghan búl batyl qadamdy «Alash» partiyasynyng túnghysh sezi dep te baghalap jýr. Qalay desekte osy basqosuda jasalghan týiin qazaq oqyghandarynyng eldikti saqtauda kureskerlik tarihyndaghy negizgi nysanysyna ainaldy.

XIX ghasyrdyng songhy shiyreginde shyqqan qazaqtyng túnghysh últtyq baspasózi «Týrkistan ualayaty» (1870-1882), «Dala ualayatynyng gazeti» (1888-1902) tarihta últtyq oy sanagha qozghau saluymen kúndy. Biraq osy gazetter taghdyr talqysyna týsken halyqqa kýizelisten shyghudyng dúrys jolyn kórsetip beruge mýmkindigi bolmady. Sebebi, halyqtyng qamyn jeytin azamattar ilude-shalu, birigip bas qospaghan bolatyn. Ekinshiden, halyqtyng azattyqqa degen úmtylysyn otarshyldyq sayasat ayamay túnshyqtyryp otyrdy. Aumaly-tókpeli kezende el tizginin óz qoldaryna alu iydeyasy әli pisip-jetilmegendikten últtyq bolmysty beybit jolmen saqtap qaludy ústanuy zandy edi. Túnshyqqan kýreskerlik qozghalys XX ghasyrdyng basynda qúlash jayyp, bostandyq iydeyasy óris ala bastady. Reseydegi 1905 jylghy revolusiyanyng saryny otarlyq búghauynda búlqynghan elderge de jetti. 1905 jyly mausym aiynda A. Baytúrsynov, Á. Bókeyhanov bastaghan oqyghan azamattar Qoyandy jәrmenkesinde alghash toptasyp halyqty otarlyq shyrmauynan tek sayasy kýres arqyly qútqaramyn degen bitimge keledi. 14500 adamnyng qoly qoyylghan Peterburgke jiberilgen әigili «Qarqaraly petisiyasy» osy kezde jazylady. Tarihta halyqtyng birligi men tútastyghy jolynda jasalghan búl batyl qadamdy «Alash» partiyasynyng túnghysh sezi dep te baghalap jýr. Qalay desekte osy basqosuda jasalghan týiin qazaq oqyghandarynyng eldikti saqtauda kureskerlik tarihyndaghy negizgi nysanysyna ainaldy. Petisiyagha ózek bolghan oi-pikirler A. Baytúrsynovtyng «Qazaq» gazetinde órbip, pisip-jetilip, keyinnen «Alash» avtonomiyasyn kúruda tarih sahnasynda óz mindetin atqaryp, shyqty. 11 tarmaqtan túratyn petisiyanyng 3-punktinde «Qazaq» halqynyng aghymdaghy qajettilikterin aiqyndau ýshin qazaq tilinde gazet shygharu kerek, ol ýshin senzurasyz gazet shygharudyng jәne baspahana ashudyng eshkimning kelisiminsiz sheshetin tәrtibin ornatu talap etiledi» delingen. Osylay túnghysh ret qazaqtyng últtyq mýddesin qorghaytyn súranys kýsh biriktirudin, sayasy tәuelsizdikke jetuding basy boldy. Ómirin halqynyng bostandyghy jolyndaghy kýreske arnaghan A. Baytúrsynov Qarqaraly petisiyasynda oigha alghan biyresmy gazet shygharu isine den qoyady. Azattyqty ansaghan qazaqtyng ýsh arysy Á. Bókeyhanov, M. Dulatov, A. Baytúrsynovtar túnghysh tәuelsiz «Qazaq» gazetin shygharugha júmylady. 1913 jyly «Qazaqstan» (1911-1913), «Eshim dalasy» (1913-1914), «Ayqap» (1911-1915) basylymdary jaryq kórdi. Odan búryn shyqqan «Serke» (1907) men «Qyrghyz» gazetining ghúmyry úzaq bolmady. Patsha senzurasy tyiym saldy. Osy gazetterding ishinde shoqtyghy biyik «Qazaqty» túnghysh sayasy tәuelsiz atauymyzyng ózindik sebepteri bar. Óz kezinde ýlken bedelge ie bolghan gazet basqa basylymdar sekildi halyqtyng bir bóligining ghana mún-múqtajyn aityp qana qoymay, jalpyúlttyq, demokratiyalyq dengeyge kóterdi. Tәuelsizdikke jetuding san aluan amaldaryn tútas qarastyrdy. Memleket biyligin óz qolymyzgha aludy kózdedi. Memlekettik Dumagha ókildik saylaugha qúqyq alugha úmtyldy. Memlekettik Duma patsha ókildigining qúzyrynda bolghanymen qazaq arasynan saylanghan deputat halyqtyng talap-tilegin jetkizedi, zang qabyldauda qozghau salady dep ýmit etti. Gazette: Memlekettik Dumadaghy, әrtýrli partiyalardyng qyzmeti, manyzy turaly týsindirip otyrdy. Zannyng qalay jasalatynynan habardar etip qana qoymay, kimning paydasyna sheshiletinin de jazdy. «Eger, - dep jazdy «Qazaq» ýkimet qol astyndaghy halyqqa jany ashysa zandaryn layyqtap jasar edi. Al bizde Memlekettik Dumagha búratana halyqtan ókil saylaugha rúqsat joq. Sondyqtan zandardyng qanday maqsatqa qyzmet etetini anyq. Olay etetin sebebi: halyqqa kerek iyigilikten basqa ýkimetting kózdeytin óz maqsaty da bar». Oqyghan azamattar birikse etegimizdi jauyp, irgemizdi býtinder edik degen irgeli oilardy ortagha tastaghan. Memlekettik Dumada qaralghan zandargha taldau jasap, kemshilikterin synaghan. Sonymen qatar, «Qazaq» basqa gazetter sekildi qauly-qararlardy tek kóshirip baspay, halyqqa paydaly-ziyandy tústaryna tolyq toqtalyp, sauattylyq tanytqan, Memlekettik Dumada qazaqtan ókil saylau basqa halyqtarmen teng qúqyly etedi degen saliqaly oy tastaydy. Osynyng barlyghy qazaq halqynyng mýddesin kózdegeni aiqyn. Óz zandaryn ózi jasap, biylik qyludy, erkindik aludy ansady. 1916 jyly qazaqtan soldat alu nәubetinde «Qazaq» taghy da halyqtyng joqshysy boldy. Qazaqtan soldat alu mәselesin kóregendikpen boljaghan gazet 1913 jyly qalam tartqan. Reseyde soghys órti tútanghanda osy mәsele gazette jan-jaqty sóz boldy. Oqyrman hattaryn toptastyryp berip túrdy. Gazet betinde ghana emes, el arasyna baryp, sayasy týsindiru júmystaryn jýrgizdi. Qazaqtan soldat alu mәselesin tolyq sheshu ýshin Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynov, N. Bekmetovtardyng Petrogradqa jýrip ketkenin habarlady. Á. Bókeyhanov, M. Dulatovtar maydan shebine jiberilip jatqan qazaq jigitterining jaghdayyn jaqsartugha qatysty. Soldatqa alu gazet betinde ýlken sóz boldy. Á. Bókeyhanovtyng úiymdastyruymen Orynborda mәjilis bolyp, patshalyq ýkimetke 18 punkpen túratyn talap qoyghanyn bilemiz. Búl qara búlttay shyrmaghan qasiretke ara týsuge úmtylghan iri qadam edi. Búl «Qazaqtyn» әr maqalasynan kórinis tauyp otyrdy. Gazet qyzmetkerlerining aralasuymen soldatqa alynu 19-43 jastan 19-31 jas aralyghyna týsti. 1916 j. oqighasyn zerdeley otyryp gazet halyqty arandap qalmaugha shaqyrghanyn bayqaymyz.

1917 jylghy aqpan tónkerisin «Qazaq» gazetimen birge qazaq halqy da erkin bir tynys alghanday qalypta qarsy aldy. Gazet «bostandyqqa qolymyz jetti» dep jar saldy, jana ýkimetti koldaugha ýndeu tastady. Memlekettigimizdi jasaqtay almasaq eldigimizge syn degen pikir gazet betterin jauyp ketti. Gazetting kóteruimen jalpyqazaqtyq túnghysh sezd ótip, tәuelsizdikti bayandy etu ýshin 14 mәsele bekitti. Sezd júmysyn habarlap, «Alash» partiyasynyng dýniyege keluine at salysty, programmasyn jariyalady. «Qazaq» gazetining jaryq kóruinde basty maqsat etip alynghan týiin «Alashtyn» da memlekettik negizine ainaldy. Programmadaghy oqu oryndarynyng aqysyz boluy, ana tilinde oqytu, jerdi satpau turaly mәsele bir-birimen tyghyz baylanysta jazylyp kelgen bolatyn. «Qazaqtyn» betinde talqylanyp, әbden-pisip jetilip baryp «Alashordanyn» qazanyna týsti. Últtyq mýdde býkil halyqtyng sayasy bostandyghyna qol jetkizgende ghana mýmkin ekenin alghash ashyna aitqan «Qazaq». Gazet 1917 jyldyng qazanynda uaqytsha ýkimetting taqtan ketuine baylanysty okyghandardy jyldamdatyp eldikting tizginin qoldaryna aludy úsyndy. Alayda bir jyldan keyin «Qazaq» gazeti ómir sýruin toqtatty. Ile-shala jana ýkimet «Alashordanyn» ómir sýruine tyiym saldy. Elding derbestigin saqtau, tughan jerdi qorghau siyaqty mәngilik taqyryp «Qazaq» gazetinde qúqyqsyzdyqtan zardap shekken elding otarlaushy elmen terezesin tenestiruge úmtylghan niyetinde kórindi. Imperiya shenberinde avtonomiya aludy kóksegen otar elding janayqayy últtyq baspasóz betinde basyldy. Halyqtyng ruhyn kótergen alash qayratkerlerining taghdyryn «Qazaq» gazetimen tútastyqta qarau tәuelsiz respublikamyzdyng irgetasyn qalap ketken azamattardyng enbegin shynayy baghalaugha mýmkindik beredi. Halyqtyng derbestigi turaly oy órbitu alghash «Qazaqtyn» ýlesine tiydi. Qazaqy ghúmyrgha betbúrysty ózgerister әkelgen «Qazaq» memleketimizding qúqylyq negizderin qalyptastyrdy. Últtyq mýddesinen airylugha bet alghan halyqqa arasha týsip, gazetting baghyt-baghdaryna jón siltep, sara joldy núsqaghan A. Baytúrsynovtyng enbegi zor. «Qazaq» degen últ atauy búrmalanyp, jazba tilden yghystyru kýsh alghanda gazet sayasy arenagha qazaqtyqty somdady. «Ishki habarlar», «Syrtqy habarlar», «Basqarmadan», «Soghys», «Oqshau sóz», «Gazetalardan» degen aidarlar dәuir úsynghan taqyryptargha bardy. A. Baytúrsynovtyng gazetting alghashqy sanynda «Qúrmetlu oqushylar!» degen maqalasynda aitylghanday «Qazaq» halqynyng kózi, qúlaghy hәm tili» boldy. Osy maqalada qúrsaudan bosap shyghudyng joldaryn gazet maqsatymen birlikte bayandaghan: «Júrttyng bilimdi, pikirli. Kórgeni kóp kósemderi gazeta arqyly halyqtyng aldyna týsip. jol kórsetip, jón siltep, basshylyq aityp túrady... Júrtym dep halqynyng aryn oilaghan, zaryn zarlap, namysyn joqtaytyn azamattary arqyly halyqtyng sózin sóilep. paydasyn kórgen, zaryna qarsy túryp, qarghagha kózin shúqytpasqa tyrysady» - degen. Osylay 1905 jyly dýniyege kelgen qúrsaudan bosap shyghu iydeyasy «Qazaq» gazetin shygharugha, toptasyp derbes memleket kúrugha jeteledi. Osy kezendegi ýsh qater jerden airylu, sayasy biylikten qaghylu, últ tilining mәni joyyluy gazet betinde jan-jaqty jazyldy. Sebebi, jerinen, ana tilinen airylghan halyq últ bolyp qala almaydy. Sayasy biylik bas biriktiru ýshin qajet edi. Eldikti saqtauda «Qazaqtyn» maqsaty sol kezenderdegi basqa basylymdardan ózgeshe boldy. «Ayqap» manyndaghylar da tәueldi elderding qatarynda kýn keshuding qayshylyghyn jan tәnimen týsindi. Biraq tәuelsizdikke beybit qadamdar arqyly jetudi kóksedi. Al, Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaghy» batystyq mәdeniyetti qolday otyryp, óner-bilimdi tәuelsizdikke jetu jolyndaghy qaru dep týsindi. Qaranghylyqtan sytylyp shyghudyng joly sayasy ómirge qatynasu dep úqty. «Qazaq» arqyly ata-babalarymyzdyng eldikti saqtau armany naqty shyndyqqa ainaldy. Óz tizginimizdi qolgha alyp demokratiyaly, qúqyqtyq memleket bolghan shaqta tәuelsizdik jolynda qasyq qandaryn ayamay kýresken azamattar men últtyq baspasózimizge shynayy baghasyn beru uaqyt talaby. El bolyp etegin jinaudy qazaqtyng oqyghandary baspasóz ashudan bastasa, sol jәdigerlerdi halyqqa jetkizu, ruhany ainalymgha salyp otyru býgingi úrpaqtyng ýlesi. Búl azattyqtyng mәngilik kýresin sabaqtastyryp túratyn kýre tamyr.

«arka.medialaw.kz» sayty