Dýniyege qalausyz kelgen bala. Qalamaghan jýktilik. Aqtóbede qalausyz tuylghan balalar kóbeyip barady. Qalamaghan jýktiliktin  sonynda bosandyru mekemelerine auyr halde týsu bar. Osy qaterli  jәitke baylanysty  oblystyq perinataldyq ortalyq dәrigerleri óz alandaushylyqtaryn bildirip otyr.

Jәrdem kóligi jetkizgen es-týssiz jatqan 20 jasar Júldyzaydyng ómiri qyl ýstinde edi.  Bosanar kýndi ýlken qorqynysh sezimmen kýtip jýrgen ol kýizelistin  kesrinen be, әlde dәrigerge kórinbegendikten densaulyghynda bir kinәrat boldy ma әiteuir, qan qysymy 180-ge kóterilip  esinen tanyp qúlaghan eken.Ishtegi bala ghana emes, ana ómirine qauip tóngen sol shaqta tek dәrigerler ony ajal shengelinen suyryp alady. Merziminen búryn tuylyp, esh em, kýtim kórmey, kýizeliste jýrgen qyz jatyrynda  damyghandyqtan  salmaghy aiyna sәikes emes,  az tek, eki kelilik qalausyz úl osylay  dýniyege keledi. Qalausyz bolghan son,  osynday   qiyndyqpen  bolsa da, dýniyege aman-esen kelgen úldan anasy  bas tartty. Bas tartu sebebin kóz jasyn tóge otyryp  bayandady.

Júldyzay, 20 jasar bosanushy:

Dýniyege qalausyz kelgen bala. Qalamaghan jýktilik. Aqtóbede qalausyz tuylghan balalar kóbeyip barady. Qalamaghan jýktiliktin  sonynda bosandyru mekemelerine auyr halde týsu bar. Osy qaterli  jәitke baylanysty  oblystyq perinataldyq ortalyq dәrigerleri óz alandaushylyqtaryn bildirip otyr.

Jәrdem kóligi jetkizgen es-týssiz jatqan 20 jasar Júldyzaydyng ómiri qyl ýstinde edi.  Bosanar kýndi ýlken qorqynysh sezimmen kýtip jýrgen ol kýizelistin  kesrinen be, әlde dәrigerge kórinbegendikten densaulyghynda bir kinәrat boldy ma әiteuir, qan qysymy 180-ge kóterilip  esinen tanyp qúlaghan eken.Ishtegi bala ghana emes, ana ómirine qauip tóngen sol shaqta tek dәrigerler ony ajal shengelinen suyryp alady. Merziminen búryn tuylyp, esh em, kýtim kórmey, kýizeliste jýrgen qyz jatyrynda  damyghandyqtan  salmaghy aiyna sәikes emes,  az tek, eki kelilik qalausyz úl osylay  dýniyege keledi. Qalausyz bolghan son,  osynday   qiyndyqpen  bolsa da, dýniyege aman-esen kelgen úldan anasy  bas tartty. Bas tartu sebebin kóz jasyn tóge otyryp  bayandady.

Júldyzay, 20 jasar bosanushy:

- Ekiqabat bolyp qalghanymdy ishimdegi bala  5 ay bolghanda ghana bildim.Sol kezde  bir jyl boyy kezdesip jýrgen jigitimning basqa qyzgha ýilengeli jatqanyn estidim. Ayaghymnyng auyrlaghanyn oghan  aitqan joqpyn. Týsik jasatqym kelip edi, merzimi ótip ketipti.  Ishim bilingende baryp, sheshem kórip qaldy. Sodan aiqay, sodan qyryn-qabaq.  Sodan qaladaghy apamnyng ýiinde jýrdim. Qalay talyp qalghanymdy bilmeymin. Esimdi jisam, osynda perzenthanada jatyr ekenmin. Dәrigerlerge rahmet. Janymdy alyp qaldy.  Sheshem balammen ýige kirgizbeymin degen son, amalsyzdan bas tartyp otyrmyn.

Gýlshat Temirbaeva, oblystyq perinataldyq ortalyqtyng bas dәrigeri:

-Dәrigerge qaralmaghan, tirkelmegen. Aqyr sony mine eklampsiya, yaghny jýkti әielding tyryspasy kesirinen esine tanu boldy. Bir emes 3 ret tyrysyp qalghan. Búl gistozdyng eng auyr týri. Onyng saldary jaman. Óitkeni,  onyng migha әseri jaman. Errteng kýieuge tiyip, qalauly bala tughysy kelgen kezdegi qiyndyghy kóp bolady. Mine, qazir jan saqtau bólimine bir әiel Kirpishti auylynan týsti. Ózining ekiqabat ekenin, aty -jónin bilmeydi, bәrin úmytyp qalghan. Eklampsiyadan songhy  retrogradty amneziya. Qazir operasiyagha dayyndap jatyrmyz.

Endi Hromtaudan týsken 26 jasar әiel kýieusiz ayaghy auyrlap, eshkimge bildirmey jýrgende, ishtegi bala ólip qalady. Auyr jaghdayda ortalyqqa týsken әieldi ajaldyng shengelinen   dәrigerler әreng alyp qalady. Sóitse, balanyng ornynan alynghan synama әiel boyyndaghy  týrli infeksiyanyng ushyghyp ketkenin kórsetken. Nәtiyjesinde әielding jatyryn týgeldey kesip alu tastau qajet bolghan. Dәrigerlerding aituynsha, qalausyz bolsa da, jýkti bolghan son, esepke uaqytynda túryp dәrigerge qaralghanda, múndaygha jol berilmes edi.

Ádette, jýktilik qalausyz bolghan son, anasy ony saqtaugha, ziyandy әserlerden qorghaugha tyryspaydy. Ekiqabat bolyp qalghanymdy, auyl-aymaq, el bilmese boldy dep ol jaryq dýnie esigin ashqaly túrghan baladan qútylugha asyghady.  Syrt kózge bildirmeymin dep, ishin buyp, jatyrdaghy balanyng dúrys damuyna kedergi keltiredi. Osylay obal jasaydy.Ishtegi bala týgili, óz densaulyghyna qauip tóndirip jatqanyn oilamaydy . Olardyng boyyna qalausyz bitken baladan qútylu ýshin ne isteytini, qanday dәrini ishetini bir qúdaygha ayan.

Aqylbek Týsipqaliyev, M.Ospanov atyndaghy medakademiyanyng kafedra mengerushisi:

-Qúdaydyng búiryghymen dimkәs bolyp kelgen balagha jasar qayrat bolmasa da, týsik tastau arqyly keletin ólimdi boldyrmaugha bolady ghoy. Sondyqtan jastarymyzdyng qalamaghan jýktilikti boldyrmaudyng jayyn oilauyna kenes berer edim. Qazir mektepten bastap, jynystyq tәrbiyege asa mәn berilip, jastarghan kóp aqparat beru qajet. Erte jastan  jynystyq qatynasqa týsetinderding kóbeygeni jasyryn emes. Búl ómir. Ne qylamyz endi.  Kontraseptiv qoldanu siyaqty ekiqabat bolmaudyng tәsilderin aityp, anonimdi kabiynetterge baryp, qam-qareket jasaugha bolatynyn eskertemiz.

Ótken jylghy tastandy 40 balanyng jartysyn  joghar jәne orta oqu oryndarynda 1-kursta oqityn student-qyzdar tughan. 8 balany  basqa oblystardan kelip tuyp, tastap ketipti. Qazirgi kýnde kóbi әleumettik jaghdaydyng joqtyghy, zandy týrde nekelesken kýieuining bolmauy, bayqausyzda ayaghy auyrlap qalyp, tughan-tuystarynan qorquy siyaqty jaghdaylardy aityp, baladan bas tartady.

Gýlshat Temirbaeva, oblystyq perinataldyq ortalyqtyng bas dәrigeri:

-Shyndyghynda qazir qalausyz tuylghan balalar kóbeydi. Key jaghdayda  ana men bala ólimine әkep soghatyn qalamaghan jýktilik te kóp. Olardyng ekiqabat bolyp, bosanayyn dep jatqanyn  tuysqandary songhy sәtte biledi.Bolghan nәrse boldy. Qoldau kórsetuding ornyna onsyzda tyghyryqqa tirelgen adamnyn   kózine shúqyp, ónmeninen iyteredi. Bayghústar balasynan bas tartpaghanda qayda barady. Áyelderding ózderi   boyyna bitken balanyn  ghana emes, ózinin  ómirine de ózi  jauapty.. Jýkti әielderdi patologiyasy bólimine barsanyz,  jatqan әielderding kóbinde jýktilikting 24 aptasynan bastap, suy ketip, bosanugha kelgender.  Nege merziminen búryn  suy ketedi? Negizigi sebep-infeksiyada. Tuugha deyingi uaqyt ishinde jýkti әiel aghzasyndaghy ózgerister bolady. Týrli infeksiyalar kesirinen sozylmaly bolyp kelgen  aurular qozyp ketedi. Al, jýkti kezinde óz densaulyghyna mәn bermey, uaqytynda  dәrigerge qaralmaghandardyng kesirin aittyq.  Jalpy, qazir әielderding jauapkershiligi turaly mәseleni kóteru kerek.Jas qyz ayaghyn shalys basyp, ekiqabat bolyp qaldy ma; ony kinәlamay, tuysqandary, qorshaghan ortasy týsinistikpen qaraghany jón.

Qalamaghan jýktilikke basy dushar bolghandar әbden tolghaghy bastalghanda nemese bir qiyn jaghday bolghanda jedel jәrdem kóligimen kelip týsedi. Adam ómiri tarazynyng bir basynda túrghanda dәrigerler onyng qújattaryn týgendep, súrap jatpaydy. Ózining aituymen  bosanushy tarihy toltyrylady. Olardyn  әielder konsulitasiyasy beretin kartalary týgili jeke basyn kuәlandyratyn qújattary bolmaydy. Jasyram dep, perzenthanagha ótirik tegin kórsetetinderi de bolady.Sonyng bir kórinisi.  Biz ortalyq diyrektorymen súqbattasyp otyrghan sәtte, bir әiel keldi. Ol 1998 jyly osy ortalyqta bala  tuypty. Kórsetken tegi boyynsha balagha anyqtama beredi. Sol әiel bala 13-ke kelgenshe kuәlik ala almaghan. Solay kýieusiz bala tughan son, tegin ótirik aitqanyn, múraghatty kóterip, anyqtama beruin súrap kelgen. Sol anyqtamany kórsetip, sot arqyly balasyna kuәlik almaq.  Qalausyz bala qalamaghan ananyng kesirinen qújatsyz zardap shegip jýr. Biraq, anasy bas tartpapty. Anasy bas tartqan qalausyz  tastandy balalardyng taghdyry tipti búlynghyr. Kinәsiz, appaq perishte sәbiylerding obalyna qalmandarshy, qyzdar men jigitter!

«Abay-aqparat»