Kýn suyq. Qyrdy yzghyryq jel ysyryp aidap jatyr. Tóbede uezden ókil keledi dep qosshylar kýn enkeygenshe tosyp túr edi. Saqal, múrttar sauys qyrau.  Emshekte balasy bar әielder de kórinedi. Bir mezgilde buaz portfelin kóterip, ókil Qasymbaev kiyip-jaryp, kópting ortasyna keldi. Jinalyp túrghandar jym-jyrt boldy. Ortagha keli aldyryp tónkertti. Bir shumaq kiltti qonyrau ornyna júmsamaq bolyp aldyrdy. Kelinin  eki jaghynan sýietip Qamysbaev ýstine shyqty.

Kilt - qonyrau shyldyr etti. Qasymbaev:

- Jinalys ashyldy dep sanaymyn

- Sóz, bayandau ýshin ukomnyng ókili,uispolkom ókili, ukom qosshysy ókili, ujenotdel ókili, ufinotdel ókili  y tak dalee ókil joldas Qasymbaevqa yaghny mening ózime berildi.

-  Joldastar men qysqa bolam... no...

Kýn suyq. Qyrdy yzghyryq jel ysyryp aidap jatyr. Tóbede uezden ókil keledi dep qosshylar kýn enkeygenshe tosyp túr edi. Saqal, múrttar sauys qyrau.  Emshekte balasy bar әielder de kórinedi. Bir mezgilde buaz portfelin kóterip, ókil Qasymbaev kiyip-jaryp, kópting ortasyna keldi. Jinalyp túrghandar jym-jyrt boldy. Ortagha keli aldyryp tónkertti. Bir shumaq kiltti qonyrau ornyna júmsamaq bolyp aldyrdy. Kelinin  eki jaghynan sýietip Qamysbaev ýstine shyqty.

Kilt - qonyrau shyldyr etti. Qasymbaev:

- Jinalys ashyldy dep sanaymyn

- Sóz, bayandau ýshin ukomnyng ókili,uispolkom ókili, ukom qosshysy ókili, ujenotdel ókili, ufinotdel ókili  y tak dalee ókil joldas Qasymbaevqa yaghny mening ózime berildi.

-  Joldastar men qysqa bolam... no...

- M-m-m... ózderinizge mәlim, kәzirgi... Ál-aqual jaqsaryp kele jatyr. Baylar dýniyelerining songhy jyldaryndaghy stabilizasiyasy búl momentte múzdaghanday bolyp túr. Múny on besinshi partiya konferensiyasy erekshe astyn syzdy. Júrt arasynyng burjuylary songhy kezde bizding Sovet songzyna jәne soqqy jasaghysy keldi. Biraq  olardyng ózining protivorechiyeleri bar, taghy da, óitsek te júrt arasynyng tónkerisi qimyldap kete me dep qorqady. Sonyng ýshin qorqady bizben soghysudan. әitpese olar soqqysyn bizge kózdep túr. Biz olardyng jaulyghyna dayar túruymyz kerek. Biz ózimiz soghysqa shyqpaymyz, ózimizge shabatyn bolsa, qorghanamyz. Júrt arasynyng rabochiy klasy sau túrsa, biz imperialisterden qoryqpaymyz da, tovarishi, әr júmysymyzda Lenin basshymyzdyng ósiyetin oryndau mindetimiz...

Men osymen sózimdi dogharamyn.

Bayandamashydan súraq súraugha bolady. Bar ma? Bar bolsa, jazyp bersin,- degen úsynys kirdi maghan; bes minut demalys

Kilt - qonyrau shyldyr etti, jym-jyrt.

Qamysbaev:

- Saualdar kelmedi maghan

Top:

- Hat bilmeymiz.

- Qaghaz, qaryndashymyz joq.

- Ylajy bolsa, auyzsha súrasaq eken?

Qamysbaev: (jelkesin qasyp, auyzyn qisaytyp, kózin bajyratyyp) Beda. Súraugha bolady...

Top:

- Biz myna osy jerdegi Toghaybay degen el, ylghy jataqpyz, toghanymyz joq, ne aitasyz?

- Qazynadan qaryzgha aqsha beriledi degen de úzynqúlaq alyp-qashyp jýr. Bizding qolymyz qaytsek jetedi?

- Jaqynda sovetke saylau bolady degendi  esitip túrmyz. Múnyng anghary qalay bolar eken?

- Mektep ashamyz dep talaptanghaly eki-ýsh jyl boldy. Jónin bilmegendikten, júmysymyz mandymay jatyr, búghan ne ylaj?

- El ishinde qyz satqan, qúda týsken kóbeyip barady. Búghan toqtau bar ma?

- Úrlyq órship barady, ne shara?

- Kezdemeni , kerek-jaraqty qaydan tiyimdi qylyp alugha bolady?

- Astyghymyzdy, teri-tersegimizdi qayda kýigizbey sata alamyz?

Kilt  - qonyrau shyldyr ... etti.

Qasymbaev:

- Tynysh! Maghan úsynys kirdi, súrau toqtatylsyn degen qarsy joq?

Jym - jyrt.

Qamysbaev:

Men sizderge srazu jauap beremin. Saualdarynyz mening bayandamama júghyspaydy. Sol boyynsha, jauap berip bolmaydy. Kimde rezolusiya, to esti qauly bar?

Jym - jyrt.

Qamysbaev:

- Endeshe maghan rezolusiya kirdi (portfelinen aqtaryp qúlashtay úzyn qaghazdy jazyp jiberip oqidy)... uezden kelgen ukom ókili, uispolkom ókili, ukom qosshysy ókili, ujenotdel ókili, y tak dalee, ókil joldas Qamysbaev dokladyna qúlaq salghan soyz qosshysy sobranie toqtamy:

1/ Polojenie SSSR jaqsaryp kele jatyr

2/ Baylar dýniyesining kapitalizmning stabilizasiyasy uaqytsha tonazyp túr.

3. Qazaqstanda auyl sharuasy soghysqa deyingi tegistik betine jete almay jatyr. Múny mindetti biyiktikke kóteruge

4. Industrializasiyany tezdetuge

5. Ýnem yqtiyatynyng yqpalyn anystaugha

6. ..................................................................

7/.....................................................

.....................................

75/ Ár uaqytta әl-auqat týsindiruge osy joldas Qamysbaev syqylydylardy ókil dep jiberip túrudy jogharydan ótinuge.

- Ýsteme bar ma?

Jym-jyrt.

- Alatyn eshteme bar ma?

Jym-jyrt.

- Qauly qabyldandy dep sanaymyn.

1927 jyl