Rasynda qazaqta keng qoltyq, ashyq qol atymtay azamattar az bolmaghan. Alash qozghalysyna 1905 jyldan bastap qoldau kórsetken qazaq baylary qatarynda Jetisudaghy Maman baydyng balalary býgingi qazaq mesenattarynyng naq ýlgisi desek, olar Alash milisiyasyn jasaqtau isinde әskery kómek kórsetken, HH ghasyrdyng 20-30 jyldarynda sovettik baspasóz tarapynan naqaq aiyptalghan.

Dese de keshegi Maman baydyng balalarynyng mәrttigi qanyna singen úrpaq aramyzda jýr býginde. Ol – Sәbit Súltan. Jetisu topyraghynda tuyp, Jambyl jerinde jýrgen atymtay azamat jayly sóz etpekpiz.

Qazirgi qoghamnyng qyl óneshinde qyltanaqtay qalqiyp túrghan qasang qaghida – abyroydy aqshamen, dәrejeni dýniyemen salystyru. Sondaylargha ýlgi retinde iygi isterimen aty shyqqan azamat – Sәbit Súltandy bireu bilse, bireu bile bermeydi. Qazaqta «jaqsynyng jaqsylyghyn ait» degen sóz bar. Biz býgin aitamyz. Múnymyz oghash bolmas.

Tәuelsizdikting elen-alang shaghynda abdyrap qalghan halyq arasynan aldymen es jiyp, jan-jaghyna qarap ýlgergender sharuamen ainalysa bastady. Olardyng ishindegi isin sәtti jýrgizgender býginde dәuletti adamdargha ainalyp, el-halqynyn, memleketining de damuyna ýles qosyp keledi. Solardyng biri de biregeyi – Sәkeng edi. Sәkeng baylyghyn basyp jemey, shashyp jegenderding sortynan. Olaysha daraqy maqtauymyzdyng da sebebi bar.

Ótken joly Preziydentpen kezdesip, arman-tilegin aqtaryp alghan Jaqsylyq Ýshkempirovting auzynan «5000 kәsipker 5000 auyldy gýldendirse» degen tilek-sóz aitylghan-dy. Sәbit Súltan óz auylynyng ajaryn kirgizip, auyz toltyryp aitarlyq júmys jasaghan azamat.

Jambyl oblysyna qarasty Túrar Rysqúlov audanynda Yubiyleynyy degen auyl bar. Sәkenning sharuashylyghy da sonda edi. Múnda 2013 jylgha deyin oblystaghy eng ozyq «Podgornyi» AQ atty seriktestik júmys jasap túrdy. IYeliginde 5 myng bas qoy, 2 myng bas iri-qara, myng bas jylqy bolghan. Tipti sýt óndeytin arnayy zauyt auyl túrghyndaryn júmyspen qamtyp túrdy. Egistikten jiylghan dәndi alypsatarlardyng tiyn-tebenine bermes ýshin, 500 myng dollargha astyq qabyldau punktin ashyp, tәuligine 60-70 tonna biday tartyp otyrghan. Joghary súrypty únnyng 3 sorty óndiriletin. Odan bólek audan ortalyghy Qúlandyda shújyq zauyty bolghan. Búryn «Podgornyidyn» fermasynan et kelip, shújyqqa paydalanylatyn. Zauyt qazir de júmys istep túr eken. Tek etti basqa tasymaldaushylardan alyp otyr. Al audannyng óz kәsipkerleri әldebir әtigórlerding kesirinen qyp-qyzyl shyghyngha batyp otyrghan kórinedi. Endi osylar jayly jay-japsarymen aitayyq.

Sonau toqsanynshy jyldary auylsharuashylyq qojalyqtary jekeshelendiruge týskende, talan-tarajgha týspegen jalghyz Podgornyy sovhozy eken. Auyldaghy 367 enbekshi birigip әri qaray júmys istey berudi jón kórgen. Sóitip aksionerlik úiym qúrghan. Ony 1995 jyldyng 7-jeltoqsany kýni Jambyl oblystyq әdilet basqarmasyna tirketedi. Onyng basynda Sәbit Súltan myrza bolghan. 2004 jyly 5-qazanda aksionerlerding jiyny ótip, 27-qazan kýni «Podgornyi» AQ atymen qayta tirkeledi. Aytpaqshy, osy jiynda keliskendey, AQ qaytadan JShS bolyp qayta qúrylghan.

1994 jyly Parlamentting qabyldaghan Jer kodeksine sәikes, 1995 jyldyng 1-qantaryna deyin pay ýleskerleri ne jerdi satyp aluy nemese JShS qúramyna enui tiyis boldy. Óitpegende, Ýkimet ol jerlerdi qaytaryp alugha qúqyly edi. Sóitip, JShS qúrylady. «Podgornyi» elittyq dәndi-daqyldar sharuashylyghy» retinde tirkelgen oblysta jalghyz sharua qojalyq osy edi. Qazir de solay. Kýni-býginge deyin oblysta basqa elittyq dәndi-daqyldar óndiretin sharuashylyq joq.

«Edi» dep ótken shaqqa saluymyzdyng sebebi bar. Ákirendegen әldebireuler әperbaqandyqqa salyp,  býkil auyl birigip Halyqaralyq dәrgeyge jetkizgen sharuashylyqtyng júmysyn tejep, talasqa salghan. Ol turaly ótken joly keneytip jazdyq. (Abai.kz).

El-júrt Sәbit Súltandy mesenat dep qatty qúrmetteydi. Onysy ras ta. «Podgornyi» aksionerlik qoghamynyng iyeliginde 15 myng gektar jer bolghan. Búl 2013 jylgha deyin edi. Qazir jerdegi ýleskerler jan-jaqqa tarap ketken. 370 aksioner, onyng ishinde 170-ining paydan ýlesi bar edi.

Sәbit Súltan myrza kýni keshege deyin 150-den astam adamdy júmyspen qamtyp keldi. Olar basqa jaqtan kelgen joq. Óz auyldastary.

Jogharyda aitqanday iri mal sharuashylyghy boldy. 5 myng qoy, 2 myng iri-qara, 1000 jylqy ústady. 2013 jyly lizingke qúny 3 million dollardy qúraytyn amerikalyq tehnika satyp alghan.

Dәl sol jyly daukester kóztoymastyqqa salyp, talas jasaghanda jerden aiyrylyp qalady. Sóitip, su jana tehnika qazir garajda qanyrap túr eken. Tehnikanyng aqysyn tóleu ýshin qoradaghy mal shyghyndalady. Aqyry mal basy 2 esege azayghan. Sebep sol – jayylatyn jer joq. Jem-shóbi taghy bar. Onyng ýstine aryzdy tóleu taghy kerek.

Sәkeng basshylyq etip Sýt zauytyn ashqan. Dәlirek aitsaq, audanda qanyrap túrghan zauytta auksion arqyly satyp alyp, kýrdeli jóndeuden ótkizedi. Jana tehnika satyp alyp ornalastyrady. Búghan shamamen 1 million dollar júmsaydy. Múnda da 40-50 shaqty adamdy júmyspen qamtidy. Olar da auyl azamattary edi.

JShS qyzmetkerlerine dep 100 pәter salyp bergeni taghy ras. «Podgornyi» JShS qaramaghyna kiretin «Podgornyi-qúrylys» kompaniyasy audan әkimshiligin salumen ainalysqan eken. Jalpy shyghynnyng 50 payyzy «Podgornyidyn» esebinen bolghan.

Su jana Mәdeniyet ýiin salghan. Búghan ketken shyghyn 1,5 million dollardy qúrapty. Sol Mәdeniyet ýiining qyzyghyn kýni býginge deyin auyl júrtshylyghy kórip otyr.

Auylgha gaz jýiesin kirgizip, qúbyr tartqyzghan. Búghan shamamen 2 million dollar júmsaydy. Búl da auyldastardyng iygiligi ýshin jasaghan júmys.

Auyz su qúbyryn kirgizedi. Jalpy somasy 500 myng AQSh dollaryn shyghyndaydy. Oblysta tendesi joq 2 meshit salghanyn biz emes, auyldastary aityp jýr. Biluimizshe búl ýshin mesenet 1 million dollar júmsaghan.

Sózimiz súiyq shyqpas ýshin, jogharyda Sәbit Súltannyng  atymtaylyghynan biraz dәiek keltirdik. Dese de qazaqta «ong qolym bergendi sol qolym kórmesin» degen sóz bar. Sәkeng de sol salttan janylmaghan jigit.

Sózimizding sonyn Maman baydyng balalarynyng mesenattyghyna qayta búrsaq, olar qazaq halqynyng qoghamdyq-sayasi, mәdeny ómirinde bolyp jatqan aituly sharalarda últ ziyalylarymen qatar tize týiistirip, el mýddesin qorghauda ayanyp qalmaghan. Tipti, Alash avtonomiyasy jariyalanyp, memlekettik qúrylymdy jasaqtauda Alashorda ýkimeti ýshin últtyq investor boldy. Sonday Alash mýddesine qamqorlyq tanytyp, barynsha materialdyq jәne qarjylyq túrghyda qoldau kórsetken.

Qazaq baylarynyng mesenattyghy sol - qazaq baspasózining órkendeuine, últ mәdeniyetining damuyna qarjylyq qoldau jasaghany. Búl túrghyda 1913-1918 jyldar aralyghynda 265 nómiri jaryq kórgen «Qazaq» gazetining jaryqqa shyghuyna jәne el ishine taraluyna yqpal etken auqatty qazaqtardyng bolghany shyndyq. Mәselen, «Qazaq» gazetining 1915 jylghy sanynda «Auqatty alash azamattaryna» atty maqalada gazet isine qarjylay jәrdemdesu jóninde ýndeu jariyalanady. Kómek berushiler qatarynda Esenghúl qajy bastaghan Maman baydyng balalary belsendilik tanytqany aitylady.

Mine, Alash mesenattaryn tughan topyraq Sәbit Súltandy da da tughan.  Sәkeng býgingi qazaq júrtynyng qamqorshysy. Joq-jitikti týgendeushi, jetim-jesirdi jarylqaushy. Býgingi baspanasyz qazaqtyng investory. Múnysy últtyq dengeyde aitylyp ta jýr.

Grekte «filantrop» degen sóz bar. Qazaqshagha qotarghanda - «jaqsy kóru, únatu» degen úghym beredi. Óz qazaghyn, óz auyldastaryn, óz últyn erekshe sýietin – Sәkendi sol filantrop desek әbden layyq. Memleket bergen darday ataqtaryn jipke tizip jatpadyq. Sebebi, auyldaghy aghayynnyng aqjarma tilegi, aq batasy ataq-shennen myng mәrte qúrmetti.

Ókinishke oray, osynday tabysqa ie bolyp, Respublikadaghy auylsharuashylyq sektoryna aitarlyqtay tabys әkelip otyrghan sharuashylyq kýiregen.  Túp-tura 5 jyl búryn. Sharuashylyqtyng sharuasynyng shayqaluyna birden bir sebep – qaysybir shendi myrzanyng «reyderlik» әreketi bolghan.

Osy rette Sәbit Súltan myrzanyng Preziydentting atyna jazghan arasha hatyn jariyalaudy, sózding týiinin solay keltirudi jón kórdik.

Ashyq Hat

Qúrmetti Elbasy, Núrsúltan agha!

Men Sәbit Súltan, Tәuelsiz Qazaqstanymyzdyn  auylsharuashylyghyna óz ýlesimdi qosyp jýrgen azamatpyn.

Óziniz eki mәrte arnayy kelip, kórip, ong baghanyzdy, aq batanyzdy berip ketken Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audanyndaghy «Podgornyi» JShS býginde ashkózderding talan-tarajysyna týsip jatyr. Býgin ózinizden arasha súray osy bir ýshbu hatty jazyp otyrmyn.

Qúrmetti Elbasy, men býgin ózinizge ýlken ýmit arqalay otyryp, hat jazyp otyrmyn. Siz elimiz Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardan bastap-aq, bizge kómeginizdi kórsetip, aqylynyzben jol siltep kelesiz. Býgin de ózinizge qayrylmaqpyn.

Óziniz biletindey, men Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap ózinizding qasynyzdan tabyldym. Ózinizding qasynyzgha erip, shetelderge saparlargha shyqtym. Sizding tikeley tapsyrmanyz boyynsha, tәjirbie almasu, sheteldik investorlardy elge әkelu isine eng birinshi bolyp kiriskenderding birimin. Qazaqstangha auylsharuashylyq sektoryna alghash bolyp sheteldik investor әkeldim. Ózinizding qamqorlyghynyzben jәne qoldauynyzben AQSh-qa baryp, arnayy Halyqaralyq biznes mektepten bilim alyp kelip, sol bilimimdi Qazaqstannyng auylsharuashylyq sektoryn damytugha paydalandym. Auyl túrghyndarynyng jaghdayyn jasaugha bar kýshimdi saldym.

Qúrmetti Elbasy, Núrsúltan agha!

«Podgornyigha»JShS-gha óziniz arnayy eki ret kelip ediniz. Birinshi joly shújyq zauytyn ózi ashtynyz. Ekinshide, bizding sharua qojalyghymyzdyng tynys-tirshiligimen tanysyp qayttynyz. Ong baghasyn bergen ediniz. Biz de sol qarqymen, sol qoldaumen júmys istep keldik.

Men ózinizding tapsyrmanyz boyynsha QazArgo holdingten 3 million dollargha lizingpen amerikandyq tehnika alghan edim. Qazir sol tehnikanyng barlyghy beker túr. Sebebi, sharuashylyqty әldebir dókeyler barymtalamaq bolyp, qazir júmys toqtap qalghan. Bir kezderi gýldenip túrghan auyl qazir adam tanymastay kýige týsken. Óziniz kórgen, óziniz ashqan sol sharuashylyqtyng býgingi kýiin kórseniz, tanymay qalasyz.

Qúrmetti Elbasy! Bizdegi tehnika óziniz biletindey ozyq sapaly. Qazirding ózinde oblysta eki-ýsh sharuashylyqta ghana bar shyghar, búnday tehnika. Qalghandarynyng barlyghynda sovet ókimetinen qalghan eski-qúsqy kombayndar men traktorlar.

Mine, osy sharuashylyqtyng qazir  júmysy túralap túr. Mashina-traktor stansasy qanyrap, garajdar ýnireyip, naubayhananyng oirany shyqqan.

Qúrmetti Elbasy!

Bizding isimizge kóz alartqandar JShS júmysyna barynsha kedergi keltirip jatyr. Ras, alghashqyda payshylargha bereshegim boldy.Sodan synyqtan-syltau izdegender úzyn-sonar sot prosessin bastap ketti. Aragha iritki salghandar payshylardyng ishinen eki azamat 2004-jylghy 5-qazandaghy sheshimdi teristeu jayly aryzdanady. Endi ret-retimen aitayyn:

2013 jyldyng 28-aqpany. Jambyl oblysynyng audanaralyq mamandandyrylghan ekonomikalyq soty sheshim shygharyp, payshylargha 14 million 524 myng 775 tenge jәne memlekettik alym tóleuim kerek bolady. Men búl somany týgelimen tóledim.

2013 jyldyng 22-mamyry. Jambyl oblystyq sotynyng azamattyq jәne әkimshilik ister jónindegi sot alqasy sheshim shygharyp,  aldynghy sot sheshimin ózgertedi. Ol boyynsha, әuelde kelisilgen 5,6 payyzy – jer ýlesinen, 94,4 payyzy degen Qoghamnyng negizgi qor týrin­degi ýlesinen degen hattamasy kýshin joyghyzdy. Sonday-aq, bankke jerdi kepilge qoy turaly hattama men ke­pildik turaly kelisimshart ta kýshin joydy.

2017 jyldyng 7-qarashasy. QR Jogharghy soty azamattyq ister jónindegi sot alqasy qauly qabyldap, jogharydaghy hattamalardy teristedi. Oblystyq sot aktilerin toqtatady. Isti Jambyl oblystyq sotynyng azamattyq ister jónindegi sot alqasyna qayta qaraugha jiberedi.

Al 2018 jyldyng 11-qantary. Oblystyq sottyng azamattyq ister jónindegi alqasy taghy sonau 2013 jylghy sheshimdi qaytalap shyghardy.

Qaryzymdy eng basynda-aq, tóledim.  Biraq, Seriktestik zansyz bolyp shyqty. Auyldaghy tirshilik toqtady.

Jogharghy sot bizding paydamyzgha sheshim shygharghanymen, oblystyq sot eski sheshimdi qaytalap otyr.

Qazir júrt jerlerin bólip alghan. Mýlde bólek bireulerge jalgha berip otyr. Olardan auylgha kelip-keter payda joq. Auyl túrghyndary bayaghyday emes, әrqaysysy jan-jaqqa tentirep ketken, júmys izdep. Mening súraytynym bireu-aq. Jambyl oblystyq soty Jogharghy sottyng sheshimine say, aldynghy eki sheshimdi joqqa shygharsa deymin ghoy. Ókinishke oray, búl qiyn bolyp túr qazir.

Óziniz byltyr kýzde oblysymyzgha arnayy kelip, múndaghy sharuashylyqtyng jay-kýiin óz kózinizben kórip, tómen bagha berip ketkeninizbi bilemin.

Sizding eldegi shaghyn jәne orta kәsipti damytugha jasap jatqan tyng bastamalarynyzdy bilemiz. Siz óz sózinizde «kәsipkerlerdi jón-josyqsyz qudalay bermender» dep jii eskertesiz. Tipti, biylghy jylghy Qazaqstan Halqyna jasaghan joldauynyzda dәl osy auylsharuashylyq sektoryna arnayy basymdyq berdiniz. Búl da sizding sharuashylyqtaghy aghayyngha, bizge degen erekshe qamqorlyghynyz dep úghyndyq.

Sóz óz sózinizde «Aqyldy tehnologiyalar – agroónerkәsip keshenin qarqyndy damytudyng mýmkinigi» dep taygha tanba basqan kórsettiniz. Óziniz biletindey bizding sharuashylyq Qazaqstan tarihynda eng birinshi bolyp bidaydy valutagha satqan ek. Qazir de sharua qojalyghymyz Amerikalyq, Europalyq tehnikalarmen jabdyqtalghan. Biz sýt jәne biday ónimderin әlemning 10 memleketine eksportqa shyghardyq. Ol da sizding tkeley qamóorlyghynyzben bolghan edi.

Sonday-aq, Joldauda Siz «Auyl sharuashylyghy subektilerining kooperativ týrinde júmys isteuine jan-jaqty qoldau kórsetu kerek» dep anyqtap aitqan ediniz. Sizding osy qamqorlyghynyzdy hat tanityn, Joldaumen tanysyp shyqqan әrbir adam birden týsineri anyq.

Ókinishke oray, Ortaq is ongha baspay túr. Desek te, barlyghyn qayta qalpyna keltiruge әli de bolady.

AQSh pen Europadan, Arab elderinen investorlar da bar eken. Olar «Podgornyimen» júmys jasaugha dayyn otyr. endigi jalghyz ýmitim ózinizde, qúrmetti Núrsúltan agha!

Qúrmetpen, ininiz Sәbit Súltan

Abai.kz