Býgingi qazaqtyng tilin qoya ber, týrinen qorqatyn boldyq. Eshqanday dәlelding de qajeti joq, jay ghana kóshege shyqsanyz ózderi-aq ong jaghynnan, sol jaghynnan shyghyp ashyp ta, shashyp ta kórsetedi. Qazaq «Aghash kórki japyraq, adam kórki shýberek» deydi. Osyndayda әr qazaqtyng kórkine kórik qosqan últtyq kiyimi esine oralady. Sebebi, әlemdik arenada qazaqtyng jarasymdy shapany men tymaghy, býrmeli kóilegi men bórigi,  bәsekege qay qyrynan alyp qarasa da tótep bere alady.  Degenmen kýndelikti ómirde Fariza apamyz: «Zaman jana, týr jana, kiyim jana, kinәlama ersi dep múnymdy ana» dep jyrlaghanday, «aqjemdenip jyrtylghaly túrghan» shalbarlylargha, qúraq-qúraq kóilektilerge  kózing ýirengeli qashan. Búl da bolsa zamannyn, jo-joq adamnyng ar-imannan qúlan-taza ada boluy. Endeshe qazirgining últtyq kiyimine kóz jýgirteyik úyatta bolsa...

Býgingi qazaqtyng tilin qoya ber, týrinen qorqatyn boldyq. Eshqanday dәlelding de qajeti joq, jay ghana kóshege shyqsanyz ózderi-aq ong jaghynnan, sol jaghynnan shyghyp ashyp ta, shashyp ta kórsetedi. Qazaq «Aghash kórki japyraq, adam kórki shýberek» deydi. Osyndayda әr qazaqtyng kórkine kórik qosqan últtyq kiyimi esine oralady. Sebebi, әlemdik arenada qazaqtyng jarasymdy shapany men tymaghy, býrmeli kóilegi men bórigi,  bәsekege qay qyrynan alyp qarasa da tótep bere alady.  Degenmen kýndelikti ómirde Fariza apamyz: «Zaman jana, týr jana, kiyim jana, kinәlama ersi dep múnymdy ana» dep jyrlaghanday, «aqjemdenip jyrtylghaly túrghan» shalbarlylargha, qúraq-qúraq kóilektilerge  kózing ýirengeli qashan. Búl da bolsa zamannyn, jo-joq adamnyng ar-imannan qúlan-taza ada boluy. Endeshe qazirgining últtyq kiyimine kóz jýgirteyik úyatta bolsa...

Olqylyqty kóru kýndegi әdetke ainalghaly qashan. Býginde aiyrylmastay dos bolghan djinsylargha kenes kezinde kolhoz bastyghy, esepshisi sekildi myqtylardyng balalarynyng ghana qoldary jetken eken. Sonday «baqyttyny» kórip,  bir apamyz: «Osynyng әkesining baylyghyn ne qylayyn, balasy ómiri alqam-salqam bolyp,  kiyimge jarymay jýredi», - depti. Mine kóregendik pe, joq batystan keler qauipting túrpayylyghyn týsingendik pe, qart kónil eshqashan jaratpaghan. Basqasy basqa, qazaqqa kelgende nege qyrsyghat ta túrady bilmedim. Biz qazaqtyqtan mýlde bas tartyp bara jatyrmyz. Tәuelsizdigimizdi alyp, kózimizdi ashyp, jan-jaghymyzgha qarasaq, shetel júmysshysyna arnalghan kiyimining ózin әlem moyyndaytyn sәnge ainaldyrypty. Basqalar qarap qalsyn ba? Aspan asty eli jibek kóilegin zamangha say iykemdep shygharyp jatyr. Japondar kimanosyn  kelistirip jýr. Shotlandyqtar da qalar emes. Álemdik júldyz er-azamattarynyng ózi shotlandyq yubkany arlanbay kiyip, kerisinshe sol arqyly  sәnqoy ekenderin taghy bir dәleldegendey  basylym  betterinen týser emes. Múnday bәsekelestikte qazaq jigitteri de óz ornyn alghan? Olar birden qúlaqtaryna saqina saldyryp, keremet zamanauy kýy keshude. Osyndayda qazaqtyng kiyimge qatysty yrym-tyiymdarynyng tәrbiyelik mәnin eskere bermeymiz. Sәndi salonymen ainalysatyn jigitterimiz, denesine japsyra kiygen djinsy, kóilegining ózi qarynyna jetpeytin qúday saqtasyn kiyim kiyedi. Búdan shyqqan túlghaly jigitimizding syrt kórinisi: býiregi búltiyp, borbayy tyrtiyp, aldy alqam-salqa yrbiym, ózi modalermin dep dýrdiyip túrady. Qazaqtyng jigiti múnday bolghanda, qyzyn aitugha auzyng barmaydy, onsyzda kórip jýrsizder ghoy.

Batys dese bas iyip, Shyghys dese shash júlamyz...

Qazaqqa qashan әy deytin әjesi, qoy deytin qojasy shyghar eken. Últtyghyn úmytu qúl boludyng birden-bir joly. Tili men mәdeniyeti ketken el, jetim qozyday jetekke alyp jýrgenge óte jenil. Býginde әiteuir bәrining orny auysyp ketken. Sondyqtan bolar úly qaysy, qyzy qaysy ajyratu qiyn. Orystar joly bolghysh jandy jeydemen tuylghan deushi edi. Bizding qarakóz qyzdar qúddy shalbarmen tuylghanday. Al sondayda kóbimiz modelierding «qúrbanyna» ainalyp jýrgenimizdi sezine bermeymiz. Senbeseniz, búghan tarihtyng ózi dәlel. Ári bәrin bastaghan taghy sol qúrama últtardyng qosyndysy bolghan Amerika halqy. 19-ghasyrdyng 2- jartysynda 20-ghasyrdyng basynda Fransiyanyng әlsireuin paydalanghan pysyqaylar kiyim fabrikasyn óz qoldaryna alyp, úzyn yubkany qaq ortasynan ekige bólu júmysyn dereu bastap ketedi. Mәselenki, biyl Týrkimenstan Ghylym akademiyasy ghalym-әielderdi júmysqa últtyq ýlgidegi kóilek kiyip, bastaryna júqa jibek oramal salyp keludi mindettedi. Endeshe, týrkmen qyzy ózining últtyq kiyimining jandy jarnamasyna ainaldy. Súltanmahmút Torayghyrovsha aitsaq, «Anau qyrda tatar túr, basqalarmen qatar túr, anau oida qazaq túr, qastarynda azap túr, úiqysy kóp, oyauy az, búl ne degen ghajap-dýr». Kezinde jibekke qyzyghyp, baryn baghalamay, teri men jýnnen jasalghan búiymdardan  qol ýzip qalghan  ghúndar Qytay patshalary tartqan tegin syidyng súrauy baryn sonynan týsinip, san úryp qalghanyna tarih kuә. Al býginde mәsele ekonomikalyq tәuelsizdikte ghana emes, mәsele últtyng ózin-ózi tanuynda. Al bizde últtyq kiyimdi shetelge shyqqanda ghana satyp alatyndar bar.

Qazaq keremet dana halyq dep keude qaghamyz...

Biraq nesimen keremet ekendigin saralamaymyz. Kez kelgen últtyng mәdeniyeti onyng tili, dili, dini, salt-dәstýrinen tútas qúrylady. Bireuin bólshektep alu qate. Endeshe, qazaqtyng últtyq kiyimi de sonau qazaq, qazaq bolyp qalyptasa bastaghan Altyn orda, Aq orda zamanynda moyyndaghan, Haq din islammen bite qaynasqan. Sondyqtan, ata-babamyz, әuret jerlerdi jabudy paryz etken qasiyetti kitap Qúran sózin ayaq asty qylmay, qyzyna býrmeli kóilek, kәmshat bórik, ana atanghanda kiymeshek kiydirgen. Onsyz bala emizuge tyiym salghan. Eshqanday fabrika, zauytsyz-aq, eshbir akademiya bitirmey-aq úl-qyzyn ózining tól kiyimimen qamtamasyz etken. Biz  keshegi qazaqqa jete almay otyrmyz. Býgingi qarakózderimizdi týriktin, ýndinin, arabtyn, qytaydyng kiyimine qaratyp otyryp, myqtymyn dep keude kerip ózimizge-ózimiz kesir әkeludemiz. Ózbekting ala shapany, qazaqtyng qay kiyiminen asyp týsedi, kerisinshe bolmasa. Olar esh arlanbay maqtanyshpen qalasyna da, dalasyna da kiyip jýre beredi.  Qasiyetti Qúranda: «Senderdi ózara qarym-qatynas jasap, birin-biri tanysyn dep últtargha, úlystargha bóldik» dep jazylghan. Al qazir kiyimimizge qarap kimdi kim tanyghanday?! Keyde arabtargha tanghalam, qanday resmy kezdesu bolmasyn, meyli ol jahandyq dengeydegi basqosu bolsyn, aq shaghaladay bolyp jarqyrap otyrady. Dәl solay qazaqtyng kiyimin әlemge pash etsek, qolymyzdy qaqqan bireu bar ma?   Sonda qazaqtyng últtyq kiyimderi ne muzeydegi eng qymbat  jәdiger  nemese syilyq retinde ghana qoldanghany ma? Biz qazir zamangha say tilimizdi de shúbarlap jana qazaq tilin shygharyp aldyq qoy, sol siyaqty últtyq kiyimimizdi de adamnyng jas ereksheligine say qyp týzetip almaymyz.  Al últtyq kiyimning úlaghatyn týsingen býrkenshik satatyn dýkender býginde tiginshilerge arnayy tapsyrys berip qazaqy sipattaghy dýniyelerdi sórelerining alghashqy qataryna qoyghan. Ári olardyng ótimdiligi joghary ekendigin algha tartady. Kerekudi qoya berip, qazaqtyng yn-jyny bolghan asqaq Almatydaghy últtyq kiyimning tigisin keltirgen «Aq shymyldyq», «Aysha Biybi» syndy sәn salondary da qazaqylyq pen imandylyghy qatar órilgen dýniyelerin kópshilikke úsynady. Biraq búlardyng kópshiligi kýndelikti ómirge emes, toygha nemese sahnagha arnalghan, ókinishti...

Qazaqtyng kiyimine qarap qasiyetin aiyratynbyz...

Ne de bolsa, býginde últtyng tamaghy toq, kóilegi kók bolghany jetkiliksiz. Qazaq eli azamatynyng kiyimi ynghayly, sәndi boluymen qatar týimesi qazaqsha til qatyp, oiy «Or teke» biyin biylep, búlynan jusannyng iyisi anqyp, әlemge alash dep aiqaylap túrghany bir ghaniybet qoy. Álde qazaqtyng kiyimi mylqau matanyng qúramasy emes ekenin bilmeytin be edik? Býldirshinge ýkili taqiya kiydirip, bóriktini boyjetken dep tanyghan, kýieuge ýki taghyp, kelinning sәukelesin bir ýiir jylqygha baghalap, arynday appaq jaulyghynan sәbiyli bolghanyn, kýmbezdey kiymesheginen ýbirli-shýbirli ana ekenin tanityn edik. Shapanyna qarap el-júrtyn, ataq-danqyn, kәri-jasyn, ruyn ajyratushy edik. Tipti erlerding bórkine qarap qay rudan ekenin aitugha bolatyn. Búl jerde mәsele ótkendi tolyghymen kóshirip alu emes, keshegining býgingi jalghastyghyn tabuda. Sebebi, shyndyghyna kelgende naryqta úsynys joq. Óz balasyn ózi tigip kiyindirip, ózi tәrbiyelep, ózi oqytatynday úly dәuirding úl-qyzy anyzgha ainalghany qashan.

Biz býginge últtyq bederi bar, últtyq kiyimning qazirgi zamangha say núsqasyn jasap,  ózgening jyrtyghyna jaltandamay, ózgening tyrtyghymen taltandamay-aq óz kiyimimizben ózgeni tarta alamyz. Meninshe, bizding kiyimning kiyesi әlem arenasynan shyghyp, әlemdi moyyndatary sózsiz. Qazirgi últtyq kiyimning aty bar da, zaty joq.  Últtyq kiyimdi moyyndau - qazaqty moyyndau emes pe! Songhy kezde «boyaushy boyaushy degenge saqalyn boyaydynyn» kebin kiyetin kezderimiz kóbeyip ketti. Mәselen, shapanynyng sanynan shatasqan aqyn-jazushylar qanshama?  Nemese bazardaghy jyltyratyp qoshqar mýiizdi jabystyra salghan kiyimder últty úyaltpasa, úpayyn týgendemes. Endi birde sahnagha shyqqan óner júldyzdarynyng túrmys qúrmaghany da, ana atanghany da, әjesi de sәukele kiyip shyghady.  Abay atamyz «On segizinshi qara sózinde»: «Bireui atyn, kiyimin «ayran isherim» dep, solardyng arqasynda sypayy, júghymdy jigit atanbaqqa, ózinen ilgerilerge eleuli bolyp, ózi qatardaghynyng ishin kýidirip, ózinen keyingilerge «әtten, dýniye-ay, osylardyng atynday at minip, kiyimindey kiyim kiygenning ne armany bar eken?!» - deytúghyn bolmaqqa oilanbaq.

Kiyimning bastan-ayaq últtyq ýlgide boluy mindetti emes. Tym qúryghanda, zamanauy stilidegi elementter ýilesip túrsa, onyng ózi jaqsy. Eger men sizben qazaqsha qarap, oryssha amandasyp, fransuzsha pikirlesip, aghylshynsha aitysyp, qytaysha qoshtassam , meni kim der ediniz? Mine, qyryq qúrau qanghybas bolar edim. Dәl qazirgi jastarymyz ben aqyldy bastarymyzdyng ýstindegi ilgeni osyny kórsetedi. Qazaqpyn degen bir belgisi bolsashy... Onsyzda Kereku qazaqtarynyng «últtyq» degen sóz estise ishi auyryp, basy ainalady. Múndaydy estimegen, kórmegen bolyp shyghatyndar qanshama. Aldymen últtyq kiyimdi Astana kiyinse, keyinnen Kerekude aqyryndap  mәsige talasar...

Qazaqstandyq kiyim óndirisin damytudyng memlekettik baghdarlamasyn qabyldau qajet. Onda últtyq kiyimdi, últtyq naqyshtaghy kiyim ýlgilerin shygharatyn kәsiporyndar arasynda bayqau ótkizip, tender jariyalansa, respublikalyq, oblystyq dengeydegi memlekettik búqaralyq aqparat qúraldary bayqau jýldegerlerining ónimderin  tegin jarnamalasa, mektep oqushylarynyng kiyim ýlgilerin kóshirmelemey, dayyn asqa tik qasyq bolmay, zamangha say qazaqy etip shyghuyn memleket tarapynan qatang qadaghalasa, bәlkim, últtyq kiyimning úpayy týgendeler me edi? Últ qalaulylary últtyq múrany joqtatapay, Týrkmen elining tәjiriybesin elimizge engizu kerek. Últtyq kiyim -  úrpaq múraghatyn arqalap keledi. Biz ony bere almay kelemiz, ne ala almay kelemiz. Bizde bәri bar, biraq nәrse jetispeydi ol - últtyq namys!!!

Pavlodar qalasy.

«Abay-aqparat»