Ótken 2010 jyldyng sony Tәuelsizdik kýni qarsanynda Astana qalasynyng bir top ziyalylary «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-20 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» degen Ýkimettik jobagha qatysty óz mәlimdemesin jasady. Onda tildi ýirenuge 10 jyldyng ornyna 3 jyl úsynylghan. Úsynys-ýndeu «On jylgha sozylmasyn!» degen taqyryppen 21 jeltoqsanynda «Jas alash» gazetinde jariyalandy. Ýndeudi «Ana tili», «Qazaq әdebiyeti» siyaqty gazetter ilip әketetindey, artynsha barlyq basylymdar «atoy» salatynday kóringen. Óitkeni, qalyng búqaragha kerektining tamyryn tap basqan, әleumetting biteu jarasyn ashugha paydaly bastama osynday-aq bolar. Biraq... ainala jym-jyrt. Ádettegidey til mýddesine biylik qúlyqsyz, qogham qúmbyl túr.
Qisyn boyynsha tәuelsizdik tanymen birge qazaq tilining de kórkengine barynsha keng jol ashylugha tiyisti bolatyn. Is jýzinde joly jinishkerip, tynysy taryludan kóz ashpay keledi. Tómendegi maqalany osy paradoksting syry men tabighatyna ýniluge degen shaghyn talpynys dep qabyldaghan jón.

Senbe júrtqa, túrsa da qansha maqtap,
Áure etedi ishine qulyq saqtap.
Abay.

Ótken 2010 jyldyng sony Tәuelsizdik kýni qarsanynda Astana qalasynyng bir top ziyalylary «Tilderdi qoldanu men damytudyng 2011-20 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» degen Ýkimettik jobagha qatysty óz mәlimdemesin jasady. Onda tildi ýirenuge 10 jyldyng ornyna 3 jyl úsynylghan. Úsynys-ýndeu «On jylgha sozylmasyn!» degen taqyryppen 21 jeltoqsanynda «Jas alash» gazetinde jariyalandy. Ýndeudi «Ana tili», «Qazaq әdebiyeti» siyaqty gazetter ilip әketetindey, artynsha barlyq basylymdar «atoy» salatynday kóringen. Óitkeni, qalyng búqaragha kerektining tamyryn tap basqan, әleumetting biteu jarasyn ashugha paydaly bastama osynday-aq bolar. Biraq... ainala jym-jyrt. Ádettegidey til mýddesine biylik qúlyqsyz, qogham qúmbyl túr.
Qisyn boyynsha tәuelsizdik tanymen birge qazaq tilining de kórkengine barynsha keng jol ashylugha tiyisti bolatyn. Is jýzinde joly jinishkerip, tynysy taryludan kóz ashpay keledi. Tómendegi maqalany osy paradoksting syry men tabighatyna ýniluge degen shaghyn talpynys dep qabyldaghan jón.

Senbe júrtqa, túrsa da qansha maqtap,
Áure etedi ishine qulyq saqtap.
Abay.

Ángime qoghamnyng minezine qatysty bolghandyqtan, ony sana men tilge anyqtama beruden bastayyn. Adam janynyng sipattary men qasiyetteri jiyntyghyn «sana» deymiz. Sayyp kelgende, jan tazasy men sana tazasy bir úghym. Al tilge keler bolsaq, ol qatynastyng jәne kýlli mәdeniy-ruhany damudyng pәrmendi qúraly.
Gәp sonda, eki fenomen (til men sana) ózara әser etpey qalmaydy, biri ekinshisining etegine tabighy týrde jarmasyp jýredi. Sondyqtan til toqyraghan jerde, sananyng tolysuy neghaybil, bәlky mýmkin emes. Búl-bir.
Kelesi aitarym: adamzat tarihy bizge bir elding basqa elding jer, suyn jaulap aluyn pash etedi. Múny otarlau ya bolmasa basqynshylyq deydi. Qarumen otarlau - jaghalaugha úrghan soyqandy tolqyn siyaqty, kýshi sarqylsa boldy, keri qaytady. Al, bir tilding ekinshi tildi jaulap alu ereksheligi nede? Búl әlem boyynsha tek ótken ghasyrdyng sonynda ghana qarqyn alghan, sondyqtan syry beymәlim qúbylystyng biri. Bәlkim, bizding qoghamda oryn alyp otyrghan tilge, asa nәzik mәselege bolugha tiyisti janashyrlyq pen qamqorlyqtyng joqtyghyn, kópting beyqamdyghy men qapersizdigi sebebin osy aradan izdestiru kerek shyghar.
Tilding әri-sәri ólining hәlinde boluy últqa qater tóndiretini kýmәnsiz. Ony birinshi kezekte jana aitqanday sana sayazdyghynan kóre alamyz.
Dәlelge kýndelikti ómirden birer mysaldardy keltire ketelik. Júrt auzyna qaraghan azamattarymyz birining sózin biri totyqústay qaytalap jýr. Mәselen, keybireuleri «Ózge elderden qara ýzdik, oiqastap ozdyq» (búghan ghylymnan, ruhanilyqtan, demografiyadan dәleling kәne, toqtyqty jetilumen shatastyrsaq, qúday úrdy) dese, endi bireuleri «20 jyl - qas-qaghym ghana sәt» dep qasqayady. Shyndyghynda búl bir tolqyn auysatyn uaqyt qoy. Myna shapshang zamanda 20 jyl týgili, nebary 10 jyl ishinde úrpaqtar sabaqtastyghy ýzilmek. Kózing kýnde kóredi, әke men bala, ata men nemere arasyndaghy tildik qatynas qiyndaghandyghyn, oghan dәlel kerek emes.
Mynau da óni qashyp eskirgen mysal, kez kelgen memlekettik mekemede is-qaghazdar aldymen orys tilinde dayarlanady, onan song qazaqshagha esh sapasyz, shala-sharpy audarylghan bolady. Qorlyq emey ne?! Memlekettik tilding ghylymdaghy jәne últaralyq qatynastaghy róline de qarnyng ashidy.
Estuimizshe, qazaq tilining ghylym salasyndaghy ýlesi 10 payyzdan aspaydy. Al, onyng últaralyq qatynas tili retindegi rólin sóz etuding ózi de úyat. Ras, qazaq mektepterining sany kóbengde desedi. Biraq búl júbanyshymyz kóshenin, internettin, barsha aqparat tasqynynyng astyna kómilip qaldy.
Abay zamanynda qazaqtyng tili, dili mәrmәr tastay tútas bolsa, dini de sonday tútastúghyn. Qazirgi alashúbar tildik ahual elimizde týrli dinderding qaulap, onyng ishinde islam tarmaqtary kóbeiine qúnarly topyraq boluda.
Qay qyrynan alyp qarasaq ta, ana tilimizding sharasyzdyghynyng kuәsimiz. Ózge tilding jyldan jylgha ýdegen basqynshylyghyna shoshyna qarap, shyny kerek, ana tilimizding kenestik kezendegi jaghdayyna jylap kórisetin boldyq. Eng soraqysy, jas buyn sanasynda qazaq tili kereksiz, paydasyz degen teris pikir ornyghuda. Tildi bilmeydi emes, bile túryp sóilemeytin toptardy qaytersin.
Qoryta aitqanda, til men sanany birin birine kiriktirip, olardyng bólip-jarugha kelmeytin tútas arhiytekturasyn, ýilesimin tabudyng uaqyty jetti. Tilding damuy men qoghamnyng ruhany kelbeti qalyptasuyn ortaq arnagha búratyn biregey baghdarlama, iydeologiyalyq jana ústanym kerek.
Astanalyq bastamashyl top Ýndeulerin: «Ana tilin, Konstitusiyada jazylghan memlekettik tildi 33 jyl oqyghan әlemde eshbir halyq, eshbir memleket joq» degen sózdermen ayaqtapty. Múny qúr baybalam, shyndyq emes dep kim aitar. Aynalayyn aghayyndar-au, әlgi ahual taghy on jylgha jalghassa, onda ne boldyq?!
Tili meshel el әste sana sayazdyghyna úrynady. Jasandylyqqa, danghaza sayasy nauqangha ýiirsek keledi. «Kәri qúdang - qys kelip, әlek salghan» shaqta kóne Semeyden bastamashyl top shyqty. Arada nebary eki júma ótkende referendumdy qoldap 5 millionnan astam adamnyng qol qoyghanyn estip otyrmyz. 200 myng adam da jetkilikti ekenin eskergende, belsendilik ghajap! Biraq maqtan etuge túrarlyq abyroyly әreket pe, ózi? Sabyr etsek, әlem moyyndaghan Elbasy Konstitusiyagha sәikes preziydenttik saylaugha týsse de útyp shyghary kәmil edi ghoy. Jer astynan jik shyqty degendey, bastamashyl toptiki qay sasqandyq? Mynasy әlemge kýlki qylatyn sayasy avanturizmge kóbirek úqsaydy. Oghan bizding qoghamnyng minezin andatatyn oqigha retinde toqtalyp otyrmyn. Jaryqtyq Abay: «...Kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal» demey me?!
Eger tildi tiriltu men engizuge million túrmaq, myng belsendi shyghar bolsa, arman joq. Naghyz halyqtyq problema bolyp tabylatyn til mýddesin qorghaugha nege әzir emespiz? Onyng ózindik sebepteri kóp. Kezinde qazaq mektepterining jappay jabyluy eng basty obektivti sebep. «Til turaly» zannyng bosandyghy, jeke basqa tabynushylyq pen jaghympazdyq dertining dendeui, Kenes Odaghynyng «toqyrau» dep atalatyn songhy kezenindegi partokrattyq tәlim-tәrbiyeni boyyna sinirgen buynnyng biylik basyna kelui siyaqty subektivti sebepter óz aldyna bir tóbe.
Sózding ashyghy, Qazaqstanda qazaq tilining qajettiligi tómen, yaky tipti joq.
Sonyng saldarynan aty «qostildi» zaty «orystildi» orta myqtap ornyqty - memlekettik tildi qajetsinbeytin, kerek deseniz, oghan qarsy әrekettegilerding qarasy jyldan jylgha molayyp, qalyng nópirge ainaldy qazir. Qashan «toghyz tonqyldaq bir shinkildekti» tyndaghan?...
Tili sorlaghan elding salt-sanasy solghyndap, ruhy azyp-tozyp, tómenshikteytinin kóre bilgen últ kósemi Ahmet Baytúrsynov: «Tilding ólgeni, halyqtyng ólgeni» dese, halyq qaharmany Bauyrjan Momyshúly: «Qazaq pen qazaqtyng qazaqsha sóilespegeninen qorqamyn» degen. Abay, Múhtardyng tilinen jerigen, elding mún-zaryna miyghynan kýletin toghyshar toptardan ne qayyr, ne ýmit? Kópti jalang aqylmen iyliktiruge qiyn, Abaysha «Kózding jasy, jýrekting qanymenen, Erituge bolmaydy ishte múzyn». Áleumettik manyzy bar Ýndeuding әlbette halyqtyng ózine emes, biylikting atyna joldanatyny sol. Sormanday tilimizding qúrbandyqqa shalynuy toqtatyluy, órmelep ilgeri baruy - ýkimet jarlyghyna, zang quatyna tәueldi ekeni sózsiz.
Últ tilining jansyzdanuy, jalpy últsyzdanu prosessi, taghy bir aitayyq, búryn-sondy bolmaghan jana bir qúbylys. Sonyng aighaghy, qazaq danalary tilimiz qaytsek damidy degen әngimeni kótermegen. Al, poyyzdyng vagondary siyaqty til qúdiretine tirkeletin sana, iman, ruh mәselesi, jýrek tazalyghy, yaghny adamnyng adamdyghy taqyryptary deseniz әngime basqa.
Jogharyda aitylghan oi-pikirlerimdi Abaydyn: «Payda oilama, ar oila» degen aqyl-kenesimen bekiteyin. «Ar» úghymynyng sózdik maghynasy ojdan, úyat dep bilemiz. Al, termindik maghynasyna kelsek, ol - әdildik, әdil bolu. Sol sebepti, «arly adam» men «әdil adam» jaqyn tuys úghymdar. Mysalgha qariyalar bata bergeninde:
Ar-әdilet azyq bolsyn,
Jýrgen jering jazyq bolsyn, - dep jatady. Abay 38-sózinde: «Bәlky ghadalet barsha izgilikting anasy dýr. Nysap, úyat - búlar ghadaletten shyghady» dep týiedi. Shәkirti Shәkәrimning «Ar ilimi» konsepsiyasyn «Ádiletti ómir sýru qaghidasy» dep úqsaq, mәn-maghynasy aiqyndala týspek.
IYә, ar-әdilet - kez kelgen qoghamnyng irgetasy. Ony jetiludin, bereke-birlikting eng zor zany dese de bolady. Tildin, ruhaniyattyng damuy, әriyne, osy qúdayylyq zannyng ayasynda ótedi hәm onyng bir ýlken tarmaghyn qúraydy.
Endeshe eldigimizding mәni, tәuelsizdigimizding múraty - memlekettik tildi túghyryna qondyrugha asyghayyq, aghayyn! Ghasyrlar asuynda sanamyz tentirep «Ay, qap!» dep san soghyp, qapy qalmau ýshin, eng bastysy, әlemdik tarihta qazaq bolyp qalghymyz kelse astanalyqtardyng «Tildi ýirenuge 3 jyl» degen úranyn bir kisidey qoldap, iske asyrghan abzal. Búl jana aitqanday ar-әdiletting talaby әri keleshek úrpaq aldyndaghy paryzymyz ekeni haq.

Asan Omarov, abaytanushy
Astana

«Jas qazaq ýni» gazeti