Jaqynda Almatydaghy kәsiptik-tehnikalyq bilim beretin kolledj diyrektorlarynan úiymdasqan delegasiya Japon eline   is-saparda bolyp, bilim beruding Japondyq ozyq tәjiriybelerimen tanysyp qaytqan edi. Sol saparda Halyqaralyq qazaq-qytay til kolledjining diyrektory,  "Y.Altynsarin " tósbelgisi, "bilim kóshbasshysy" tósbelgisi jәne "bilim salasynyng maqtanyshy" ordeninng iyegeri, professor Talghat Mamyrúly da boldy. Talghat Mamyrúly sol sapardan kelgensong Sakura elining jәi-japsaryn, eki elding bilim beru jýiesin salystyra otyryp angimelep bergen edi.

- Alashtanushy ghalymdar «Álihan Bókeyhan Meydzy baghdarlamasyn jýzege asyrudyng nәtiyjesinde  artta qalghan agrarlyq elden 21jylda әlemning eng damyghan memleketine ainalghan Japoniyanyng tәjiriybesin ýlgi etip, Alash-Qazaq elin 20-25 jylda әlemning tórine jetkizudi josparlady»,- deydi. Álihan bastaghan Alash qayratkerlerine búl mýmkindik berilmese de, olardyng bastamasy býgingi tanda iske asyp jatyr. Conymen, bizding Alash ardagerleri nazar audarghan Japon eline - Sakura eline baryp qayttynyzdar. Ne kórip, ne týidiniz oiynyzgha?

- Alash ziyalylary 20 ghasyrdyng bas sheninde  Japonnyng myqty damyp ketkenin aityp, ýlgi tútsaq degen múrattary ol kisilerding shynynda da daralyghyn kórsetedi. Sol kezdegi tarih olardyng úly múrattaryn oryndaugha jol bermegenmen kýn ótken sayyn olardyng iydeyalary bizge jalghasyp, jemisin berip, nәtiyjesin tauyp, ol kisilerding úlylyghy  asqaqtap  keledi.

Al Japoniya saparyna oralsam, Bilim jәne ghylym ministrligi Almaty qalalyq Bilim basqarmasynyng úiymdastyruymen Almaty  qalasyndaghy  ýzdik sanalatyn, Respublikagha tanymal, texnikalyq-kәsiptik bilim beretin 13,14 kolledjding diyrektorlarynan qúralghan top 18 nauryzdan 25 nauryzgha deyin Japon elinde is-saparda bolyp qayttyq. Búl saparda Japon elindegi kәsibiy-tehnikalyq bilim beretin kolledjerding qalay júmys jasaytynyn, Japon elining búl salagha kónil bóluinin, damu jaghdayynyn, innovasiyalyq jana tәsilderdi qoldanuynyn, tehnikalyq bilim beru ýlgilerining qalay ekenin kórip, tanysyp, zerttep, olardyng ozyq jetistikterin ózimizding elge qoldansaq degen maqsat boldy. Sol maqsatymyz oryndaldy, biz barghan sol 6,7 kýnning ishinde bir kýnde bir kolledjden aralap, tanystyq. Jalpy 7 kolledjben tanystyq, jeteui jeti baghytta mamandar dayyndaydy eken.

Býgingi tanda Japon eli әlemdegi damyghan elderding aldynghy qatarynda, ekonmikasy 3 - orynda túr. Sonyng ishinde ghylym-tehnika salasynda da eng alda kele jatqan memleket bolyp tabylady. Kәsiptik bilim berude de japondar ýzdik eken. Kәsiptik bilim beretin mekemelerding tehnikalyq-materiyaldyq bazasy óte tamasha jabdyqtalghan. Ár isterine múqiyat qarap, bilim sapasyna óte mәn beredi eken. Sonymen birge tek teoriyalyq ghana emes, mamandardy praktikalyq jaqtan dayyndaugha, olardyng derbes júmys isteuine,  teoriyalyq bilimidi oqy jýrip, laboratoriyanyng ózinde sol júmyspen is-jýzinde qolmen istep kórsete alatyn jәne ónerkәsiptik kәsiporyndarda, qyzmet kórsetetin kәsiporyndarda óz baghyty boyynsha bilimin naqty ispen ýilestire alady  eken.   Olardyng taghy bir keremet jeri - ústazdardyng ishinde teoriyalyq bilim beretinderi azdau eken de, basym bóligi óndiristik kәsiporyndardaghy, qyzmet kórsetetin kәsiporyndardyghy naqty qyzmet alanyndaghy praktikalyq bilimige bay, tәjiriybeli mamandar shaqyrylyp, praktikalyq bilimderdi meylinshe mol beredi eken, sondyqtan studentter qoghamdaghy qajettilkke, ertengi kýni júmysqa jaramdy sheber maman retinde jetiluge oqu merzimining ishinde qol jetkize alady eken.

- Sonda olarda oqu orny men kәsiporyndar mamandy birge dayyndaytyn bolyp otyr ghoy, bizding elde búl jýie qolgha alyndy  ma?

- Bizding elimizde songhy 15 jylda qolgha alynyp jatyr. Kóptegen ózgerister bar.  Qazaqstandyq texnikalyq-kәsiptik bilim berudi damytudyng jana baghdarlamasy jasaldy, Shetelding ozyq tәjiriybelerin engizip, songhy jyldary búl jýie algha jyljyp keledi. Elbasy kóp manyz berip otyrghan, jana zaman talabyna say keletin, әlemdik bәsekege  qabiletti, bilikti mamandardy dayyndap shygharu kýntәrtibinde túrghan  ózekti mәsele. Soghan baylanysty elimiz tehnikalylyq mamandyqtardy damytudy, oghan basymdylyq berudi algha qoyyp otyr. Songhy jyldary preziydenting joldauynda jana kәsiby tehnikalyq bilim aludyng jana jýiesi kórinis tapty. Ol-  tegin bilim beru. Qazir Ýkimet memlekettik oqu ornyndarynda bolsyn, jeke menshik oqu ornyndarynda bolsyn, bilim alatyn studentke memleket ýlken jol ashyp, kómek kórsetip otyr, qanshama granttar bólip otyr. Biylghy jyldyng ózinde Elbasynyng 5 әleumettik joba turaly úsynysynda búrynghy jospardan tys qosymsha granttar qosudy úsyndy. Búl degenimiz - bizding elde búl salagha óte ýlken qamqorlyqtardyng jasalyp jatqany. Endigi mәsele onyng sapasyn innovasiyalyq túrghydan damytudyng jana joldaryn qarastyru bolyp tabylady. Bizding sapar maqsatymyz da osy  kәsiby tehnikalyq bilim beru salasyn ekinshi kezenge ótkizu ýshin barlau, zertteu maqsaty bolghan.

- Japon elinen ýirenetin qanday tústarymyz bar eken?

- Japoniya shyghystaghy damyghan memleketterding eng ozyq ýlgisi ghoy. Olar ózining últyq qúndylyqtaryn, búrynghy dәstýrin saqtay otyryp, býgingi órkeniyetting damu dengeyine kóterilgen halyq. Olardyng mentaliyteti, mәdeniyeti jaqtarynan bizge jaqyndyqtary kóp eken. Óte inabatty, mәdeniyetti, әrbir isterinen tiyanaqtylyqty, múqiyattylyqty bayqadym. Óte taza, tynysh, aighaylap-shulaghan eshkimdi kórmeysin, iyilip aman-sәlemin jasap jatqan adamdardy, qarbalas júmys jasap jatqan jankeshti enbekqor  kisilerdi kóresin. Tehnologiyalyq progresting barlyq ozyq ýlgisin kóre alasyn, býkil óndiristin, oqudyng prosesine bәri engizilgen. Bizde de «sifrly Qazaqstan» jobasy qolghan alynyp otyr ghoy. Búl tehnologiyanyng dýniyejýzilik ozyq ýlgisi. Býkil ómirding әrbir prosesine engizu - adamdar ózining júmysyn әri tez, әri ynghayly sheship, júmys ónimdiligin arttyru ýshin kerek, aqparattardy tezirek qabyldau ýshin, berilgen tapsyrmany tez oryndau ýshin roly óte joghary. Japoniyada sony kózimizben kórdik. Oqu prosesinde qaghaz, qújattargha deyin qaghazbastylyq emes, arhiyv, kitaphanalaryna deyin kórdik, býkildey aqparattyq jýiemen qamtylghan. Basasyng kitap súraysyn, jetip keledi, elektorndy kitap súaysyn, ashylady. Biz bir dizayyn kolledjinde boldyq, sol kolledjde býkil proses sonshama avtomattandyrylghan. Bir kiyimdi tiguding birinshi qadamy kisining ólshemin avtomatty qúral arqyly 3D, 4D arqyly ólsheminizdi alady da birden kompiutorgha týsedi de sol ólshem boyynsha keskininizge qaray denenizding barlyq qúrlymyn aiqyndap shygharady.   Soghan qarap maket jasalady, maket boyynsha kiyim pishiledi de avtomatty týrde tiginge jiberiledi. Taghy osy kiyimge qajetti matalar turaly barlyq aqparatty da avtomatty jýieden taba alasyz, ózinizge kerekti matanyng qúramyn, týsin, sapasyn t.b kórsekishteri boyynsha qalauynyzdaghyday tandau jasay alasyz. Jalpy býgingi ozyq tehnologiyalardy  ontayly paydalanugha  meylinshe mýmkindik berilgen. Sondyqtan bizding elding Japon elinen ýirenetin,  bizge kerek deytin jerleri óte kóp.

Biz barghan nauryz aiy  Japondardyng últtyq simvoly boyp tabylatyn Sakura aghashy gýldeytin mezgil eken. Sakrura gýli sonday әdemi, keremet jaynap túr. Nauryz aiy olarda da jyl basy bolyp sanalatyny bizge úqsaydy. Oqu jyly, júmys jyly da nauryzdyng sony sәuirding basyna  qaray bastalady eken, jyldyng nauryzda bastaluy qazaqpen japon xalyqtarynyng arghy tarixy astasyp jatqanday oigha jeteleydi . Songhy 50 jyldan beri sakura aghashy gýl ashqan mezgilde qar jaumaghan eken, biz barghanda bir kýn qyrbaq qar jaudy. Ony jaqsylyqqa yrymdap, sizder kelgende tanghalarlyq jaghday boldy dep rizashylyqtaryn bildirip jatty. Múqittar qorshap túrghannan bolu kerek dep oiladym, Japon elining auasy óte taza, megapolis Tokionyng ózinde kókjaylauda jýrgendey kýy keshesin. Shashilip jatqan, qoqyr-qoqysty  kózimiz shalmady, shang degendi mýlde eleste almaysyn, ishetin suy taza, taghamdary qúnarly da dәmdi, ekologiyalyq taza. Sonansong adamdardyng mәmilesi únady. Olar bayaghydaghy Samuray ruhyn jana zamangha layyq baghytqa búryp, ishki jan-dýniyesining myqtylyghy arqyly dýniyeni ózine baghyndyryp túrghanday sezildi. Búrynghy samuraylar soghyspen bolsa, olardyng býgingi úrpaghy ghylymmen, bilimmen, enbekqorlyghymen, ózin mengeu tәrtibimen, tynghylyqty da múqiyat iskerligimen, parasat-mәdeniyetimen ishki jan dýniyelerining quattylyghyn әlemge әigilep túrghanday. Mine dәl osy qasiyetter bizdin  býgingi qazaq balasyna da naghyz  ónege bolarlyq dýniyeler ghoy dep týidim.Japondardyng jer kólemi qazaqstanmen salystyrghanda alaqanday  ghana ghoy, sonyng әr púshpaghyn tiyimdi, paydaly etip bәrin múqiyat kerekke jaratyp otyrghany angharylady. Japondarda elin býgingi biyikke jetkizu jolynda Germaniyanyn, Amerikanyng taghy basqa damyghan elderdin  ozyq ýlgilerin ýirengen, sol arqyly ózinikin jetildirgen. Býgigingi kýnde boldym, toldym dem  masattanbay, sol qalyptan taymaghan eken. Búl әlemdik tәjiriybe. Bizding de ata-babalarymyz samuraylardy san orap ketetin batyr, parasatty, quatty, ruxy biyik xalyq bolghan ghoy. Olardan bizge múragha qalghan býgingi Qazaq jeri ózi qanday úlan-baytaq , qanshama baylyq bar, qanshama mýmkindigimiz bar.  Solardyng býgingi úrpaqtary japodar siaqty ejelgi babalarynyng ruxany qazynasyn býgingi zaman tynysyna say janghyrtyp  әlemdik qauymnyng aldynghy legine óttsek qoy degen oy әlsin-әlsin mazalaydy. Sondyqtan da japondardyn, amerikandardan, nemisterdin, tipti irgemizdegi qytaylardyng ozyq tәjiriybelerin ýirenip, keregin ózimizge layqtap engizsek, ata-baba ruxyn janghyrytsaq, boyymyzdaghy boykýiezdik, jalqaulyq, tabansyzdyq, úqypsyzdyq, ysyrapshyldyq t,b kinarattardan arylsaq әli-aq kózdegen nysana  - әlemdegi damyghan 30 elding qataryna qosylyp, mәngilik el bolu - múratymyzgha  myzghymas irge qalaytynymyzgha esh kýmәn joq.

- Japon elindegi studentterden ne bayqadynyz, onda studenttik túrmys qalay eken?  

- Japon eli halyqaralyq bilim beru qauymdastyghyna belsendi qatysyp otyrghan  memleket. Býkil batys pen shyghys, Aziya, Afrika elderining bәrinen kelip oqyp jatqan studentter bar. Óz jastary da shetelderge  kóptep oqugha shyghady.. Olardyng 2020 jylgha deyin Japoniyada oqyp jatqan shetel studentterin 300 myngha jetkizip, al ózderinen 120 mynnan asa jastardy  shetelge shygharyp oqytudy strategiyalyq josparlaryna engizip qoyypty. Al búl sifyrlar óte auqymdy ekenin baqauynyzgha bolady. Studentter óte qyzyghushylyqpen múqiyat izdeniste eken. Zerthanalarda, kitaphanalarda, dәrishanalarda óte múqiyat sabaq tyntap otyrghan, oqyp otyrghan, zerttep otyrghan, zerthanada júmys jasap otyrghan studentti kóresiz. Senbi kýni olarda sabaq bolmaydy eken, sol kýnning ózinde óz erkimen kelip, sol kolledje ózining júmysymen ainalysyp jatqan studentter kóp. Sol kolledjerding ishinde studentting óz mamandyghynan tys  qyzyghushylghymen ainalysatyn zerthanalar da bar eken. Japly studentterge barlyq mýmkindik jasalghan. Bizde de songhy jyldary memleket jaghynan   sonday zerthanalar men zamanauy qúral jabdyqtarmen jasaqtau isi qolgha alyna bastady,  degenmen týrli sebepterge baylanysty qazir olar studentterge  dәl japoniyadaghyday mýmkindik berip otyr dep aita almaysyz. Ekinshiden sol zerthanalardy iske qosatyn bilikti maman jetispeydi.

- Japoniyagha bizding elden baryp oqyp jatqan studentter kóp pe?

- Japoniyagha baryp oqyp jatqan studentterimiz óte az. Nebәri 127 qazaqstandyq bilim alushy  oqyp jatyr eken. Olardyng az bóligigi kәsiby tehnikalyq salada, biraz bóligi til ýirenude odan keyingileri magistratura men doktoranturada oqidy. Búl sifyr óte az deuge bolady.

Qazaqstan men Japon qarym-qatynasy elimiz  Tәuelsizdik ala salyp bastalghanymen sonday jaqsy damyp kete alghan joq. Sebebi on ólshep, bir kesetin japodar Ortalyq aziya  memleketteri men Qazaqstandy geosayasiy, investisialyq klimatyq mýmkindigi  jaghynan kóp zerittep baryp, songhy jyldary ghana  batyl yntymaqtastyq qadamgha kóshti. Eki eldin sauda-ekonmikalyq,investisiyalyq  mýmkindikteri damyp keledi. Bolashaqta búl qarym-qatynas búdanda jaqsy damidy dep oilaymyn. Onyng ýstine bizding elding industrialdy inavasiyalyq baghdarlamasy, Sifyrly Qazaqstan baghdarlamasy qauyrt jýrip jatyr, men aityp otyrghan kәsibiy-tehnikalyq bilim beru jýiesi solardy oryndaytyn kәsiby bilikti jana buyn texnikalyq mamandar men qyzmet kórsetu salasynyng mamandaryn kóptep dayyndaudy qajet etedi. Endeshe biz aityp otyrghan isterdi bayaghyda jasap alghan  japoniya sekildi  memileketpen tyghyz qarym-qatynasta bolghymyz keledi. Olardan ýirenetin nәrsemiz óte kóp. Óitkeni bizding memleket bilim beruding kәsiby tehnikalyq bólimine erekshe mәn berip otyr. Sondyqtan yntymaqtastyq kerek. Olardan ýirenetin, alatyn  nәrse kóp. Sondyqtan búl statistika aldaghy uaqytta   ósedi dep oilaymyn.

- Japon eli siyaqty birqatar shyghys elderinde jogharghy oqu ornyna týsip oqityndardan kóri kәsiptik tehnikalyq bilim alghysy keletinder kóp. Al bizde kerisinshe bәri jogharghy oqu ornynyng diplomyn alyp shyqqysy keledi. Búl kózqarasymyz qashan ózgeredi?

- Búl әli de bolsa halyq sanasyndaghy bir silkinisti qajet etedi. Kóp adam búrynghy jýiening qaldyq sanasynan tek ghana joghary bilim alu kerek. Uniyversiytetti bitirse ghana júmysqa túru mýmkindigi joghary degen úghym qalyptasyp alghan. Is jýzinde olay emes, bizge jetispeytini kәsibiy-tehnikalyq baghyttaghy mamandar. Ekinshisi turizm, audarma, qonaq ýy sharuashylghy, aspazdyq siyaqty qyzmet kórsetu salasyndaghy mamandar. Búl salalargha degen halyqtyn kózqarasy әli dúrystalghan joq. Búl salalardy qiyn kәsip kóru men oghan barsang qara júmysshy bolyp qalasyng deytin sana kedergi bolyp kele jatyr. Degenmen, bizding elding damu strategiyalarynyng aqyryndap jyljuyna baylanysty tong jibip  kele jatyr. Búghan endi kóptegen ýgit nәsihatar  jәne naqtyly mysaldar arqyly jýzege asyru kerek. Japon elinde búl mәsele әldeqashan sheshilgen. Eshkim ondaygha qaramaydy. Kerisinshe jogharghy oqu ornynda oqityndardyng sany payyzdyq mólsherde az eken. Ol jerde jogharghy oqu ornynda oqityndar arnayy ghylymmen shúghyldanatyndar siyaqty joghary bilimdi qajet etetinder ghana barady eken. Kóp adamdar texnikalyq salada júmys isteydi eken. Japoniyada 4,5 kolledjder toby korporasiyay  bar. Jalpy 90 payyzday kolledj jeke menshik kolledj bolyp tabylady eken. Memlekettik oqu oryndary az, olar tek  strategiyalyq maqsatta maman dayyndaytyn azdaghan ghana kolledjder eken. Jalpy kóp sandy studentter jeke menshik kәsiptik bilim beretin oqu oryndarynda tәrbiyelenedi eken. Sondyqtan búl jaghy bizge ýlken ónege.

- Kәsiptik bilim alushylar kóbeydi deyik, sonda búl saladaghy bilim beru jýiesi zaman talabyna say ma? Bizding kolledjerding týlekteri derliktey júmysqa ornalasa alady ma?

- Bizding elde kәsbiy-tehnikalyq bilim beretin myngha juyq kolledj júmys isteydi. Onyng 82-si Almatyda. Sol myngha juyq kolledjderdin  bәri birdey dengeyde dep aita almaymyn. Ár ónirde әrtýli kolledjder bar. Dengeyi әrtýrli. Dayyndaytyn baghyttary ministrlikten berilgen arnayy baghdarlamagha sәikes jýredi. Barlyghynyng materiyaldyq-tehnikalyq bazasy birdey dep aitu qiyn. Ári birynghay dengeyge kóterilgen joq. Degenmen Almatydaghy kolledjder salystyrmaly týrde Respublika boyynsha kóp jaghynan alda keledi. Onyng ishinde osynday shetelding tәjiriybesin engizip jaqsy júmys jasap jatqan ýzdik kolledjder de bar. Dәl qazirgi kezde bizding eldegi bir qiynshylyq kolledjerde dayyndalghan týlekterding júmysqa ornalasu mәselesi әli tolyq sheshilmey keledi. Áriyne úmtylystar bar, kәsiporyndar men kolledjder birigip solardyng qajettiligine dayyndaytyn mamandyqtar bar. Endi zang jýzinde sheshilmegen mәseleler bar. Bizding elimizde kolledj týlekterin praktikadan ótkizetin, ertengi kýni júmyspen qamtamasyz etu mәseleleri әli týbegeyli sheshilgen joq. Óitkeni, bizding elimizde óndiristerding ózderi az. Qyzmet kórsetetin kәsiporyndardyng dengeyi de sonshalyq jetilgen joq. Osyghan baylanysty týitkildi mәseleler az emes. Onyng kóbi zang jýzinde sheshilui kerek. Búl jaqtardan bizge Japoniya, Singapur, Avstraliya, Germaniya әdisteri ýlgi bolady. Germaniyada búl jaghy óte jaqsy sheshilgen. Ony texnikalyq - kәsiptik bilimning Dualdyq jýiesi deydi, student 60 payyz uaqytyn kompaniyada nemese óndiris ornynda ótkizedi. Ol jerde student pen ata-ana, oqu orny, kәsiporyn arasynda ýsh jaqty kelisim-shart jasalady. Zang boyynsha bәri tolyqtay sheshiledi. Praktikagha barghan studentke kәsiporyn arnayy jetekshi bólinip, jetekshi men studentke enbekaqy taghayyndap, studentke bar jaghday jasalady. Student 60 payyz uaqytyn kәsiporynda ótkizip, 40 payyz uaqytyn oqu ornynda teoriyalyq bilim alugha júmysaydy. Sondyqtan olardyng týlekteri  naghyz praktikalyq sheberler mamandar  bolyp shyghady. Bir jaghynan oqyp jatady, bir jaghynan óz qajetin qamdap jatady. Búl jerde memleket qoldau kórsetedi, zang jýzinde studentti qorghaydy.  Mine sol arqyly Germaniyanyng sapaly óndirisi býkil әlemge әigili.  Sonymen birge Germaniyada bilimdi tegin beredi. Ony biz de qoldana bastadyq, biraq praktikalyq bilim beretin sheber, kәsiporyn әli onday zang jýzinde mýmkindikke ie bolghan joq. Tek oqu ornyna jýktep otyr. Oqu orny men kompaniya әli izdenis ýstinde túrmyz, osyghan qaray kele jatyrmyz. Búl mәsele Japoniyada da solay sheshilipti. Japoniyanyng halyq sany 130 milliongha juyq, sonyng 25 payyzy jasy úlghayghan adamdar. Sondyqtan Japoniyada enbekkýshining tapshylyghyna baylanysty shetelden baryp oqyp, sol bilimdi alatyn studentterge jaqsy mýmkindikter jasalghan. Oqu bitirgennen keyin sonda 5 jylgha deyin qalyp, Japoniyanyng kәsiporyndarynda bilimi men tәjiriybesin molaytugha jaqsy mýmkindikter jasalypty. Mәselen, onyng ishinde Japon ashanasynyng aspazdyghyn oqyghan jastar   qalam dese, meyramhanalar talasqa týsedi eken. Al olardyng kóbi onda qalmay, óz elderine baryp júmys jasaugha mýddeli eken. Kóbi eline baryp búl júmysty biznesine ainaldyrady eken.

Al bizde qazirge studentterdi júmysqa ornalastyru, júmys tauyp beu kolledjerding moyynynda, bir jylda qansha týlek bitirip shyqsa sonyng júmysqa ornalasu jaghdayynan ministrlikke esep beremiz. Júmysqa ornalastyru jaqtary endi «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy arqyly qolgha alynuda. Olar kәsipkerlerdi úiymdastyrady, biz studentterdi úiymdastyramyz. Biraq búl әli sonshalyq qanaghattanarlyq dәrejege jetpedi, óitkeni bizde kәsiby dengeyde qanaghattanarlyq kәsip oryndardyng ózi tapshy. Mәselen bizding týlekterdi alar bolsaq, olar naryqta súranysqa iye. Olar audarmashylar, olar turizm mamandary. Turizm degenimiz bizding ekonomikanyng basty basymdylyq berip otyrghan salasy. Turizmdy jaqsatru arqyly elding ishki ónimin arttyryp, halyqtyng jaghdayyn jaqsartugha bolady. Turistik kopaniyalar damyp keledi. Turizmnyng ózinde de bizde sheshilmegen mәseleler bar. Degenmen jyldan jylgha jaqsaryp kele jatyr. Bizde әli infraqúlymdar jaqsaru kerek, qanshama kórikti jerlerimiz bar, etnoturizy damuy kerek. Bizding týlekterimiz osy salany damytugha, shetelden kelgen qonaqtargha sapaly qyzmet kórsetuge, elding turizim salasyn damytugha  ýles qosulary  kerek.

- Sizderding kólledjerdiniz aty Halyqaralyq Qazaq – Qytay til kolledji dep atalypty. Oqu baghdarlamalarynyzdyng ereksheligi qanday? Qytay tilin ýiretu maqsatynda qúrylghan ba?

- Bizde tilder baghyty. Audarma isi jәne turizm bolyp eki baghytta mamandyq dayyndaymyz. Búl qytay tilimen shektelmeydi. Audarma isinde aghylshyn, orys tilinde de dayyndaymyz. Turizm baghytynda da osy siyaqty.  Turizm baghytynda Qytay men Qazaqstan arasyndaghy mýmkindikter barghan sayyn ashylyp keledi, býkil әlem turizm salasynda Qytaymen jarysa júmys istep jatyr. Irgesinde túrghan biz әli búl mәseleni asha almay otyrmyz. Búl jerde basqa faktorlar da bar әriyne. Ekonomikany, turizymdy damytu ýshin turisterding negizgi kózi býkil әlem ýshin eng aldymen Qytay. Myna Reseyding ózi qytaylarmen turizmdy erekshe damytyp otyr. Bizde endi onsha emes, ótken jyly EKSPO-nyng bizde ótuine baylanysty búl әjeptәuir algha jyljydy. Búdan keyin de damy týsedi. Sol turisterdi qabyldau ýshin sol elding jaghdayyn biletin, sol elding tilin biletin, qazaq elining jaghdayyn biletin bizding ózimizding otandyq mamandar dayyndauymyz kerek. Sondyqtan bizding kolledjding strategiyalyq maqsaty memlekettik til qazaq tilin jetik mengerumen qatar aghylshyn, qytay tilderin myqty mengergen, bәsege qabiletti, otansýigish jana buyn otandyq mamandar dayarlap shygharu bolyp tabylady. Sondyqtan bizding týlekter qazaq eli men qytay elining arasyndaghy qarym-qatynastaghy qajetti salalargha otandyq bilikti  mamandar retinde qyzmet etedi. Bizding kolledj 10 jyldan astam uaqyttan beri elimizde osy baghytta júmys isteytin jalghyz kolledj. Bolashaqta Japon, Koriya baghyttarynda da maman dayyndau josparymyz bar. Bizding osy salada jetistikterimiz kóp, týrli olimpiyadalar da studentterimiz top jaryp keledi.

- Ótken jylghy EKSPO-da turisterding kóptep kelgenin aittynyz, sizderding studentteriniz ben týlekteriniz sonda qyzmet kórsetti me? Týlekterinizdin júmysqa ornalasu kórsetkishi qalay?

- Bizding 2,3 - kurs studentterimiz ben týlekterimiz ol jerde erikti bolyp qatysty. «Aziyada» Qystyq olimpiada da bizding studentterimiz eriktiler qataryna qatysqan bolatyn. Qazirgi tanda bizding studentterimiz ben týlekterimiz kóp salada qyzmet atqarady. Turistik komponiyalarynda, Qazaqstan men Qytaydyng birikken kompaniyalarynda, jeke kompaniyalarda júmys istep jatyr. Óz aldaryna biyzens ashyp júmys isteytideri de az emes. Múnay kompaniyalarynda júmys istep jatyr. Jalpy bizdi bitirgen týlekter júmyssyz qalghan joq. Sebebi eki elding arasynda tyghyz qarym-qatynasta júmys istep jatqan salalar bar, onda mamandargha degen qajettilikter tuyp jatyr, sol qajettilikter osylay sheshilude.

- Kolledjderinizge memlekettik grant bólinedi ghoy, sizderding studentter praktikadan qayda ótedi?

- Turizm mamandyghy boyynsha memlekettik grant bólinedi. Songhy 3,4 jylda granttar kóbeyip keledi. Ótken jyly bizding kolledj 100 grant jenimpazy boldy. Bizde oqyp jatqan garant iyegeri studentteri bolsyn, aqyly bólimdegisi bolsyn praktikalyq bilimge óte mәn berip otyramyz. Bizding elimizde júmys jasaytyn kәsiporyndarda praktikadan ótedi, sonymen birge Qytaydyng jogharghy oqu oryndarymen, kәsiptik bilim beru oquoryndarymen birlesip, solardyng belgilegen uaqytynda qytaygha 3 aidan 6 aigha deyin aparyp sol jerlerdegi kәsiporyndarda, turistik kompaniyalarda  óndiristik praktikadan ótkizemiz. Sol arqyly Qytay elimen tanys bolady. Tildik mýmkindikteri artady. Sondyqtan bizding kolledj ózining inovasiyalyq baghytymen bilim beruimen jaghynan Respublikadaghy ozyq kolledjer qatarynan kórinip otyrmyz.

- Týlekterinizding ishinde el ishi-syrtyndaghy jogharghy oqu oryndarynan bilimin jalghastyryp jatqandar bar shyghar?

- Kәsiptik bilim beruding baghyty týlektirding oqu bitirgennen keyin birden júmys istep ketiu ýshinjúmys jasalady. Kóp sandy týlekter oqu bitirgen song júmysqa túrady. Al endi bir bólimderi jalghasty oqyghysy keledi. Baklavrdy, tipti magistratuany da oqityndary da bar. Endi bir bóligi shetelge baryp oqimyn deydi, Amerikagha, Evropa memleketterine, Resey, Malayziya, Singapurgha bakalaver baghdarlamasyna týsip oqyghandary da biraz. Onyng ishinde Qytaygha baryp oqyityndary da bar. Bizde ol jerde әriptes uniyversiytettermen birqansha biriken baghdarlamalar jasalghan. Sol uniyversiytetterge baryp ózining qalaghan mamandyghy boyynsha oqy alady. Olar birinshi kezekte tilding negizin kolledj qabyrghasynda myqty qalap alghandyqtan birden Qytay elindegi oqu oryndaryna týsip oqy alady. Qytay ýkimetining songhy 40 jylddaghy ekonomikasynyng qarqyndy damuyna baylanysty, әlemdegi yntymaqtas eldermen qarym-qatynas qajetine sol eldinderdinqytayda oqyghysy keletin jastaryna  granttar bóledi. Jaqsy oqyghan, ýzdik oqyghan studentter sol granttargha ie bola alady. Ondayda studentterimiz bar. Bizding studentterimiz týrli halyqaralyq olipiyadalargha qatysyp, halyqaralyq granttardy da útyp alady. Al endi halyqaralyq grant degennen tuady, múnday granttardy tek QHR ghana  berip otyrghan joq. Halyqaralyq bilim qauymdastyghyndaghy ózimizding irgemizdegi Resey de, Japon eli de, Amerika da Úlybritaniya da Evorpanyng barlyq memleketteri berip otyrady. Bizding studentterimiz tek Qytaydyng ghana emes, osylardyng da granttaryna ie bolyp oqyp jatyr. Býgingi tanda key kisilerding arasynda jansaq úghym bar. Qazaqstannyng balasynyng bәri qytaygha baryp oqyp, qytay grant beru arqyly osynyng bәrin ózining iydeologiyasyna tәrbiyelep jatqanday sezinedi. Is jýzinde búl jansaq úghym. Býgingi tanda býkil jahandanu prosesi jýrip jatyr. Damyghan elding barlyghy, damyghysy keletin elder birindegi jetistikti biri qabyldaghysy keledi. Jana baghytty, jana tehnologiyany, jana menedjmentti iygeru kerek. Bizding elimizding Elbasymyzdyng algha qoyyp otyrghan ýlken strategiyasy Qazaqstan - 2050, 2050 jylgha barghanda biz damyghan 30 elding qataryna qosyluymyz kerek. Ol ýshin eng aldymen bilim-ghylym salasyn damytu kerek. Ekonomika damu kerek. Ol damular qalay keledi? Eng aldymen jetemiz dep otyrghan 30 elding qanday jetistikteri bar. Sol jetistikterdi ýirenip alyp kelu kerek, olardyng jaqsylaryn elimizding jaghdayyna ýilesetinin elimizge engizuimiz kerek. Bizding jastarymyz әlemdik bәsekege qabyletti boluy kerek. Álemdik bәsekeles degen ne? Ol әlemdegi kez kelgen mamanmen teng túra alatyn, olardan oza shaba alatyn bolu kerek degen sóz. Ol ýshin shetelden oqu kerek, bilim alu kerek. Búl býkil Qazaqstan jastarynyng bәri shetelge shyghyp ketsin degen úghym tumaydy. Belgili bir mólsheri, belgili bir bóligi ghana barady. Sonymen birge ózimizding otandyq bilim beru jýiesin ýzdiksiz damyta beremiz. Elbasy Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq Bolashaq baghdarlamasy men shetelge studentterdi shyghara bastady. Qazir solardyng basym bóligi qaytyp kelip elimizding algha damuyna býkil salalar boyynsha ýlken qozghaushy kýsh bolyp otyr. Bizding istep jatqanymyz da bolashaqtyng qadamy býginnen bastalyp damyp jatyr.

- Búl pikiriniz songhy kezdegi Qytaydaghy oqyp jýrgen jastar erteng «qytaydyng júmsaq kýshi» bolyp qytaygha júmys jasaydy dep jýrgen kózqarasqa jauap boldy. Qytaydyng júmsaq kýshi Konfusiy inistitutyn jabu kerek degender de boldy. Sizderding kolledjdi de «qytaydyng júmsaq kýshi» dep jýrgender bar shyghar?

- Qoghamda әrtýrli kózqarastardyng bolatyny jasyryn emes, әriyne ondaylar da tabylatyn shyghar.  Degenmen Qazaqstan men Qytay halyq respublikasy býgingi tanda jan-jaqtyly strategiyalyq әriptes. Jan-jaqtyly strategiyalyq әriptestikke kóterilgennen keyin әr salada qoyan qoltyq әriptestik bolatyny shyndyq. Yntymaqtastyq bolatyndyqtan bizding Qazaqstan azamattary da eng aldymenen ózimen әriptes bolghan eldermen eng keminde ózining aralastatyn salasymen olarmen tepe-teng sóilese alu kerek. Ol degeniniz olardy jaqsy bilu kerek degen sóz. Sol elding sol salasyn jaqsylap zerttey alatyn, biletin maman boluy kerek degen sóz. Sol salada osynday maman bir ekeui jetispeydi, onyng ózinde sannan sapa tuady. Sol salada bilikti mamandar bolghada biz olardan útylmaymyz, bizding elding mýddesi útylmaydy. Osynday túrghydan qarauymyz kerek. Osy mamandardy dayyndau ýshin әriyne әriptes elmen júmys jasau kerek qoy, ol mamandardyng bәrin әriptes el kelip dayyndap beru kerek pe? Amerikagha qatysty júmysty Amerikanyn, Qytaygha qatysty júmysty Qytaydyng mamany kelip jasap berui kerek pe? Ol qanshalyqty úzaq bolashaqqa barady? Sondyqtan osy salalalr boyynsha otandyq mamandar boluy kerek. Bizding elimizding strategiyasy da sol. Búl saladaghy әriptestik elding damu strategiyasymen, Elbasynyng sayasatymen dúrys baghytta jýrip kele jatyr. Áriyne búl jetildiriledi, tolyqtyrylady. Jýre-jýre óz jemisin beredi. Al endi Konfusiy inistituty degen QHR-nyng býkil әlemmen mәdeniy-gumanitarlyq qarym-qatynas tetigi retine qoldanysqa shyghyp otyr. Ár elde әrtýrli dengeyde. Sol elderding memleket basshylarynyng kelisimderi negizinde jýrip jatyr. Aty "inistitut" dep atalghanymen Konfusiy instituttary derbes akademiyalyq bilim beretin arnayy oqu orny  emes, tek yntymaqtas eldin  әr dengeydegi oqu oryndarynyng qaruynda mәdeny tildik kurystarmen seminarlar ghana jýrgize alady.  Onda da túrghylyqty memleketting týrli zang shenberi ayaasynda ghana júmys atqarugha mindetti. Konfusiy inistituty bizding elimizde  uniyversiytetterding janyn da qúrylyp jatsa, bizding Qazaqstan da óz mýdde talaptaryn qong arqyly QHR-nyng 4 uniyversiytetinde Qazaqstannyng «Qazaqstan zertteu» ortalyqtaryn qúrdy. Sondyqtan, mәsele olardyng bizde júmys jasauynda emes, ony óz memleketimizding mýddelerimizben úshtastyra aluymyzda ghoy. Jalpy aitqanda әr salada xalyqaralyq yntymaqtastyq býgingi әlemde óte qajet, onsyz toqyrau tuyndaydy, damu bolmaydy.

- Jalpy aitqanda tipti sizderding kolledj pen Konfusiy inistitutyn salystyrugha kelmeydi ghoy, sizderdiki Qazaqstannyng otandyq oqu orny emes pe?

- IYә, biz, Halyqaralyq qazaq-qytay til kolledji otandyq  jәne búl kәsiby tehnikalyq baghyttaghy oqu orny, Bizding baghdarlamalarymyzdyng ózi QR Bilim jәne ghylym ministrligining bekitken arnayy standarty negizde jasalghan. Til ýiretu baghytynda Biz QHR oqu qúraldaryn tikeley paydalana bermeymiz, ózimizge ynghaylap ministrlikting bekituimen   ózimizding otandyq oqu qúraldaryn jasap otyrmyz. Mamandyqtar boyynsha bilim sapasyn anyqtaudyng memlekettik baqylau jýielerinen ótip túramyz. Búghan deyin mamadyqtar boyynsha attestattau ótkenbiz, aldaghy uaqytta halyqaralyq bilim baghalau jýiesinde akkreditsilaudan ótemiz.

- Jogharghy oqu ornynyng studentterindey emes sizderding týlekter búghanasy qatpaghan jasóspirimder deuge bolady. Bilim berumen birge tәrbiyelik júmystargha da basa mәn beretin shygharsyzdar?

- Halyqaralyq bilim beru jýiesindegi integrasiya úmtylumen birge biz qazaq degen últtyn  daralyghyn, bógenayyn joghaltpauymyz kerek. Ol degen últtyq salt-sana, últtyng tarihy, tili, ruqany asyl qazynalary. Bir sózben aitqanda Elbasy jolgha qoyghan últtyq kodti joghaltpauymyz kerek. Búl mәselege bizding oqu ornymyzda erekshe kónil bólinedi. Eng aldymen elin-jerin, últtyn sýietin patriotizm tәrbiyesi boyynsha kóp is-sharalar ótkizemiz. Óitkeni bizding algha qoyyp otyrghan múratymyz halyqaralyq yntymaqtasytqqa, bәsekege qatysatyn mamandar dayyndau. Ol azamattar eng әueli óz elimizding patriottary boluy kerek. Bizding elimizding mýddesin birinshi oryngha qoyatyn, el men jer ýshin qyzmet etetin túlgha retinde tәrbiyelep qalyptastyruymyz kerek. Óitkeni, olar erteng shetelge barady. Shetelge barghanda eldik mýddeni joghaltyp qoymauy kerek. Búl maqsat bizde birinshi orynda túrady. Student bizge qabyldanghan kýnnen bastap búl iske erekshe mәn beremiz.

- Kolledjderinizdi damytu barysynda algha qoyghan qanday josparlarynyz bar?

- Jogharyda japon, korey tilderin qosatynymyzdy aityp óttim. Múnan basqa, tehnikalyq mamandyqtardy mәselen IT, nonotehnologiya, biotehnologiya, robotehnologiya siyaqty jana da ózekti salaladardy qosu josparyndamyz. Ol ýshin aldymen oqu ornnyng materiyaldyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytuymyz kerek. Búl jaghyn, tehnikalyq mamandyqtar jaghyn ózim jaqsy bilemin. Ózim de elektronika IT mamanymyn, Qytaydaghy reformalardyng alghashqy jyldarynda túnghysh IT mamandyghyn bitirip, uniyvesiytette on jyldan asa ústazdyq etken tәjiriybem bar. Sondyqan tehnikalyq salany qalay jýzege asyru keregin, qalay damytu keregin jaqsy bilemin. Alla qalasa aldaghy uaqytta búl jospardy da birtindep jýzege asyramyz degen oidamyn.

- Japon elinen kórgen-bilgenderinizdi, oygha týigenderinizdi qazaq mamandaryn dayyndaugha júmsay berinizder, aldaghy josparlarynyz sәttilikpen oryndalsyn, súhbattasqanynyzgha raqmet!

Súhbattasqan: Túrdybek Qúrmethan

Jebeu.kz