Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 10068 15 pikir 30 Sәuir, 2018 saghat 09:18

Ospannyng basynan Shijinping nege qorqady?!

Tarihy túlghanyng baghasyn beru ýshin sol bagha berushi eng aldymen tarihy túlgha dәrejesine kóterilui kerek. Keminde tizesine, tobyghyna, baqayyna deyin jetetin qal-quaty bolghan jón.

Ospan batyr – óz zamannyng altyn anyzy, últtyng shynayy batyry. Ony kólenkeleu – últqa degen meyirding jetimsizdigi, sananyng tayazdyghy.

Ospannyng shynayy baghasyn berushi jәne bere almaushy – býgingi qytay qoghamy. Olar Ospandy basty jauy әri tarihtaghy asa qauipti túlgha retinde baghalap otyr. Kezinde Stalinmen sanasqan, AQSh-tyng nazaryna ilikken, Jiyang Jeshimen (Jang kayshy) odaq qúrghan, Choybalsanmen dos bolghan, Muzydúndy alandatqan Ospan endi Qytaydyng býgingi tóraghasy Shijinpiynning qarauylyna da iligipti. QHR memleketining qauipsizdigi sóz bolghanda, qazaqtar mәselesinde Ospandy «auyzgha alugha bolmaytyn №1 adam»  dep jariyalapty.

Ras, búl – dattau, qaralau, qorqu, ýreylenu. Qazaqta: «Ólgen buranyng basymen tiri atandy qorqytypty» degen sóz bar. Endeshe, ólgen Ospannyng basynan tiri qytaylar nege qorqady? Shyn mәninde – búl tarihy túlghagha degen shynayy bagha. Onyng óz últyna, halqyna, eline-jerine jan tәnimen berilip shahid bolghandyghynyng qarapayym mysaly. Búl qytaylardyng «Ospandy baghalauy».

Al, «baghalamauyna kelsek» - Ospandy qaralaushy, tyrnaq astynan kir izdeushi toptar, jekelerding qytay iydeyasyna degen dostyghy. Qytay últynyng ghana emes qazaq ziyalylarynyng ishindegi byqsyma, «qúrt-qúmyrysqa» pishindes jybyrlaqtar qytay mýddesimen iydeyalas oigha jýginse, onda olardyng kim bolghany? Qytay jau sanaghan Ospangha jaulyq, jat pighyl tanytushylardyng ózi tar ma, órisi tar ma!? Qytay nemese ózge de bizge dúshpan kózimen qaraushylar últtyng ishine irtkish kýshterin sinire alsa, óz batyrymyzdy ózimiz kólenkelesek, onda, bizding kim bolghanymyz!?

Osynday oilardy jinaqtay kelgende «Ospan qytaydyng jauy eken ghoy» degen oy qalyptasady. Qytay sayasy toptarynyng sanaly, sanasyz soyyl sogharlary da solay qaraydy.

Qytay – «hanzu» últ aty, QHR – qytay memleketi. Ospan qytay memleketining de, qytay últynyng da jauy emes.

Sóz arqauyn dәiekti etu ýshin býgin de kózi tiri, Ospannyng tergeuine qatysqan toqsannyng tórindegi Qaldybay Qanafin aghamyzdyng sózinen ýzindi keltireyik. Qaldybay agha bylay deydi: «Ospan tergeu barysynda kóp sóz aitty, anany-mynany әngimeledi dep jýrgenning bәri ótirik. Onyng negizigi jauaby bireu ghana boldy. Ol – «kim mening elime-jerime, dinime, tilime tiyissse sol mening jauym boldy. Ony qara qytay, aq qytay dep aiyrmadym. Qarsy oq atqandy ayamadym, qyrghanym ras. Kinәm men kýnәm sol bolsa, bәri shyn, endi eng songhy jazalaryndy qoldanyndar!» degen bir ghana jauap tóniregindegi sózi edi. Ospan shynymen de qazaqtyng aty-zatyna say qas batyry bolatyn».

«Kim mening elime-jerime, dinime, tilime tiyissse sol mening jauym boldy» - búl soonaau saq, hún, týrki zamanynan kele jatqan atalar sózi. Sóz ghana emes batyr oghlandaryna qaldyrghan altyn amanaty. Ospan sony oryndaushynyng songhy bahadýri, jýregi izgi, jauyna qatal dala kókjaly. Orys zenbiregine qarsy shapqan Kenesary hannyng qytaylyq shapqynshygha qarsy túrghan tiri beynesi.

Múny qytaylar jaqsy bildi. Ospan tirilse týrki ruhy bas kóteretindey qorquynyn, alandauynyng sebebi de sol. Olardyng auzyna nege Ahmetjan Qasymi, Sqaqbek Mononov, Ábdikәrim Abbasov, Dәlelhan Sýgirbaev syndy jartylay qyzyldasqan túlghalar týspeydi!? Nege Ospannan ólerdey qorqady.

«Ospannan qorqady» demekshi, bir әngime eske  oralady. Bala kezim, Ór Altay jerinde, Ertis jaghasynda. Ákemning atynyng artyna mingesip, qytaylar «әskery polk» ataytyn  qytay qalashyghyna kirdik. Ol kezde jol boyynda mashina joq. At túyaghy kóshelerdi barabansha úrady. Kósheden qiys búrylghanymyz sol edi, esik aldynda oinap jýrgen qytay balalary: «qazaqtar kele jatyr, Ospan bandylar kele jatyr!» desip, tyrym-tyraqay ýilerine qashyp kirip jatty. Anda-múnda terezerinen ýreylene qaraghan janaralary shalynady. «Áke, olar nege qashady? Ne dep jatyr?» deymin men. Ákem: «Olar bizden Ospan bandylary kele jatyr dep qorqyp qashty» dey kelip, Ospan turaly alghashqy hikayany shertip edi.

Ol kezde Ospannan ólerdey tayaq jep tiri qalghan qytaylardyng kózi bar kez-di. Altay jerinde aqiqatqa qaytqan gomindanshylardan qúralghan «10-dveziya» atalatyn qala túrghyndarynyng sol kezdegi beynesi búl.

Jyldar ozdy. Olar bizding «tiyispeytinimizdi» bildi, Ospannyng «shynymen de ólgenine» sendi. Ondaghy qazirgi jaghday turaly oilanyz. Ospan sonda kim ýshin, ne ýshin kýresken eken!

Endi Ospan haqyndaghy tarihy derekterge moyyn búrayyq.

Ospan zamanynda Shynjang jerine bas kóktep kirgender gomindanshyl qytaydyng Shynshysay bastaghan armiyasy edi. Olardyng Shynjangha kirgen jalpy sany 80 mynnan astam bolsa, Ospan keminde jarymynan artyghyn qyryp-joydy. Keyinnen, yaghni, 1945 jyly bir-birimen jau qara qytay (gomindan) men qyzyl qytay (komunistik qytay) birlesip, odaq qúryp, Japongha qarsy túrdy. Ekinshi dýniyejýzilik soghys jeniske jetti. Osydan keyin halyqarada óte kóp ózgerister boldy. AQSh pen Kenes odaghy da odaq qúrdy. Álemdik dengeydegi kóptegen mәselelerdi retke saldy. Sonyng ishinde Mongholiyanyng derbestigi saqtalyp, «Shyghys Týrkistan derbestigi» joyyldy. Shyghys Týrkistan respublikasy kýshpen taratylyp, ony qorghaugha tysrysqan Álihan tóre 1946 jyly mausymda jasyryn ústalyp әketildi. Álihannyng qúlaugha ainalghan shaghynda odaghyna tartqan eki adamy Ospan batyr men Qaliybek Hakim edi. Qaliybek Hakim basqasha kýres jolyn tandap, Ospan ólispey-berispeytin qan maydanda jalghyz qaldy.

Osy tústa Ospan gomindanshyl qytaylardyng úsynysyn qabyldap, olarmen ortaq odaq qúrdy. Osy odaq arqyly basty qauip – jer betindegi qyzyl imperiyanyng ajdahasynan saqtanugha úmtyldy. Kenes qyzyly men qytay qyzylynyng birlesip,  jer betine әkele jatqan zúlmatyn anyq anghardy. Tanydy, bildi, qarsy túrdy. Biraq qylyshy «merziminen kesh sermeldi». Qyzyl qytay jeniske jetti.

Eger, Ospan qytaymen (hanzu últymen) jau bolsa, gomindanshyl qytaylarmen birleser me edi?!  Onyng jaulyghy últqa emes, otarlaushy jauyz kýshterge ghana qarsy túru ekeni anyq angharylady.

Al, qyzyl qytay Shynjangha kirgennen keyin de Ospan әueli olardyng «shynayy halyqshyldyq» bet-benynesin bayqap kóruge tyrysty.

Núrghojay batyr komunister men Ospannyng alghashqy qarym-qatynasyna ayaldaghanda, óz estelikterinde mynaday syr shertedi:

«1949 jyly jazda Gomindang men Gonshandang (Qytay kompartiyasy) soghysynyng habarlary ýnemi kelip túrdy. Gomindang әskery basshylary qasha bastady. Amerika konsuly da bolyp jatqan uaqighany aityp túrdy. Mәkkirnan:

– Mal janyndy jergilikti ýkimetke biraq ótkiz. Amerikagha ket, mal somasyn biz beremiz, – dep te aitty. Ospan:

– Otanymda túramyn. Qashpaymyn jerding arghy betinde jatqan Amerika maghan Shyghys Týrkistan ýkimetin qúryp bere almaydy. Amerikanyng sózi de ótirik. Ruzvelitting ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy әreketi bizge belgili. Eki taudy biraq kýiretip, dýniyening ýlken bazaryn izdegen. Amerika qazir Birikken Últtar Úiymyndaghy eng ýlken el edi. Býkil Týrkistandy orystar jútyp otyrsa da, oghan ýsh jýz jyldan beri kórsetken kómegi joq, – dep maghan kesip aitty» («Azattyqtyng óshpes ruhy» Almaty, «Sardar» 2008 j.160 bet).

Osynday almaghayyp kýnderde Ospan qyzyldardan birden kýder ýzip ketken joq. Eng bastysy aldy-artyn barlap kóru, aqylmen sheshu, «úzyn arqan, keng túsau» iydeyasynda boldy.

«Osy jerden Ýrimjige barugha Uang Jynnyng 30 myng әskeri basyp ótip ketti. Qúmylda birneshe kýn túrghan eken. 1949 jyly 20 qarashada Pekinnen, yaghny Gonshandan(Qytay kompartiyasy)nan tórt ókil keldi. Onyng biri – úighyr Ámet, biri – dýngen, biri – qytay bolatyn. Olargha Ospan, Jәnimhandar: «Osy jer malgha jayly eken. Osy jerde qonystanyp otyrsaq», – degendi aitty. Uәkilder maqúl bolyp ketip qaldy. Ospan olargha: «Búrynghy Shynjang demokratiyalyq ólkelik ýkimetimen jasaghan on bir tarmaqty toqtam bar edi. Osy toqtam boyynsha últtyq biylik ózimizde bolatyn bolsyn», – degen talabyn qoydy. Óitkeni Jang Je Júng “Shynjang azamattary ózderindi ózdering basqaryp ketu ýshin oqyndar. 15 jyldan keyin el bolyp bólinip ketesinder”, – dep uәde berip, toqtamgha qol qoyghan edik. Osy bir auyz sóz bizge ýlken medeu bolghan edi. Óitkeni Gomindannyng songhy kezinde batys teristik bes ólkening bastyghy bolghan, oghan qosymsha Shynjandy biylegen Jang Je Júng sol ornynda qalyp, ony Gonshandang (Qytay kompartiyasy) batys teristik bes ólkening bastyghy etip belgilen edi. Búl adamnyng orynynda qaluy – Ospangha ýlken medeu berdi» («Azattyqtyng óshpes ruhy» Almaty «Sardar» 2008 j.162 bet).

Osy jaylar әngime bolghanda Dәlelhan Jәnimhanúly «Qily zaman, qiyn kýnder» kitabynda 1949 jyly jeltoqsanda Ospannyng Uanynmau, Búrhan Shahidi, Tau Sio jәne general Fiyndyhuaygha arnap jazghan hatynyng mazmúnynda: «Hattarynyzdy aldyq. Qystyng qatty suyq kýnderinde jolgha shygha almadyq jәne Ýrimjige bara almadyq. Solay bolsa da, ornymyzgha uәkil etip eki kisi jiberdik. Sizdermen bet kórisip, jaghdaylarymyzdy týsindirumen birge, bergen núsqaularynyzdy alyp qaytady» degen sózderining barlyghyn aitady.

Mine, osy oqighalargha qaraghanda janadan kelgen qyzyldar Ospangha qarata biri óz jaghyna tartugha tyrysqany, ekinshi jaqtan aldamalay túru sayasatyn qoldanghany bayqalsa, Ospannyng da «saptayaqtan as qúiyp, sabynan qarauyl qarap» otyrghany seziledi.

Ospan da qarap jatpady. Ózining eng senimdi degen adamdaryn kórneude komunisterge baghynyshty qylyp, olarmen әr kýni astyrtyn baylanysta bolyp, qarsy jaghynyng jan dýniyesi men shynayy is-әreketin baqylady.

Sóitip, toqsan tolghanyp oilanghan Ospan: «Komunisterding sózi men is-әreketi birdey emes eken, búlargha da senuge bolmaydy eken» degen sheshimge keledi.

Osy oqighalargha qarap otyryp, Ospan batyrdyng bir últqa nemese, bir memleketke ghana jauyghyp otyrymaghany anyq kórinedi. Jer betindegi otarlaushy kýshterge, sonyng ishinde qanatyn kenge jayghan Kenestik jәne Qytaylyq qyzyldardyng jauyzdyghyn barynsha tanyp jetkeni bayqaymyz.

Shyn mәninde qyzyldar men Ospannyng birigu, ymyragha kelu iydeyasy Kenes Odaghyn quattaytyn toptar men búrynghy «Shyghys Týrkistan respublikasynyn» ornyn iyelep otyrghan «ýsh aimaqshyldargha» mýldem jaqpaytyn.  Ishtegi ymyragha kelmes alauyz toptar da bas paydasyn oilap, baqay qulyqpen arpalysqa týsti. Shynjandaghy jergilikti toptar men túlghalar ishinde jana qyzyldargha kim búryn jaqsy kórinip qalar eken degen qyzghanysh pen baqtalastyq tudy. Ospandy qúrtugha mýddeli toptar kóbeydi. Ókinishtisi osynday tayaz oily adamdardyng múragerleri men úrpaqtary nemese «aq degenin alghys bilgen» keyingi jandayshaptary Ospandy әli kýnge deyin jau sanap keledi. Keyde oidan oidyrylghan rulyq qaqtyghystar qazanyna quyrghysy keledi. Búl últtyng ishki irinin keuletushi imperiyalardyng laqsa qulyghynyng júrnaghy edi.

Erlikpen bastalyp, órlikpen jalghasqan últ-azattyq qozghalysyn «býlikke» balaghan «Ýsh aimaq» Ospangha búdan búryn da shoshyna qaraytyn edi. Búl turaly «Shynjannyng ýsh aimaq tónkerisi tarihy» («Últtar» baspasy, 2000 jyl.) atty kitaptyng 340-betinde: «Ospan, Qaliybek, Jaujap (monghol) býligi art-artynan tuylghandyqtan, ýsh aimaqtyng jaghdayy kýnnen-kýnge ushyghyp, mýshkil halge kiriptar boldy. Últtyq armiya әskery kýshining jetkiliksizdigi tútas ýsh aimaq ýkimetine auyr qater tóndirdi», – dep jazady.

Endigi jerde  Kenestikterding kenesin búzbaytyn, qytay biyligine basy baylauly «qyp-qyzyl», jana «ýsh aimaqshylar» tarih sahnasyna kóterildi. Sóitip, qyrkýiekting basynda «Ýsh aimaq» jaq QKP ortalyq komiytetining jol-joryq kórsetuine negizdelip, Shynjang mәselesin sheshuding kóp týrli joldaryn qarastyryp, QKP-na jauap hat jazdy. Atalghan hattyng 6 tarmaghynda: «...Jәnimhan, Qaduan, Ospan, Qaliybek t.b kóp sayasy jәne әskery qylmystylardy jazalap, mal-mýlkine deyin mýsәdralaudy» súrady. («Júngo Shynjannyng tarihy jәne qazirgi jaghdayy», «Shynjan» halyq baspasy, 2006 j.Ýrimji 313-314 better).

Ospan men qyzyldardyng at kekilin kesisken alghashqy sәtinde olardy tatulastyrugha talpynushylardan góri ajyratugha, ara jigin ashugha úmtylghandar kóp boldy. «Ýsh aimaqshylardyn», atap aitqanda, Opannyng ómirbaqy qorghaghan mýddeli qandastarynyng bar niyeti Ospannyng kózin qúrtu boldy.

Ospan da songhy ret qarmanyp qalugha kiristi. «...Qaytadan bir úiym qúrdy. Býkil armiyanyng bastyghy Ospan, onyng orynbasary Jolbarys bolyp belgilendi. Eki polkting bastyghy retinde men (Núrghojay – J.Sh) jәne Qapas ekeumiz belgilendik. Dәlelhan Jәnimhanúly әskery at, azyq, kólik dayyndaugha saylandy. Altynbek, Kәben, Qatay Barkól elining әskery bastyqtary bolyp saylandy» («Azattyqtyng óshpes ruhy» Almaty «Sardar» 2008 j, 165-bet.) Mine búl Ospannyng qyzyldargha resmy týrde qarsy dayyndyqqa kirisui edi.

Osydan keyin Ospan qoly shegine soghys jasap, Gansuge qaray bet aldy.

Bir qyzyghy olardy qyzyldardan kóri «Sharqi» atalghan «ýsh aimaqshylardyn» óksheley quuy kóbirek bolghan kórinedi. Búl jayynda Núrghojay batyr atalghan enbegining 165-166 betterinde birinshi ret: «Biz Sarqamysta otyrghanbyz. Ýsh aimaq atyn jamylyp, orys armiyasy kelip basty. Olarmen ayausyz soghysyp, kóp adamyn qyryp tastadyq. Qalghan әskerleri jenilip, Norigha sheginip ketti» dese, endi birde «Ospan, Jәnimhandar Taqyrbastau, Sarbastaugha baryp ornalasty. Bir júmadan keyin orystardyng jalghan Sharqy Týrkistan atyndaghy әskerleri kelip basty», – degendi aitady. Demek Ospandardyng әli de bolsa qyzyldarmen til biriktiruining mýmkindiginen alandaghan Kenes Odaghy óz armiyasyn kirgizip, «ýsh aimaqshylarmen» sәikese otyryp, qyzyldardan búryn qarmanudy oilaghan siyaqty. Tipti ol kómekti «ýsh aimaqshylardyn» әdeyi súrap aluy da nemese qyzyldyrdyng týrtip salyp, bilse de bilmeske salyp tasada túruy da әbden mýmkin edi.

Osy dәlelderdi negizge alghanda: «biz Ospannyng adamdary edik» dep beyuaz auyldardy shapqan tonaushy-qaraqshylardyng da kenestik qyzyldar nemese «ýsh aimaqshyldar» jaghynan úiymdastyrylghanyn anyq bilemiz.

Ospannyng óz adamdaryn baghyndyrghan synaymen qyzyldardyng ishine kirgizip, anys andaghany siyaqty, qyzyldar da ózine satylghan qazaq jansyzdary arqyly Ospannyng qybyr-jybyryn andyp otyrdy.

Sonday satqyndardy jolbastaushygha alghan qytay qyzyly aqyry batyrdy torgha týsirdi. 1951 jyly 19 aqpanda Gansudyng Hayzy degen jerinde qolgha týsti.

Týiening ýstine matalyp, qol-ayaghy kisendelip bara jatqan әkesine qyzy Pәnsiya dauys salyp jylaydy. Sol sәtte Oshyn(Ospan) aqyryp: «Óshir ýnindi, dúshpannyng aldynda kóz jasyndy kórsetpe! Meni qytay myqtylyghynan ústaghan joq, Qúdaydyng búiryghymen ústady. Alla búiyrdy, meni baylap aldy. Men ókinbeymin, qayt keyin!», – dep pang kýiinde ayaq-qoly kisendeuli týie ýstinde qayqayyp kete barady.

Jylap-shulaghan auyl adamdaryna qarap: «Kóz jastaryndy kól qylghansha, esterindi jinap, ertenderindi oilandar!», – dep qatal әmir etedi. Hayzydan Dúnhuangha, odan Ýrimjige jóneltiledi.

Batyr aitqan sózinen qaytpady. Bas iymedi. Komunister úsynghan aqsha, ataq, mansapqa aldanbady.

1951 jyly sәuirding 29 kýni 52 jasynda Ýrimji qalasynda ólim jazasyna ýkim etildi. Tarih aldynda appaq aryn kirletpey, naghyz músylman týrkining qasiyetin saqtap shahit boldy.

Jogharyda bayandalghan oqighalargha zer salyp qarar bolsaq, Ospan eshqashan rulyq nemese bir últty ghana jek kórushilik dengeyinde bolmaghan.

Kózi kórgen qarttar Ospan beynesin: «Úsaq-týiekke jelp etpeytin, asa sabaz, manghaz, sheshimdi júrt taryqqanda ghana aitatyn, jol tapqysh, aqyl-aylaly, desi basym jan edi. Últyna erekshe adal bolatyn, qayran Oshyn-ay!» dep aityp otyrushy edi.

Býgingi qytayda bolyp jatqan qazaq nemese ózgede músylman últtaryna jasalyp jatqan qysymdardy oilaghanda, olardyng birinshi bolyp «Ospandy aitpaysyndar!» deuine qaraghanda, tarih óz minberinde batyrdyng ruhyna taghy bir mәrte bas iyip túrghanday bolady.

Ol últtyn, úlystyng jauy emes, últtyq ruh pen namystyng joqshysy edi! Onyng ruhynyng qyzghysh qúsqa ainalyp Altay aspanynda – Týrkining baghzy júrtynda shyrylday úshyp jýrgenin eshkim joqqa shyghara almaydy!

Býgingi shahid bolghan kýninde (29 sәuir) batyr ruhyna dúgha jasaudy úmytpayyq, aghayyn!!!

Jәdy Shәkenúly

Abai.kz

 

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1453
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3217
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5258