Bismillahy Rahmany Rahiym

Ilimshi ýnemi Jaratushymen baylanysta otyrady; ilimin qabyldaydy, tildesedi. Óitkeni, ilim; «Tirshilikting ózi Allamen sóilesu. Sening tirshiliginde tiri boluynnyng ózi Allamen sóilesu ýshin ghana, sol ýshin tirisin. Allamen aqyldasyp, Allamen sóilesip, Allanyng bergenin alyp, alghanyn qúptap, artyghyna rahmet aityp, sony syrap qylmay, sony ýnemdep jýrumen ghana sen Allamen sóilese alasyn» - dep oqytady.

Tayauda, «Bir Allagha siynyp, kel qúrandy oqylyq» - atty kezekti diny ilim kitabyma nýkte qoyyp baspagha tapsyrghan son, tәubege kelip, shýkirshilik aityp,  antyna berik Alla taghalanyn; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha qylyndar, dúghalaryndy qabyl etemin» («Ghafiyr», 40/60) - degen ayaty boyynsha Allamen úzaq súhbattasudyng reti keldi. Býgin sol  ilim-súhbattan 30 kýn orazagha baylanysty eskertuin ekshelep, ramazan aiyna baylanysty jamaghat nazaryna úsynghandy jón kórip otyrmyn.

« 06.03.2018 j.      

...Saghan adam balasynyng jaratyluynda Alla taghalam qayta qayta nege aitady Qúranda;

– Senderdi bir tamshy sudan jarattyq. Sender bir mәlim uaqytqa deyin ómir sýresinder. Ahiyret bolady, bәribir sender sol aragha  kelesinder - dep. Al endi osy kelu jolynda, sening jaratylysynda, osylay jaratylghanyng mәselesinde, sonyng býkil tabighy ósu jolyn Alla kim arqyly berdi, sýiikti payghambaryng arqyly berdi. Songhy kitapty kim týsindirdi – sol ghana týsindirdi. Ol nesimen iyelendi - senimdiligimen ghana. Odan búryn qanshama payghambarlar tandalyndy. Qaramaghyndaghy qauymyna әli jetpey Allagha ne dedi olar;

– Alla taghalam, búlar meni tyndamady, joyyp tastashy - dep súraugha deyin bardy. Alla Taghala; «olardyng toq moyyndyqtary ýshin, payghambarlardy óltirgeni ýshin» - dep ayattarda nege aitady? Sebebi ol payghambarlar ayaghyna dindi jetkize almady. Jetkizuge qarghys atqandar múrsha bermedi. Onday bolsa, sening payghambaryng osyny jetkizgendikten Allanyng sózi Qúrandy, kitapta,  Núr payghambar atandy. Sonyng shapaghatymen býgingi kýnge deyin sender ómir sýrip jatyrsandar. Onyng shapaghaty sol, Allanyng amanatyn oryndap jatqan kezde ruhynyng әuliyeler ruhymen kezdesui de  kedergisiz ótedi,  kezdesedi. Jәbireyil de Allanyng amanatyn jasap jatan kezde, myng jerde, san jerde, million jerde túrsa da, birine bir kedergi jasamay, biraq sol kezde de ol sәjdede jatatyndyghyn aitady saghan. Búl – Allanyng qúdireti, adamnyng aqyly búghan jetpeydi. Biraq, Allanyng qúdireti jetedi – Alla Qúddys. Osyny qashan da bil - deydi. Býgingi saghan tәpsiri týsken «Ghafiyr» sýresinde Alla saghan osyny menzeude. Kýlli myna sening tuyp jatqan súraqtaryn,  nege osy súraq býginge saghan súraq pen jauap bolyp kelude degenim, búl alyp jatqanyng satylau sýresi. Sen satylanasyn. Joghary qaray órleysin. Órleuge búl sýrening yqpaly óte kýshti. Sebebi Alla taghala saghan barlyq sózinde ishinnen bir qalypty súraqty tughyza otyryp, osy sýrede kóp adam ary qaray qúrangha, ony oqugha, odan ary qúrandy ashugha, kýsh quattary jetpey qalady. Búl da bir perde. Ózinning ishinnen janaghy payda bolghan dýniyening ózi de sol sebepterden bolady. Myng sebeppen Alla senderdi synaydy. Biraq bir sabyrlyqpen ghana odan alyp shygha alady. Razymysyn. Qoy súraghyndy?

– Jaratushy iyem, myna qoyar súraghym dúrys pa, búrys pa, oryndy ma, orynsyz ba, ózim de tolyq bilmeymin. Biz keshege deyin orazany 30 kýn ústap kelgen elding úrpaghymyz. Qúran kitaby 30 pargha bólinip qoyghan. Ár kýni bir paradan audarylghanda, jylda qaytalanatyn otyz kýn orazada býtin qúrandy bir ret týgel hatymdap shaghady ekenbiz. Býginge deyin bir qaripi de ózgermegen Qúran bizge osyny jetkizgen. Osyny týsingen bizding halqymyz ramazan aiyn «30 kýn oraza aiy» - dep te ataydy.

Songhy jyldary bizding diny basqarma, bas muftiyding fatuasymen 30 kýn orazany birynghay 29 kýnge auystyrdy. Búl dәstýrge ainalyp ketti. Al kórshi elder men Qúran týsken arab elderinde 30 kýn orazany jyl sayyn tolyq ústaytynyn kórip otyrmyz.  Ertengi kýni ahiyrette; «30 kýn orazanyng bir kýnin nege  kem túttyn?» - dese, «diny basqarma solay pәtua shyghardy»- dep biz qalay aqtalamyz. Diny basqarma, ne mufty bizben birge ahiyrette jauap bermeydi ghoy, әr adam óz tirshilgine ózi jeke-jeke jauap beredi. «Qúran 30 para, 30 kýnde 30 para týgel oqylatyn 30 kýn orazany týgel ústauymyz kerek» - degen uәjge naqtyly jauap joq. Biraq mәseleni anyqtauda bәri bir sol Qúrangha jýginuge tura keledi. Qúran – Allanyng sózi.

Ekinshi, jyl sayyn Respublika músylamnadary diny basqarmasynyng pәtuasymen Ramazan aiyndaghy oraza jәne namaz uaqyty belgilenedi. Osy belgilengen uaqytpen azan shaqyrylysymen auyz ashylyp, aqsham namazy oqylady. Qarap túrsaq molda auyz ashyp, aqsham oqugha kiriskende dala jap jaryq, batystaghy kýnning shapaghy jarqyrap túrady. Jalpy, kýnning kórinip túrghan shapaghy kýnning batpaghandyghyn kórsetetin  kórinis. Keshki namazdyng «Aqsham» ataluy sol kýnning núry joyylyp, sodan keyingi tirshilikting shamnyng jaryghyna úlasuyna baylanysty emes pe? Tanghy sәri asynan son; «Tәnirim, kele jatqan tannyng atysy men kýnning batysy aralyghynda tútar orazamyzdy qabyl ete gór» - dep dúgha jasaymyz. Sonda, óz dúghamyzdy ózimiz búzyp otyrghan joqpyz ba? Moldalar «kýning batuymen talasyp auyz ashqan sauap» - dep kýn tolyq batpay túryp auz ashtyryp jiberip otyrghanyn kórgende, kópshilik aldynda kózge týsip sóz aitudyng ózi ynghaysyz...

– On tórt ghasyr boyy Allanyng din ústanugha bergen ol jayly jibergen ilimderding bәrinde birinshi payghambarlaryng bar ekendigin dәleldegen payghambardan bastap, 124 million әuliyelerdin, ilimshilerding dәlelin, songhy ghasyrda bylay ózgertu dúrys emes. 30 kýndik bolyp  keldi, 30 kýndik bolyp ol qaluy kerek. Sebebi Allanyng bergen  qysy da, jazy da sol qalpy saqtaluda. Qysy qysqaryp, jazy úzarghan joq. Sol tabighattyng ghalamatyna qarap aq, Allanyng qúdiretin sezip qana, Allanyng 30 degen kýni, 30 kýn bolyp túruy hah.

– 30 para qúran, 30 kýn oraza, onda  da Alla belgilegen bir qasiyet bar ghoy.

-  30 jәne 33. Nege Alla taghalam «Súbhan Allah, Alhamdulillah. Allahu akbar» - dep 33-ten qaytalap aittyrady. Sebebi Jannatta bolghanda sender sol jasta bolasyndar. Sender eki dýniyemen tyghyz baylanystasyndar. Sebebi, Alla  osy keremetin joghara jaqta kórsetetindigin, osy ómirdegi kórgen qiyndyghyndy, kórgen qorlyghyndy, sol jaqta syy etip qaytaryp beretindigin, osy jerde istegen kýnәnnyng jazasyn sol jaqta ne ýshin  alatyndyghyn aitady. Onday bolsa 30 kýn oraza joghary jaqqa Jannatqa barugha, birden bir qolyndaghy ashar kiltting biri bolyp eseptelinedi. 30 kýn bolmasa, ol búrmalanghan dýnie esebinde bolady. Qay ghasyrda da ol belgilengen uaqyt ózgermeui kerek. Ertengi bolatyn kýnge ózgeris, ertengi keletin ahiyretke, ýlken jauapqa týskendey ózgeris alynbaydy. Allanyng erekshe bir kelgen ayanymen ghana bolmasa, qúdaydyng rúqsatymen bolmasa, onsyz da uaqyttaryn  tezdetip jýrude. Biraq uaqyttyng jýrui kýnning 30 dan 29 gha auystyryluyna eshqanday yqpal bolmauy tiyis. Kim Qúrangha qayshy tipshilik etse ol dinnen shyghady.

– Astapyr Alla. Fatuany mufty shygharyp túr ghoy. Mufty júrtty imangha shaqyrushy. Ony «dinnen shyqty» - dep qalay aita alamyz?

– Ózing aittyng ghoy. Qúran Allanyng sózi. Súra odan, dәleli ne, ghayyptan oghan qúran ayattary siyaqty, ayan týsip pe? Onyng dinnen shyghyp ketkendigi, býgingi senderding diny ústanyp jýrgen kýnәlәrinning artuy - degen sóz. Onyng dinnen shyghyp ketkendigin sol dini  basqarmada otyran adamdar jaqsy biledi. Allanyng sózimen kýnә jasaghan jan qanday lauazymy bolsa da  dininen shyghyp ketedi.  Tek  ol ghana emes, jay músylman adam da...

–Sonda kimge senemiz? - degen súraq túrady ghoy.

– Búl jerde adamnyng boyynda mynanday dýnie tuady, әuliyege senemiz be, pash etken payghambargha senemiz be, últ senip jýrgen  haziretke senemiz be?- deulering mýmkin. Sol sebepti Alla senderge «Allagha ghana sen» - deydi. Qúdireti kýshti qúdaygha sen de;

- E, Alla, amanat ettim, - deseng sonyng jauabyn Alla saghan, sol ýkimet arqyly da kótere biledi, kórsete de biledi. Biraq sony súraytyndar bar ma? Joq. Súralmay túrghan sebebi ne, dinning ainalasyndaghylar ózderi de әli de dinge sine qoymaghan degen sóz. Mýmkin dinning ainalasynda olar jan baghu ýshin jýrgen shyghar, Allany qalay kóredi olar, Alla  olargha solay kórinedi. Mýmkin olar dindi búzu mәselesinde jýrgen shyghar, biraq Alla bar jaghdayda ózining dinine qorghanyn qoyyp qoyghanyn bilmeydi olar. Sol sebepti de din ilimi búl ózinning aldynda qalay  kóterilip otyrghan bolsa, búrynnan da berilip kele jatqan dýniye. Dindi ústanuda óte tereng ilimdilerdi ústau kerek. Óte tereng ilimdiler dindi ústauy kerek.

Allanyng әmirinsiz dinde eshtene aitylmaydy, eshtene jazylmaydy. Sening pikiring sen arqyly jetken jamaghatqa eskertu. Negizi auyzdy ashyp baryp namaz oqu kerek. Biraq tamaqty ishpey oqu kerek. Sen eger auzyndy bekitken kýii namaz oqyghan bolsan, tәrtipti búzasyn. Azan shaqyrylghan song auzyndy ashasyng da, auzyng ashylghan kýii baryp namaz oqisyn. Kýnning batuyn kózing bar kóruing kerek.

– Mening Mekkede kórgenim, azan namazgha shaqyru, odan keyin dýkenshiler dýkenderin jauyp, bes on minuttan keyin baryp sәjdege barady. Demek, azan namazdan bes-on minut búryn aitylady. Bizde kýn batpay túryp azan aitylysymen apyl ghúpyl sәjdege qúlaymyz.

- Búl ózekti naqty qoyylghan súraq. Onsyz da «biz qarnymyz ashyp otyrghanda, әreng otyrghanda, sony qanshalyqty kýtip otyramyz»- deytin jandar da bolar, biraq taqualargha qatysty dýnie búl óz jolymen oryndala beredi.

- Auyz ashpay túryp namazgha barugha bolmaydy degen әngimenizdi úghyndym.

– Auyzdy ashqan song ghana Aqsham oqylady. Ol әrkimning ózining Allagha degen kórsetetin qúlshylyghynyng núrly jaghy. Niyeti sondyq auyz ashar bolghannan keyin, azan shaqyrghannan keyin kýndi kýtip otyryp oqysa, ol ózining niyeti. Alla Taghalam adam balasyna kýsh salmaydy. Biraq auyz ashylyp baryp aqsham oqyluy kerek ekenin este ústaghan jón. Auzy bekituli kýii namaz oqysa ol kelesi  kýnge esep bolyp ketedi.

Allanyng senderge kórsetken ghalamattary kóp, sol kóp ghalamattardyng qaysysyna qarsy shygha alasyndar sender. Jer betinde kezip jýrgende adamdar ózderinen búrynghylardyng taghdyrlary ne bolghanyn qalay bayqamaydy. Sol  búrynghylardang taghdyrlary ne bolghanyn qalay sender úqpaysyndar. Ol adamdar senderge qaraghanda әlde qayda kýsh jaghynan da, aqyl jaghynan da, ózderining istegen qylyqtary jaghynana da artyq edi. Olardyng jaratylysy senderge qaraghanda basqa boldy, olardyng úghynu parasattylyghy da jaqyndau boldy Alla taghalama. Nege sonyng ózinde de olar qarsy shyqty. Olar bayaghyda sol kókten kelgen qarghys atqannyng shyrmauynda qalghan adamdar. Onday bolsa sonday qauymdar jayylyp, kóp bolghan sayyn dozaq otyna baratyndyghy dәlel. Al endi Alla taghala myna ayatta saghan;

- Nege sender kózderindi ashyp qaramaysyndar – dese, senderge ol qatysy joq, olar solay joyylyp ketken siyaqty. Olar joyylghanymen, olardyng jatqan jerinde, ósken jerinde sender jýrsinder ghoy. Sender solardyn  dәnegi siyaqtysyndar ghoy. Solar siyaqty aqyldaryng bar, solar siyaqty oilaryng bar. Biraq senderge Allanyng óte ýlken ereksheligi, sheksiz múghjiza, betindi búrsang aman esen, eki dýniyede seni saqtaytyn qúran berip túrghanda, sen әli de «Músylman bolu degen ne, payghambar degenimiz kim, dindi qalay ústaugha bolady, nege orazany búlay qysqartyp jatyrmyz» - degen, «nege?»- degen súraqtarmen әli de bir qarpayym ghana dýniyeni qabyl ala almay jýrulerinning sebebi nede? Sebebi, әli de senderding boylarynnyng taza emestigi. Búdan tazalaytyn tek qúran ghana, Alla ghana ekendigin aitty. «Meni tazalashy, kózimdi ashsy» - desen, tazalaytyn qúday. Bet búryp moyyndamaularynnyn  arqasynda sender osy qalypta jýrsinder...»

Iya, búl Tәnirimning «Ghafiyr» sýresi tәpsirinen alynghan ýzindi eskertui. Sondyqtan, Tinirding әmirimen jazylyp otyrghan búl eskertpe el iygiligine jarar – qazyna, ózim ýshin Allamnyn  didaryna qauyshu ýshin jazylghan dәneker dýnie boluyn tileymin.

Baqtybay Aynabekov

Ilimger-jazushy

Abai.kz