Preziydent Nazarbaevtyng 2018 jylghy 10 qantardaghy Joldauyn oqyrmandarymyzdyng jadynda janghyrtyp qondy jón kórdik. Joldau "Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mýmkindikteri" dep atalghan bolatyn. Osy Joldauynda Elbasymyz "qazaqstandyqtar birtútas últqa ainalatyndyghyn" ashyq mәlimdey kele, "Kez kelgen etnikalyq toptyng ókili kez kelgen júmysty tanday alady, tipti, Preziydent bolyp saylanughada mýmkindigi bolady"  degendi eskertti. Búl jóninde myna tarmaqta tolyghyraq aitylady. Qaranyz:

JETINShI. Adamy kapital – janghyru negizi.

Bilim beruding jana sapasy.

Barlyq jastaghy azamattardy qamtityn bilim beru isinde ózimizding ozyq jýiemizdi qúrudy jedeldetu qajet.

Bilim beru baghdarlamalarynyng negizgi basymdyghy ózgeristerge ýnemi beyim bolu jәne jana bilimdi mengeru qabiletin damytu bolugha tiyis.

2019 jyldyng 1 qyrkýiegine qaray mektepke deyingi bilim beru isinde balalardyng erte damuy ýshin óz betinshe oqu mashyghy men әleumettik daghdysyn damytatyn baghdarlamalardyng birynghay standarttaryn engizu qajet.

Orta bilim beru salasynda janartylghan mazmúngha kóshu bastaldy, ol 2021 jyly ayaqtalatyn bolady.

Búl – mýlde jana baghdarlamalar, oqulyqtar, standarttar jәne kadrlar.

Pedagogtardy oqytu jәne olardyng biliktiligin arttyru joldaryn qayta qarau kerek bolady.

Elimizding uniyversiytetterindegi pedagogikalyq kafedralar men fakulitetterdi damytu qajet.

Bilim beruding barlyq dengeyinde matematika jәne jaratylystanu ghylymdaryn oqytu sapasyn kýsheytu kerek.

Búl – jastardy jana tehnologiyalyq qalypqa dayyndaudyng manyzdy sharty.

Bilim beru mekemelerining arasyndaghy bәsekelestikti arttyryp, jeke kapitaldy tartu ýshin qala mektepterinde jan basyna qatysty qarjylandyru engiziletin bolady.

Bizdegi oqushylardyng jýktemesi TMD elderining ishinde eng joghary bolyp otyrghanyn jәne Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy elderine qaraghanda orta eseppen ýshten bir eseden kóp ekenin eskerip, ony tómendetu kerek.

Barlyq ónirlerdegi Oqushylar saraylarynyng bazasynda kompiuterlerdi, laboratoriyalardy jәne 3D-printerlerdi qosa alghanda, barlyq qajetti infraqúrylymdary bar balalar tehnoparkteri men biznes-inkubatorlarynyng jelisin qúru kerek.

Búl jas úrpaqty ghylymiy-zertteu salasyna jәne óndiristik-tehnologiyalyq ortagha útymdy týrde kiristiruge kómektesedi.

Qazaqstandyqtardyng bolashaghy – qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin erkin mengeruinde.

Orys tildi mektepter ýshin qazaq tilin oqytudyn jana әdistemesi әzirlenip, engizilude.

Eger biz qazaq tili ghúmyrly bolsyn desek, ony jónsiz terminologiyamen qiyndatpay, qazirgi zamangha layyqtauymyz qajet.

Alayda, songhy jyldary әlemde qalyptasqan 7 myng termiyn qazaq tiline audarylghan.

Múnday «janalyqtar» keyde kýlkindi keltiredi.

Mysaly, «ghalamtor» (Internet), «qoltyrauyn» (krokodiyl), «kýisandyq» (fortepiano) jәne taghy sol siyaqtylar tolyp jatyr.

Osynday audarmalardy negizdeu tәsilderin qayta qarastyryp, terminologiya túrghysynan qazaq tilin halyqaralyq dengeyge jaqyndatu kerek.

Latyn әlipbiyine kóshu búl mәseleni retteuge mýmkindik beredi.

2025 jylgha deyin bilim beruding barlyq dengeyinde latyn әlipbiyine kóshudin naqty kestesin jasau qajet.

Orys tilin bilu manyzdy bolyp qala beredi.

2016 jyldan beri janartylghan baghdarlama boyynsha orys tili qazaq mektepterinde 1-synyptan bastap oqytylyp keledi.

2019 jyldan 10-11-synyptardaghy jaratylystanu ghylymynyng jekelegen pәnderin oqytudy aghylshyn tiline kóshiru bastalatyn bolady.

Nәtiyjesinde, bizding barlyq týlekterimiz elimizde jәne jahandyq әlemde ómir sýrip, júmys isteui ýshin qajetti dengeyde ýsh tildi mengeretin bolady.

Sonda ghana naghyz azamattyq qogham qúrylady.

Kez kelgen etnikalyq toptyng ókili kez kelgen júmysty tanday alady, tipti Preziydent bolyp saylanughada mýmkindigi bolady.

Qazaqstandyqtar birtútas últqa aynalady.

Redaksiyadan: Aytpaqshy, býgin Mәjilis deputattary Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa Qauipsizdik Kenesin ómir boyy basqarugha qúqyq beretin zang jobasy birinshi oqylymda maqúldap jiberdi. 

Abai.kz