2017 jyly Qytaydyng 30 mynnan astam adam Qazaqstannyng azamattyghyn aldy, dep habarlady QR Parlamenti Mәjilisindegi ýkimettik jiyn ayasynda Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrligining kóshi-qon jónindegi komiytetining tóraghasy Sabyrjan Seyitjanov.

Onyng aituynsha, búl adamdar halyqaralyq konvensiyalardyng negizinde Qazaqstan azamattyghyna qol jetkizgen.

«Olardyng 25 mynnan astamy onaylatylghan tәrtippen Qytaydyng barlyq azamattary (Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy — avtor) barlyq oralman mәrtebesin alghan etnikalyq qazaqtar» deydi.

Ýkimet saghatynda Mәjilis spiykeri Vladimir Bojko 2017 jyly 49 aughan azamaty Qazaqstangha kelmey, oralman mәrtebesin alugha tyrysqandyghyn jetkizdi.

Jurnalister tarapynan qoyylghan siriyalyqtardyng Qazaqstangha kelip, bosqyn mәrtebesin alugha nemese azamattyghyna ie bolugha tyrysqany jayly saual qoyylghanda,  komissiyanyng basshysy tandanyp:   — Múnday adamdar joq, — dep jauap berdi.

Sonday-aq, Múrat Qabdenov Ontýstik Qazaqstan oblysy Ishki ister departamentining kóshi-qon qyzmeti bólimining bastyghy Núrdәulet Tólegenúlynyng ústalghany turaly da týsinikteme berdi.

Eske sala keteyik, 10 sәuirde Núrdәulet Tólegenúly 3,5 myng dollar (shynayy aqsha) jәne 30 myng dollar (maneken týrinde) para alu kezinde ústalghan bolatyn. Búl aqshany Núrdәulet Tólegenúly Aughanstannyng tórt azamatyna Qazaqstannyng azamattyghyn alugha kómek beru maqsatynda alghan.

Taqyrypqa túzdyq retinde myna bir derekterdi de bóliskendi jón kórdik. Bile jýriniz!

• Qazaqstandaghy múnay óndirisining 25%-y qytaylyq kompaniyalar ýlesinde.

• Qytay múnay kompaniyalary Qazaqstangha osydan 16 jyl búryn kirgen. Naqty aitqanda, 1997 jyly qyrkýiek aiynda Qytaydyng últtyq múnay-gaz korporasiyasy - CNPC (China National Petroleum Corporation) «Aqtóbemúnaygaz» AQ-nyng 60% aksiyasyn satyp aludan bastaghan. Qytaydyng últtyq múnay-gaz korporasiyasynyng 100% kaptialy memleketke tiyesili ekenin eskersek, kompaniya QHR-nyng menshigi. Qazaqstan múnayyn iygerudi osylaysha bastaghan Qytay kompaniyalary óz pozisiyalaryn jyl ótken sayyn kýsheyte týsken. Mәselen, CNPC 2001 jyly «Buzachi Operating Ltd» kompaniyasynyng 50% aksiyasyn satyp alsa,  2006 jyly «PetroKazakhstan» kompaniyasynyng da 50% aksiyasyn alghan. Sóitip, Aqtóbe oblysynda óndiriletin múnaydyng 97% Qytaydyng últtyq múnay-gaz korporasiyasyna qarasty kompaniyalardyng ýlesinde bolyp shygha kelgen. Búl 9 jyl ishindegi bir ghana oblystaghy múnay naryghyndaghy kórinis. Elimizding basqa da múnayly oblystarynda Qytay kompaniyalary júmys isteydi.

• Qytaylyq kompaniyalardyng «Batys Qytay-Batys Europa» avtodәlizi, «Qazaqstan temir jolyna» qúyatyn 600 million dollar investisiyasy bar.

• Qytay ónerkәsip, infraqúrylym, auyl sharuashylyghy, turizm jәne basqa salalargha qyzyghushylyq tanytuda. Qos memleketting basshylary 45 joba boyynsha birigip júmys isteuge kelisken.

• Qytaylar Qazaqstangha 2008 jyly, eki el arasyndaghy yntymaqtastyq endi kýsheye bastaghanda aghylyp kele bastapty. Al 2012 jyly reseylik professor A. Maslov «Tayau jyldary Qazaqstangha 5 mln qytay qonystanuy mýmkin» degen boljam aitqan.

• 2014-2015 jyly qytaylyq «Huansu Shibao» resmy basylymy «Qazaqstanda 400 myng etnikalyq qytay ómir sýrip jatyr» degen.

• 2015-2016 jyldyng ózinde elimizge zandy týrde kelgen qytay júmysshylarynyng sany 100 payyzgha artqan. Bir jyldyng ózinde 11 860 qytay azamatyna Qazaqstanda júmys isteuge rúqsat berilgen. Jalpy alghanda, Qazaqstandaghy enbek migranttarynyng 38 payyzy – qytaylar.

• Elimizdegi qytaylar qazaqtardan 5 ese kóp jalaqy alady.

• 1991 jyldan 2016 jylghy 1 qantargha deyingi kezende 261 myng 104 otbasy nemese 957 myng 772 etnikalyq qazaq tarihy Otanyna qayta oralyp, oralman mәrtebesin aldy.

• 2016 jylghy 1 shildedegi jaghday boyynsha, Qazaqstangha  – 11 713 qytaylyq kelgen.

Songhy kezde el ishinde antiqytaylyq kózqaras qalyptasty. Ilgeride aqsaqaldar "Qaraqytay qaptasa, mýrdendi qazyp jeydi" deushi edi. Ótken jylghy Jer dauynan keyin qytaylardyng top-tobymen Qazaqstangha kelui jiyilep ketti. Búl turaly erterekte jazghan ek. Biz kórgen tobyr qytaydyng deni turist eken.

Qazir Qazaqstanda qansha qytay azamaty bar? Qazaq-qytay qarym-qatynastary qay dengeyde? Biz jauap izdep kórdik.

Eskertu! Múndaghy biz kórsetip otyrghan derekter  ashyq internet resurstarynan alynyp otyr.
Abai.kz