Redaksiyadan. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasynda «Jahandyq ómirdegi zamanauiy Qazaqstan mәdeniyeti» mәselesi sóz bolghan edi. Soghan oray, asa ejelgi babatýrkilik tәnirlik tanymnan bastau alatyn meyram Sabantoy jayly oqyrmangha tómendegi maqalany úsynudy jón sanap otyrmyz.

Búl merekeni Nauryzdan keyingi ekinshi meyram retinde ataugha bolady. «Sabatoy» sózi jylqy terisinen tigilgen qymyz qúiugha arnalghan ydys «saba» atauynan shyqqan. Merekening búl atauy qazaq halqynda úmyt bolghan, alayda әli kýnge Sibirdegi Kóshim handyghynda bolghan kóshpeli ómir saltyn ústanghan týrki júrttarynda qoldanysta.

Alayda, búl merekeni «qymyzmúryndyq» atalatyn ghúryppen shatastyrugha da, tatar halqyna telinip jýrgen «sabantoy» meyramyna da shendestiruge bolmaydy. Sabatoy meyramy qazirgi kýntizbe boyynsha týn toqyrauyna sәikes 21-22 mausymda merekelenedi.

Sabatoy – jaz mausymynyng bastaluyna sәikes әri jazghy týn toqyrauyna qabat keletin týrki merekesi. Biraq, býginde jalpytýrkilik sipattan ajyrap, úmytyla bastaghanyn jasyrugha bolmaydy. Sol sebepti kóptegen halyqtardyng etnografiyasynda búl ataulas meyram kezdestiru de qiyn. Búl merekeni býginde týrki halyqtarynyng ishinde tek qana saha júrty Ysyah atauymen joghary dәrejede janajyldyq mәrtebemen atap ótedi.

SABATOYdyng danalyq negizi

Sabatoy – ejelgi tәnirlik tanymdy mengergen halyqtardyng danalyq senimine negizdelgen Nauryzdan keyingi jaz mausymyndaghy ekinshi úly mereke.

Týrki halyqtary tórt dýleydi/stihiyany Jaratqannyng úly jaratyndysy retinde qasterlegen, biraq tabynu nysany etpegen.  Ol dýleyler - su, ot, topyraq jәne aua. Qytaylar besinshi dýley retinde aghashty alady. Búl da tәnirlik tanymnan, biraq aghash dýleyge jatpaydy, týrkiler bәiterekti tórt dýleydi boyyna darytqan, ýsh qabatty kosmologiyalyq әlemdi kóktey ótip baylanystyratyn әmbebap ózek, úly jol retinde qasterlep «yol» ataghan.  

Týrki tanymynda atalmysh tórt dýleyge Uaqyttyng tórt jyldyq mausymy sәikesedi: kóktemge - Su dýleyi, jazgha - Ot, kýzge – Topyraq, qysqa – Aua dýleyi. Soghan oray kenistik te tórt kýige týsedi: kóktem kezinde jer betin su qaptaydy, dýniyening bәri sumen aralasyp, ol kezdi qazaq «alasapyran» ataydy; jaz mausymynda jer betine shyqpaytyn ósimdik qalmaydy,shóp bitken shýigindeledi, adam da, jәndik te, jan-januar da qorekke qaryq bolyp, qondanady, fizika tilimen aitqanda boylaryna quat jinaydy. Qazaq shóbi shýigin mandy «otty» jer ataytyny osydan. Kýz kelgende jazghy «ottyn» bәri qurap,kýzeledi, jerge týsip, topyraqqa ainalady. Kenistik topyraq dýleyine qyzmet etedi. Al qys týsisimen aua dýleyining patshalyghy ornap, jer betine ornyqqan toqsan kýn «jeltoqsan» atalatyny sodan. Kóktem mausymy «jyltoqsan» - «jylgha – su arnasy» úghymynyng týbiri, jaz - «ottoqsan», kýz mausymy – «kýztoqsan» atala kele bertinirekte úmytylghan. Tek qana «jeltoqsan» sózi qystyng alghashqy aiynyng atauyna ainalyp saqtalghan. Búl turasynda belgili etnograf Aqseleu Seydimbek óz enbeginde atap ketedi.

Sabatoy – osynday danalyq-tarihy tanymgha negizdelgen tórt úly merekening biri jәne ol jazghy mausymnyng nyshany bolyp tabylatyn qymyzdyng arnayy ydysynyng atauymen atalady. Óitkeni, sabanyng toly boluy da Jaratqannyng tilekti beruine qatysty jәne  ottoqsannyng berekeli-merekeli boluyn qamtityn nyshan bolyp tabylady. Sabany qazaq halqy osy sebepten asa qadyr tútqan. Sabanyng toly boluy Ot dýleyining berekesine qatysty.

Sabatoy týrki halyqtarynda týrlishe atalady: shúbash halqynda jazghy týn toqyrauyna sәikes merekelenetin «sinse» meyramy ejelden bar; sahalar ekibastan «ysyah» meyramyn әspettep atap ótedi; tatar-bashqúrttar búl merekeni «sabantoy» atap, kýzgi mereke atauyn shatastyryp alghan, al sibirlik az sandy kóshpeli týrkiler búny «sabatoy» dep әli kýnge atap jaz mausymynda atap ótudi qaldyrmay keledi.

SABATOYtyng tәnirlik tanymy

Týrkilik kýntizbe aspangha tabynghan dәuirdegi tәnirlik tanymgha taban tireytinin joqqa shyghara almaymyz. Ejelgi týrkilik ilimge qatysty uaqyt ólshemi Kýn jýiesi men 12 shoqjúldyzdyq astronomiyalyq jýiening ara qatysyna sәikes qalyptasqan «mýshel» úghymyna negizdelgen. Keybir zertteushiler búl uaqyt ólshemin Kýndi 12 jylda bir ret ainalatyn Yupiyterding jolymen baylanystyrady.  Bir qyzyghy, mýshel úghymy Uaqyt pen Kenistik kategoriyalaryn tútastandyratyn birden bir ghylymy prinsip deuge bolady. Onekijyldyq Uaqyt aghyny 12 shoqjúldyzdy qamtityn Kenistiktegi astronomiyalyq ýderispen anyqtalady. Bir mýsheldi týrki mifologiyasy týie januarynyng keypimen týsindiredi. Demek, bir mýsheldi týrki úghymynda makrojyl ataugha әbden bolady.

Sonda mikrojyldy 12 aidan, 4 mausymnan túratyn kәdimgi jyl úghymy retinde týsinemiz. Endeshe týrkiler jyldy 4 mausymgha bólip qana qoymay, oghan sәikes dýley/stihiyany jәne uaqyttyng sipatyn ashatyn meyramdardy da oilastyrghan. Sóitip, týrki kýntizbesi Uaqytty ghana emes, Kenisti de jәne olardyng tolyq sipaty men mazmúnyn anyqtaytyn sharalargha toly.

Búl sharalar Adam men Tabighattyng araqatysyn qayshylyqsyz, ýilesimdi týrde qatynas ornatugha qyzmet etedi. Sol sebepti de týrkilik 4 mausymgha sәikes 4 úly mereke adam tirligin Tabighat dýleyine syiynu ýshin emes, eng әueli sәikes mausymda kosmoenergiyalyq ýilesim ornata otyryp, adamnyng bayandy ómirine profilaktika jasaghan.

Kóktemgi tenesimdegi Nauryzdy alsaq ta, jazghy týn toqyrauyna sәikesetin Sabatoydy alsaq ta, adamnyng qanday ómir saltymen ghúmyr keshuine qaramastan birynghay merekelik mazmúndy kemengerlikpen qalyptastyrghan.

Sabatoy meyramy Nauryz sekildi astronomiyalyq úly ózgeristerge sәikes kýntizbening talabymen shekteledi: qatang týrde ótetin mezgili bar jәne mazmúny sәikes mausym men stihiya/dýleydi pash etuge baghyttalghan.

Týrkilik kýntizbe mausymy Almaty qalasynan soltús-batystaghy 170 shaqyrymdaghy Anyraqay jotasynda jatqan Tanbaly petroglif keshenindegi Siyr jyly men antipod úly kiyeler – Tәnir men Inir beynelengen bederli panoramoda aiqyn surettelgen. Osynda kóktem mausymy jana tughan búzaumen, al jaz mausymy jayylyp jýrgen baspaqpen, kýz әbden semirgen mýiizi qaraghayday ógiz keypinde bolsa, qys barynsha qartayyp, әlsiregen kóterem siyrdyng qalpynda  beynelengen. Óitkeni, kóktem Tabighattyng tuatyn, kókteytin shaghy da, jaz mausymy tughan januardyng marqayatyn, shyqqan shópting ósetin, quattanatyn shaghy. Osylargha qarap týrkilik búl merekeler sharuashylyq pen kýntizbening tyghyz qatynasyn pash etetin, jymdastyratyn iydeologiyalyq tanym hәm tәnirlik ritual deuge bolady.

SABATOY merekesining tarihy kórinisteri

«Sabatoy» atalatyn mereke býginde sibirlik búrynghy kóshpeli týrkilerde saqtalghan. Olar jazghy jayylymgha kóshu men bie sauu nauqanyn osy meyrammen ashqan. Alayda, jalpytýrkilik tәnirlik tanym men kýntizbege sýiene otyryp, týrki halyqtarynyng ómir saltyna baylanysty keybir ghúryptar men joralghylardyng aiyrmasy bola túra, onyng jazghy «nauryz analogy» bolghandyghyna kýmәn joq. Ol bertin kele ómir saltynyng ornyghyp, belgili bir etnografiyalyq daghdylar ajyratyla bastaghanyna qaray mazmúny men atauy ghana ózgermese, onyng danalyq mәni men filosofiyalyq ózegi, kýntizbelik mezgili sol kýiinde qalyp otyr.

Tarihy kózderde saqtalghan babatýrkilerding dalalyq, taulyq, suboylyq jәne ormandyq tórt alqaptyq ómir kenisin iygergendigine qarap, olardyng Tabighatty barynsha erkin әri jan-jaqty mengergendigin angharamyz. Ádette dalada mal sharuashylyghy, tauda metal óndeu men ústalyq, su boyynda balyqshylyq pen eginshilik, al orman alqabynda anshylyq sharuashylyqtary adamzatqa tórt týlik kenisti mengeru ýlgisin syigha tartty. Alayda búghan qaramastan búl aluan ómir salty ejelgi týrkitekti júrttardyng ózara qatynasyna kedergi bolghan emes. Sol sebepti olardyng etnografiyalyq sipatyna negiz bolarlyq ortaq kosmologiya, ortaq diny nanym men danalyq tútas konstruksiya boldy. Mine sonyng bir púshpaghy retinde týrkitektilerge ortaq úly tórtmausymdyq tórt týlik mereke de ortaq toylandy deuge negiz bar. Búl meyramdar әu basta әlgi tórt ómir saltyna sәikes tórt týrli ataluy da mýmkin. Sonyng bir dәiegi jazghy meyramnyng dalalyqtarda «sabatoy», al suboylyq otyryq júrttarda «sinse» ataluy. Áriyne, ózge ómir saltyna oray búl meyramdardyng maqsaty da sol salttardyng ghúryptary men dәriptemesi bolyp tabylady. Al basqa ómir saltynda qalay atalghanyn zerttep, zerdeleu qajet.

Al bashqúrt, tatar halyqtary búny jaz mezgilinde «sabantoy» merekesimen shatystyra toylaytyny bar. Búl atau «sabatoy» atauynyng búrmalanghan týri dep esepteuge bolady, óitkeni, sabantoy merekesi kýzgi jiyn-terin meyramy bolyp tabylady. Jәne de «saban» sózi týrki halyqtarynda kýzgi eginning sabaghymen (soloma) baylanysty úghym. Yaghny «sabantoy» meyramy - kýzgi merekening atauy.

Jalpy, Sabatoy jazghy mereke retinde tәnirlik tanymdy sinirgen kóptegen halyqtarda týrli atalghanymen tútas merekelenedi, mysaly slavyandarda - Ivan Kupala, finder men ingermanlandtarda – Yuhannus, latyshtarda – Ligo týrinde toylanady.

Qazaqtarda bie sauu nauqanyn ashatyn «qymyzmúryndyq» ghúrpyn osy jazghy meyrammen shatastyru bar. Shyn mәninde qymyzmúryndyq mamyr aiynda jeli tartylyp, bie alghash sauyla bastaghanda jasalatyn ghúryp bolyp tabylady, onyng jazghy merekege qatysy joq.

Alayda, Sabatoy meyramynyng sovettik núsqasy bolghanyn da úmytpauymyz kerek. Ol – shopandar toyy bolatyn. Mausym aiynda qoy qozdap, sonyng nәtiyjesin shygharyp, shopandar jiynyn ótkizip, mәre-sәre mereke ótetin. Sabatoy meyramynyng naqty núsqasy bolmasa da, sonyng ornyn basqan sovettik resmy meyram bolghany mәlim.

SABATOY  merekesining mazmúny

Jazghy úly merekening mәni әriyne jogharyda atalyp ótken jazghy mausym dýleyi men sharuashylyqty qoldaugha qajetti kiyelerdi qasterleu men solargha qajetti ghúryptardy dәripteuge negizdelgen.  Búl qúndylyqtar әdette qazaq dәstýrinde saqtalghan, keybiri úmytyla bastaghan ghúryptar men sayystar, joralghylar arqyly aiqyndalady. Sabatoydyng mәni jazghy týn toqyrauyna qatysty Kýndi dәripteu bolsa, mazmúnyn bizge mәlim rәsimderdi keltire otyryp kóz jetkizemiz.

Kósh kórinisi. Kósh – jaz jaylaugha kóshu kórinisi. Sabatoy merekesi osy kóshting qalqasynda qalyp úmytylghan. Qazaq kóshi jazghy úly saltanat bolyp esepteledi jәne ol jaz shyghumen baylanysty, Sabatoy merekesining basty bóligi.

Qymyzmúryndyq.

Búl alghash ret jelini kerip, bie sauu nauqanyn ashardaghy ghúryp bolyp tabylady. Ony Sabatoyda da rәsim retinde atqarghan.  Búnyng «qymyzmúryndyq» atalu sebebi, qymyz ishuden arnayy jarystyru arqyly múryndy qymyzgha batyryp ishu joralghysy bolsa kerek. Búl joralghy qymyzdyghyn moldyghyn pash etu yrymynan shyqqan.

Bastanghy. Nauryzdaghy bas tandy qarsy alu salty bolghanymen, jazghy Sabatoyda da tandy úiyqtamay qarsy aludyng reti bar. Óitkeni, búl – jazghy týn toqyrauy jәne kýndi pash etu sәti. Sol sebepti qariyalargha «belkóterer» dastarqanyn jai da osy týnge tәn. Al jigitterding seltetkizer syilauy da, boyjetkenderding úiqyashar dәmin әzirleui de ersi emes. Jalpy tandy qarsy alu men Kýnge sәlem etu - tәnirlik tanymnyng basty salty.

Bastanghy rәsimi «bas tan» tirkesinen qúralghan.

Aytys. Sabatoydyng da Óli-Tiri, Jaz-Qys, Qyz-Jigit aitystary merekening ónerli rәsimderine jatady. Sabatoyda da jek pe jek aitys ótkeni lәzim. Aytys ónerining basty negizi jyrmen sharpysu,tartysu ne sayysu emes, basty týrtki – Ay men Kýn, Jaryq pen Týnekting iydeologiyalyq tartysy.

Altybaqan. Alty baqandy tiginen ýsh-ýshten bastaryn baylau men jetinshisin olardyng bastaryn qosugha paydalanuda ýlken kosmogoniyalyq tanym jatyr. Alty baqanymyz – әlemdi jaratqan jasampaz alty kýn de, syryq sanynyng jeteu boluy – әuelgi jeti planeta qúrmetine degen nyshan. Kóldeneng tartylghan jetinshi syryq – Kýnning belgisi.Al, búlargha bekitilgen әtkenshek (mayatniyk) Tәnir-Inir dualizmining ýilesimin pash etuge arnalghan qondyrghy. Qyz ben jigitting terbelui – Kýn men Aydyng ýilesimin pash etu, Tәnir men Inir talasyn boldyrmau.

Alastau. Búl  ghúryp – ot dýleyimen tazarudy bildiredi. Alastaudyng birneshe jerden ot jaghyp óristi, týnekti alastau salty bar.

Odan basqa ýidi alastau búrysh-búryshqa shyraqty tosu arqyly jasalady. Al eki qatar tizilgen ottyng arasynan adamdardy ne maldy ótkizu arqyly da tazartu joralghysy bar.

Jamby atu. Jamby atu – ejelgi Kýndi kie tútudyng bir ghúrpy, ay keyiptes jyltyr nәrseni atu arqyly, týnekti múqatu. Jambygha tiygizu arqyly mergen jigit Kýn tarapynan alghys alady-mys degen yrym bar.

Kókpar. Kókpar oiynynyng әuelgi qazaqy núsqasy boyynsha eki taraptyng talasy emes, qansha auyl oiynshylary qatyssa, sonsha taraptyng tartysy bolghan. Shamasy, Kýn-Týn tenesimi nemese Kýn-Týn toqyrauy kýnderi Kýnge talasqan on eki mýshelding tartysy kórinis tapqan. Kókpargha tartylatyn serke – Kýnge arnalghan qúrbandyq, onyng mýiizi týnekting shamy - Aydyng beynesi ispetti. «Kók» - aspan, «par» sózi - júrnaq, jyrtys úghymyn beredi. Sóitip kókpar oiynynyng mәni - Kókting jyrtysyna talasu.

Sabantoylyq keyipter

Úmay ana – analyq negizdi túlgha, bereke men qayyrymnyng kózi, jer betine Jaratqannyng búiryghymen daryghan iygilikterdi tuyndatushy, eseleushi, molaytushy keyip; Jerding miftik beynesi, kiyesi. Sabatoy merkesining basty keyipkeri retinde túlghalaugha túratyn beyne.

Jerding ruhy retindegi Úmay ana Kókting darytqanyn molaytushy, qútty nәrselendirushi (materialdaushy) beyne. Bereke atalatyn iygilikting basy –materialdyq baylyqtyng mәni bolyp tabylady. Berekening jazghy belgisi – jan-januar men ósimdik әlemining otyghuy, kýsh jinauy, semirui, shýigindelui.

360 kýn. Ejelgi saqtarda úly merekelerde 360 jetkinshekti qyzyl mauytymen kiyindirip, sheru jasaghan. Búl da әr tәulikting quatyn arttyryp, jaryghyn molaytu yrymy bolyp tabylghan. Sol sebepti Sabatoydyng keyipteri retinde 360 shaqty-kýndi kiyindirip shygharugha әbden bolady.

Sabatoylyq dәmder

Taghamdar sherui. Jazghy mereke últtyq taghamdardyng qay-qaysysynda jaynatyp kórsetu mýmkindigi mol kezen. Sondyqtan qazaqy tújyrymmen as-taghamdardy ýshke bólip, bereke men iygilikting jarshysy etip: aq – sýt taghamdary, qyzyl – et taghamdary, kók – jemis-jiydek pen kókónisterding jәrmenkesi men kórmesin úiymdastyru asa qolayly.

Bauyrsaq-shelpek. Jenimpaz Kýn-qúdyretting shashuy, merekege tartuy men sәulesining beynesi.Sabatoy meyramynda dastarqangha meylinshe shashyrata tógilgen bauyrsaq Kýnning bauyrlary – sәulesi esebinde tartymdy bolary sózsiz. Al jetinandy yaghny shelpekti Aydyng nyshany ekenin eskersek, merekede onyng da mindetti orny bar.

Marqa-sirne.  Mausymgha qaray erte tughan qozy marqayady. Osy kezde marqa etinen sirne jeu barynsha keng taraghan. Búl tagham bir jaghynan jazdyng kelgendigin, ekinshi jaghynan jazghy mausymnyng ónimi retinde marqayghan tóldi pash etedi.

Kóje – Kókting asy úghymynan shyqqan, kóje asu 4 dýleyding birikken asy, oghan ot ta, su da, topyraqta óngen daqyl da, otty jaghugha aua da qatysady.

Shúbat. Qymyz. Ayran. Qúrt – Birlikting nyshany, sýt ónimderi retinde Jerdegi Ot dýleyining berekesi, jan-januar men ósimdik әlemining birigu nәtiyjesi.

Sabatoylyq atributtar

Saba. Qymyzdyng búl qasiyetti ydysy meyramnyng basty atributy sanalady. Sabanyng qos týiege artatyn, arbagha salynatyn, tipti birneshe ógiz jegilip tartylatyn kirege ornatylghan birneshe tonnalyq týrleri bolghan.

Tayqazan.Tayqazan Ottoqsannyng yrys nyshany, moldyq pen bereke shaqyrushy sayman esebinde jәne halyqtyng birligi men yntymaghynyng rәmizi ispetti.

Torsyq. Mes. Kónek.  Sabatoy merekesining basty dәmi qymyzdyng jәne basqa sýt ónimderining ydystary, molshylyqtyng nyshany, Ot dýleyining antipody Su dýleyining belgisi.Búl ejelgi týrkilerding qasiyetti ydysy, onymen Kókke, Kýnge, Jerge sýt tosyp joralghy jasaghan.

Oshaq – sabatoy merekesining negizgi belgisi, óitkeni ol ottyng bastauy, qaynary bolyp tabylady.  

Mereke nyshandary. Atalmysh meyram qalpyna keltiriler bolsa, onyng zamany nyshandary da búrynnan qazaqqa sinisti atributtar ózinen ózi menmúndalap shygha keledi: torsyq – Su dýleyining belgisi, atty adam ýshin qymyzdyng shaghyn qolayly ydysy; otayaq – Ot dýleyining belgisi, alastau rәsimining basty saymany; qarlyghash – Aua dýleyining belgisi, jaz shygha qarylghash úya salady, qazaq halqy ony qanatty dos sanaydy; qyzghaldaq  - Topyraq dýleyining belgisi, búl gýl topyraqtyng qyzuyn bildire sheshek atady; bauyrsaq – Kýnning shuaqtary týrindegi nyshan, búrynghy kezderi kýn sәulesi sekildi bauyrqsaty dastarqangha shashyp tastaytyn bolghan.

Sabatoy merkesinen góri әlemge barynsha taraghan әri halyqaralyq sipatqa ie Nauryz meyramynyng ózi talay qudalaugha úshyrap tarih shanyn qauyp qala jazdady.  Búghan Sabatoy meyramyn da qosugha bolady. Sondyqtan el bolyp ruhany janghyrudy qolgha alghan shaqta jazghy úly Sabatoy meyramy sekildi tanymy men mazmúny bay, maghynasy tereng etnoqúndylyqty qalpyna keltiru men janghyrtu - býgingi kýnning qasterli talaby. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevting «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasyndaghy «Jahandyq ómirdegi zamanauiy Qazaqstan mәdeniyeti» mәselesi de osyghan ýndeui qajet dep bilemiz.

Serik Erghali, mәdeniyettanushy, etnolog

Abai.kz