ASTANA. 15 aqpan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respublikalyq basylymdarda 15 aqpan, seysenbi kýni shyqqan ózekti materialdargha sholudy úsynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyng býgingi sanynda «Halyqqa qamqorlyqtyng shynayy kórinisi», - degen taqyryppen maqala jariyalandy. Onda  Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Almatygha sapary barysynda janadan paydalanugha berilgen qalalyq jedel jәrdem kórsetu auruhanasynda bolghandyghy aitylady. Memleket basshysy atalmysh nysannyng júmysymen tanysa kele: «Memleket tarapynan densau­lyq saqtau salasyna әrdayym kónil bólinip keledi. Býginde dәri-dәrmekting 80 payyzy syrt­tan әkelinedi. Biz aldaghy uaqytta sonyng bәrin ózimizde dayyn­day­tyn bolamyz. Al sizderding ta­raptarynyzdan halyqty jaqsy medisinalyq qyzmetpen qamta­ma­syz etu kýtiledi. Sonymen birge, medisinalyq joghary oqu oryndary da jaqsy mamandar dayarlauy qajet. Ashylghan jana ghimarat songhy ýlgidegi zamanauy tehnikalarmen jabdyqtalghan. Osyghan sәikes halyqtyng den­sau­lyghyn jaqsartugha ýlken paydasy tiyedi degen oidamyn», - degen.

ASTANA. 15 aqpan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respublikalyq basylymdarda 15 aqpan, seysenbi kýni shyqqan ózekti materialdargha sholudy úsynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyng býgingi sanynda «Halyqqa qamqorlyqtyng shynayy kórinisi», - degen taqyryppen maqala jariyalandy. Onda  Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Almatygha sapary barysynda janadan paydalanugha berilgen qalalyq jedel jәrdem kórsetu auruhanasynda bolghandyghy aitylady. Memleket basshysy atalmysh nysannyng júmysymen tanysa kele: «Memleket tarapynan densau­lyq saqtau salasyna әrdayym kónil bólinip keledi. Býginde dәri-dәrmekting 80 payyzy syrt­tan әkelinedi. Biz aldaghy uaqytta sonyng bәrin ózimizde dayyn­day­tyn bolamyz. Al sizderding ta­raptarynyzdan halyqty jaqsy medisinalyq qyzmetpen qamta­ma­syz etu kýtiledi. Sonymen birge, medisinalyq joghary oqu oryndary da jaqsy mamandar dayarlauy qajet. Ashylghan jana ghimarat songhy ýlgidegi zamanauy tehnikalarmen jabdyqtalghan. Osyghan sәikes halyqtyng den­sau­lyghyn jaqsartugha ýlken paydasy tiyedi degen oidamyn», - degen.

Sonday-aq osy basylym býgingi sanynda taqyryby «Tarazdaghy qymbatshylyq nemese jәrmenke jangha sep bola ma?» dep atalatyn maqala basty. «Taraz­da­ghy azyq-týlik baghasy elimiz­ding Astana, Almaty siyaqty qala­laryndaghy bazar baghalarymen emin-erkin taytalasyp túr. Al oblys túrghyndarynyng ailyq jal­aqysy respublika boyynsha eng tómengi dengeyden kóteril­megen. Mysaly, Jambyl obly­synda ortasha ailyqtyng kólemi 52, 1 myng tenge bolsa, búl elimizdegi ortasha jalaqy dengeyinen 32,7 payyz tómen degen sóz. Son­dyqtan «Taraz bazarlary men dý­kenderindegi baghagha baylanysty auajayylushylyqty kim retteydi? Zeynetkerler men kóp balaly otbasylar, budjettik mekeme qyz­metkerleri qymbatshylyqqa baylanysty abyrjyp jatqanda Taraz qalasynyng әkimi B. Oryn­bekov nege jaybaraqat otyr? Áleumettik mәni zor azyq-týlik ba­ghasyn tym kóterip jibergen alyp­satarlar men sauda dýken­de­ri basshylaryn tәrtipke shaqyratyn mekemeler nege qauqarsyz?», - delingen maqalada.

***

«AQSh islam әlemimen aradaghy baylanysyn Qazaqstan arqyly terendetpek». «Ayqyn» basylymynyng býgingi sanynda osynday taqyryppen maqala jaryq kórdi. Onda QR Memlekettik hatshysy-Syrtqy ister ministri  Qanat Saudabaev pen AQSh Preziydenti Barak Obamanyng Islam konferensiyasy úiymy janyndaghy arnayy uәkili Rashid Huseynning kezdesuinde kóterilgen mәseleler bayandalghan. «Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna tóraghalyghyn sәtti atqarghan Qazaqstannyng Islam konferensiyasy úiymyna jetekshilik etuinen әlemdik qauymdastyq ýlken ýmit kýtetin synayly. Europa elderining basyn biriktirgen irgeli úiymnyng nazaryn Aziya elderindegi ózekti mәselege audara alghan Qazaq eli - din ókilderining qúqyn qorghaudyng da ozyq ýlgisin kórsete bilgen el. Búl - Qazaqstan men Amerika qúrama shtattarynyng mýddelerine tolyq say keledi», - dep atap kórsetken qabyldaudan keyin R. Huseyn.

«Kópshilik kórnekti túlghanyng ghana sonynan eredi». QR Preziydentining sayasy mәseleler jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaevtan alynghan súhbat «Ayqynnyn» býgingi sanynda osynday taqyryppen basyldy. «Qazaqstan-2020» demokratiyalyq kýshter koalisiyasyna toptasqan partiyalar dýbirli dodada Núrsúltan Nazarbaevty qoldaytyndyqtaryn jariyalap qoydy. Al qalghan 2-3 partiya «Caylaugha kimdi úsynsaq eken?» degen saualgha bas qatyryp jýr. Olar eshqanday mýmkindikterining joq ekenin týsinuleri tiyis. Qalay bolghanda da oppozisiya búghan deyingi 5 jylda jasay almaghan isin songhy 2 aida jýzege asyra almaydy. Múny oppozisiyanyng ózi de jaqsy biledi. Sondyqtan olar ýshin basty mindet - 2-shi oryn ýshin kýresu jәne soghan taban tireu. Býginde eshkimge esimi belgisiz, aty-jóni beymәlim ýmitkerler tóbe kórsetude. Olar eshqanday nәtiyjege jete almaydy. Batys Europa, Soltýstik Amerika elderining tәjiriybesi osyghan dәlel bola alady. Eng kóp degende 3 kandidat tirkelui mýmkin. Men múny aspannan alyp otyrghan joqpyn, búl - demokratiyasy damyghan Batys elderining tәjiriybesi. Óz basym aldaghy saylauda Memleket basshysynyng 90 payyzdan asa dauys jinaytynyna senimdimin. Búghan bastamashyl toptyng úsynysyn qoldaghan 5 million adam kepil», - dep atap kórsetken súhbatynda E. Ertisbaev. 

***

«Alash ainasy» basylymynyng býgingi sanynda «Shyghys óniri elektrge de, elektrshige de zәru» atty maqala basyldy. Maqalagha Shyghys Qazaqstan ónirinde oryn alyp otyrghan myna bir mәsele týrtki bolghan. Semey men Kurchatov qalalaryn jyluymen qamtamasyz etu mәseleleri әli de ýlken problema kýiinde qalyp otyr. Semeydegi «Teplokomunenergo» KMK songhy ýsh jyl boyy qyzmet kórsetu tariyfin jyl sayyn kóterip keledi. Osy ýsh jyl ishinde kәsiporyngha budjetten 1 milliard tengeden astam qarjy bólindi. Soghan qaramastan tútynushylargha sapasyz qyzmet kórsetip, jyludy tolyq kólemde bere almay otyr.

Sonday-aq atalmysh basylymnyng jazuynsha, enbek migranttary elimizde enbek saudasyn jasap, qúrylysqa da belsene aralasyp, tipti qylmysyn da jasap, emin-erkin tayrandauda. Ázirge shekaradan tanerteng enip, týste qylmys jasap, keshke tayyp túratyn kelimsekterge de tosqauyl qoya almay otyrmyz. Mamandardyng sózine sensek, elimizde jasalatyn qylmystyng eleuli bóligi migranttardyng ýlesinde eken. Býginde mamandar «Úiymdasqan qylmystyng transúlttyq sipatta shyghyp ketu qaupi bar. Ásirese Resey men Gruziya enbek migranttaryna qatysty óz zandaryn kýsheytip, alghan son, býkil TMD-nyng búzaqylary qazaq jerinde tayrandap jýr», - dep dabyl qaghyp otyr. Búl mәsele jóninde «Alash ainasy» basylymynyng býgingi sanyndaghy «Bazar baghasyn kelimsek biylep túr» atty maqaladan biluge bolady.

***

«Kazahstanskaya pravda» basylymynyng býgingi sanynda «Vernuti zemlu hozyaynu» atty maqala jariyalandy. Maqalagha keshe, Parlament Mәjilisinde ótken Ýkimet saghatynda kóterilgen mәseleler arqau bolghan. Basylymynyng habarlauynsha, Qazaqstan jer kólemi jaghynan óte ýlken memleket. Alayda ondaghy auyl sharushalyghyna baghyttalghan jerlerdi alyp qaraytyn bolsaq, 93,4 million gektar jerding 23,4 milliony ghana egistik jer eken. Búl - bizge qolda bar resurstardy keninen paydalanu qajet degendi bildirse kerek. Búl elimizding et eksporttaytyn iri memleketterding qataryna kiruge úmtylyp otyrghan túsynda erekshe manyzdy bolyp otyr.