Senator: Qarajatymyz bar. Nelikten syrttan qaryz alamyz?
11 mausymdaghy Senat otyrysynda deputat Nariman Tóreghaliyev 2017 jylghy respublikalyq budjetting oryndaluy turaly esepterge qatysty sóz sóilep, birqatar ministirlikterding qarajatty dúrys paydalana almaghanyn syngha aldy.
- Respublikalyq budjetting oryndaluy barysynda jyldan jylgha jýieli sipatqa iye, óz sheshimin әli kýnge deyin tappaghan biraz kemshilikter bar ekenin jasyrudyng qajeti joq, - dedi senator. – Budjettik qarajattardyng tiyisti týrde iygerilmeui, budjetti josparlaudyng jәne budjettik tapsyrystardy qalyptastyrudyng tiyimsizdigi, Últtyq qordyng qarajatyn útymsyz paydalanu siyaqty mәselelerdi kórip otyrmyz. Ózderiniz biletindey, Memleket basshysy byltyrghy joldauynda memlekettik organdardyng qarajatty iygeruining tiyimdiligin tekserudi, әsirese Respublikalyq budjetting 40%-dan astamyn qúraytyn Densaulyq saqtau, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Bilim jәne ghylym ministrlikterinen bastau kerektigin aityp ótti.
«Sarannyng saqtaghany ózine búiyrmaydy»
Senat deputaty jogharyda atalghan ministrlikterding shamadan tys ýnemshildigin de syngha aldy. Sonday ýnemshildikting saldarynan jospargha engen júmystar iygerilmey qalyp jatady degendi aitty. Al iyegirlmegen qarjy keri qaytady da, salagha qajetti qarajattyng kólemi jyldan jylgha qysqara beredi. Búny qazaq: «Sarannyng saqtaghany ózine búiyrmaydy» dep eskertken bolatyn.
- Esep komiyteti men Ýkimetting esepterinde kórsetilgendey, atalghan ministrlikter budjettik qarajattardy iygermeu boyynsha kóshbasshy bolyp tabylady, - dedi Tóreghaliyev. – IYgerilmegen qarajattardyng basym kópshiligi ýnemdeuding saldarynan bolghan. Memleketting aqshasyn ýnemdegen әriyne jaqsy, biraq, búl jaghday naqty kórsetkishting belgisi emes.
Óitkeni densaulyq saqtau salasy boyynsha 2016 – 2019 jyldargha arnalghan «Densaulyq» memlekettik baghdarlamasynyng shenberinde «Analar ólimi», «Qaterli isikteri bar nauqastardyng bes jyl ómir sýrui» jәne Densaulyq saqtau ministrligining Strategiyalyq josparynyng maqsattarynyng keybireui tolyq emes týrde oryndalghan nemese mýldem oryndalmaghan.
Búdan bólek, aqparattyq-kommunikasiyalyq infraqúrylymnyn, medisinalyq tehnikamen jabdyqtaudyng qamtyluy jetkiliksiz dengeyde qaluda. Materialdyq baza men medisinalyq qyzmetkerlerding jetispeushiligi, kadrlardyng túraqsyzdyghy men dәri-dәrmekpen qamtamasyz etuding tolyq emestigi siyaqty densaulyq saqtau problemalary óz sheshimin tappay otyr.
Bilim beru salasynda mektepterding eskirip, tozyp qúlaudyng aldynda túrghanyn jәne ýsh auysymdaoqytatyn mektepterdi jong mәseleleri tiyisti dengeyde sheshilip jatqan joq, yaghny tiyisti kórsetkishke jyl sayyn tolyq qol jetkizilmeytini bayqalady. Onyng sebebi retinde urbandaludyng artuy men tuu dengeyining ósui, sonday-aq mektepterdi qarap-tekseruding túraqty týrde jýrgizilmeui kórsetilgen. Búl budjettik josparlau prosesining sapasyzdyghyn bildiredi, óitkeni birqatar ónirlerde qoldanystaghy mektepterding ortasha tolymdylyghyna qaramastan, jana mektepterding negizsiz qúrylysy oryn aluda.
Atap ótetin taghy bir jayt. Biz jaqynda ghana auyldyq mektepterdi mulitiymediyalyq jabdyqpen jaraqtandyru maqsatynda Halyqaralyq Qayta Qúru jәne Damu Bankinen 67 mln. AQSh dollary somasynda qaryz alu turaly kelisimdi ratifikasiyaladyq.
Osynday maqsattargha qarajatty ishki rezervterden tabugha bolmay ma? Ýnemdelgen qyruar qarajatty eseptemegenning ózinde, qanshama tiyimsiz júmsalyp jatqan qarajatymyz bar. Nelikten syrttan qaryz alamyz?
Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi boyynsha memlekettik organdardyng strategiyalyq maqsattargha qalay qol jetkizetini turaly mysal retinde bir jaytty atap ótkim keledi.
Paradoks: júmyssyzdar azayghanymen kórsetkish ózgermegen
Senator júmyssyzdar sanatyna enetin adamdardyng sany qoldan qysqaryp otyrghanyna da toqtaldy.
- Esep derekterine sәikes, nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng 2017 – 2021 jyldargha arnalghan baghdarlamasynda josparlanghan barlyq tórt indikator oryndalghan, - dedi ol. – Mysaly, «Júmyssyzdyq dengeyi» 4,9 %-dy qúraghan. Alayda, atalghan kórsetkish «Halyqty júmyspen qamtu turaly» Zangha engizilgen ózgeristerdi eskere otyryp, sanalghan. Sol ózgeristerge sәikes júmyssyzdar tizbesinen «Strategiya – 2020-nyn» shenberinde «júmyssyzdar» úghymyna kiretin adamdar alynyp tastalghan. Tiyisinshe, eger «Strategiya – 2020-nyn» shenberinde 2017 jyly júmyssyzdyq kórsetkishi 4,9%-dy qúrauy tiyis bolsa, búryn qoldanylghan «Júmyspen qamtu 2020 jol kartasynyn» shenberinde kórsetilgen 4,9%-dyq kórsetkish 2016 jylghy zannamalyq ózgeristermen baylanysty, al shyn mәninde júmyssyzdar sanatyna kiretin adamdardyng sany alynyp tastalghanyna qaramastan, kórsetkish ózgerissiz qalyp otyr.
Elimizde buhgalterlerdi dayyndau dengeyi óte nashar
- Jalpy alghanda, memlekettik organdar strategiyalyq jәne budjettik josparlaugha nemqúrayly qaraytyny aidan anyq, - dep jalghady szin senator. – Jylma jyl budjetti josparlauda, nәtiyjeler kórsetkishterining sapasyz josparlanuy jәne bólinetin qarjylandyrumen ózara baylanysynyng bolmauy oryn alady, búl óz kezeginde budjet qarajattaryn tiyimsiz paydalanugha әkep soghady.
Ókinishke oray, esepterde kórsetilgendey, qarajatty tolyq iygeru degenimiz, negizgi maqsattargha qol jetkizilgenin jәne memleket aqshasynyng dúrys júmsalyp jatqanyna sebep bola almaydy. Elbasy da, Parlament te Ýkimetke memlekettik organdardyng qyruar qarajattardy tiyimsiz paydalanuynyng jәne iygermeuining aldyn alu ýshin budjettik prosesting tәsilderin týbegeyli týrde ózgertu qajettigin birneshe jyldan beri aityp keledi. Ol ýshin qajetti zannamalyq baza jetkilikti, búdan basqa, Parlament zannamany jetildiru mәselesi boyynsha Ýkimetpen birigip júmys isteuge әrqashan dayyn.
Esep komiytetining aqparatyna sәikes, 2017 jyly anyqtalghan budjet qarjysyn iyegru barysynda ketken qatelikterding jalpy somasy 1,0 trln. tengeni qúrady. Sonyng ishinde qarjylyq búzushylyqtar somasy – 320,4 mlrd. tenge.
Qarjylyq búzushylyqtardyng negizgi ýlesi (búl 82,5 %) Buhgalterlik esepke aludy jýrgizu qaghidalaryn saqtamaumen baylanysty. Al búl elimizde buhgalterlerdi dayarlau dengeyi óte nashar degen sóz. Sonymen qatar, memlekettik qarajat esebinen jýrgiziletin qyzmetkerlerdi qayta dayarlau jәne olardyng biliktiligin arttyru kurstary formalidy týrde oryndalyp, is jýzinde kýtiletin nәtiyjeni bermey otyr.
Demping derti
Senator memlekettik satyp alular barysynda baghany qoldan tómendetetinder adal kәsipkerlerding aldyn orap ketetinine toqtaldy.
- Esepte atalyp ótken kelesi manyzdy mәselelerding biri – búl memlekettik satyp alu. Barlyq baghdarlamalar boyynsha eger búzushylyqtar bolsa, olar mindetti týrde memlekettik satyp alugha qatysty bolady. Memlekettik satyp alu jýiesining avtomattandyryluyna qaramastan, búl salada әli de sheshimin tappaghan, problemalyq mәseleler az emes.
Osylaysha, memlekettik satyp alu jýiesining negizgi problemalarynyng biri – baghalar dempingi. Baghalardy qoldan tómendetu saldarynan keyde adal kәsiporyndar, tipti olardyng tәjiriybesi men qyzmetteri bәsekelesterinen asyp týsse de, qúralaqan qalyp jatady.
Sóz sonynda senator:
- Esep komiytetining aqparatynda kórsetilgendey, memlekettik jәne memleket kepildik bergen boryshtyng kólemi jyldan jylgha ósip barady. Sondyqtan qaryz alu mәselesine elding ekonomikalyq qauipsizdigin barynsha eskere otyryp, asa jauaptylyqpen qaraghan jón, - dedi.
Ádilbek Qaba
Abai.kz