Abaydyng Masghúty sekildi bәrimiz jyndanugha tiyispiz...
Halyq arasynda: «Músylman bolu – әste-әste, kәpir bolu – bir pәste», - degen sóz bar. Dinnen habarym onsha mәz bolmaghandyqtan, búl úlaghattyng terenine boylay almaymyn. Esesine, osyghan úqsas «Deputat bolu – әste-әste, ekolog bolu – bir pәste» deytin óz tәmsilim bar. Búl tәmsil – óz basymnan keshken oqighalar saraptamasynyng jemisi. Tәmsilding tuyndauyna saylau nauqanynyng tikeley qatysy bar.
Ol kezde aimaq basshysy (Qyzylorda oblysy) Múhtar Qúl-Múhammed bolatyn. Parlament deputattyghyna ýmitker retinde «Ruhaniyat» partiyasynan oblystyq bilim basqarmasyndaghy basshymyzdyng biri tirkelgen. Men elimizding bas partiyasy «Núr Otannyn» mýshesi bolghandyqtan, esh uayym-qayghysyz jayyma qarap jýrgenmin. Qay týlen týrtkenin qaydam, әlde taghdyrdyng tartuy ma, sol bir tarihy sәtte jolym týsip, audandyq bilim bólimining bir eleusizdeu búryshyndaghy esikti ashyp kep qalghanmyn. O, Qúdaya, toba! Tar bólmede ensesi ketken eki qyzmetker ahylap-ýhilep otyr eken. Ekeui de tanys!
Qayghy jamylyp otyrghan azamattardyng qayghysyn jenildetkip kep:
- Ayauly azamattar, qayghylarynyzgha ortaqpyn! – dedim dausymdy kóterinki týrde dirildete.
Alayda múnym beker-aq boldy. Álgi qayghydan qan jútyp otyrghan ekeuining búl dauystan shoshyghany sonsha – bir-birine tyghyla týsti. Beyne ótken ghasyrdyng basyndaghy qyzyl jendet tútqyndaghaly kelgen sekildi.
Búl kórinis meni, tipti, airan-asyr qyldy. Ózim de qorqayyn dedim. «Kelmeske ketken qyzyl imperiya qayta oraldy ma eken?!». Jauap kýtip, sostiyp әli túrmyn. Eshqaysysy bastaryn kóterer emes.
- O-u, senderge ne bolghan?! Saylauda sayasy tónkeris bolghannan sau ma?!.
Dausymdy endi tanydy-au! Bastaryn әntek kóterip alysty. IYә-iyә, tanydy. Tanyda da, «ýh!» dep demderin bir-bir alysty. Zorlana jymiysty. Biraq tilderin jútyp alghanday әli ýnsiz. Tek aldyma bir tildey qaghazdy tastay salugha ghana dәrmenderi jetti.
Búl әreketteri túla boyymdy múzdata týsti. «Mynalardyng repetteri jaman ghoy! Shynymen de, sayasy tónkeris bolghannan sau ma?!».
Kenet әlgi tildey qaghazdaghy әsem kelinshekting suretine kózim týsip, qadala qaldym. «Oy, mynau bizding oblystaghy bastyghymyz ghoy!».
Oyymdy әlgiler jazbay tanydy.
- IYә-iyә, búl – oblystaghy basshymyzdyng biri. «Ruhaniyat» partiyasynan parlament deputattyghyna ýmitker retinde tirkelipti.
- Tirkelse she?!
Ekeui kýmiljip tómen qarady.
- Tirkelgende... endi osy bastyghymyzdy nasihattaudy bizge tapsyryp otyr...
«E-e, jaghdaylaryng endi týsinikti boldy! Áyteuir, adam aman eken-au!».
- Tapsyrsa, oryndau kerek! Amanatqa qiyanat jasaugha bolmaydy!.. Qaza joq jerde, aza tútyp otyrghan ózdering eken ghoy!
Múny estigende, ekeuining ensesi tipti týsip ketti.
- Onyng dúrys qoy... Biraq, bizder «Núr Otannyn» mýshelerimiz ghoy!.. «Ruhaniyatty» nasihattaymyz dep sorlap qalmaymyz ba?!.
- Sorlap qalmaysyndar!
Osynshama senimdi dauys ensesi ketken ekeuding bastaryn eriksiz joghary kótertti. Ýmitterin oyatty.
- Qalaysha?!.
- Sender Úly Abaydyng «Masghút» poemasyn oqymaghan ekensinder!
Tandanystary kýsheygen ekeu bir-birine qarasty da, iyqtaryn qiqang etkizdi.
Oqymaghandardyng aldynda mereyim ýstem bola bastaghan mening ruhym biyiktey týsti.
- Aytpaqshy, «Ruhaniya» partiyasy – úrghashylar partiyasy deydi ghoy!
- Deni úrghashylar bolghanymen, aralarynda erkekteri de bar ghoy!.. Basshysy – Altynshash Jaghanova...
- Basym kópshiligi úrghashy bolghany, demek, úrghashylar partiyasy!
Múnday óktemdikke ekeui de moyynúsynghanday ýnsiz qaldy.
- Olay bolsa, tyndandar! – dedim ózimning danyshpandyghyma senimdi týrde. – Úly Abaydyng «Masghút» poemasynda ózin úrydan qútqarghan shal Masghútqa ýsh týrli jemis úsynady. «Aghyn jesen, aqylyng asqan bolady; sarysyn jesen, bay bolasyn; qyzylyn jesen, úrghashy bitken qamqorshyng bolady», - depti. Masghút qyzylyn tandap, adamzattyng jartysynyng qúrmetine bólengisi kelgen. Óitkeni, júrttyng aldynda asqan aqyldy boludyng paydasynan ziyany kóp bolatyn kórinedi. Asqan baylyq ta týbi opa bermeydi eken. Sóitip, adamzattyng jartysy – úrghashylardyng qoldauyna sýienip, baqytty bolu jolyn tandapty.
Endeshe, men de úrghashylardyng qúrmetine bólenip, baqytty boludy qalaymyn.
Múnday danyshpandyqty estigende, әlgi ensesi ketken ekeu ruhtanyp, quanghandarynan kózderi jaynap: «Endeshe, sen-aq baqytty bola ghoy!» degendey aldyma әlgindegidey bir buma tildey qaghazdy tastay saldy.
- Mynau ne?!
- Búl – «úrghashylar» partiyasynyng ýgit-nasihat plakattary.
Tildey qaghazdardy kórgende, nege ekeni belgisiz, meni taghy da týlen týrtti. Eriksiz kýlkige erik berdim.
- He-he-he!.. Mynau ma?!.
- IYә-ә! – dedi ensesin endi kótergen ekeu qipaqtap. «Qútyrghannan – qútylghan!» degendey, qaghazdardan qútylghandaryna quana.
Sol sәtte bir qabyrghany tolayym jaba iluli túrghan «Núr Otan» partiyasynyng plakatyna kózim týse ketkeni. Alyp plakattyng betindegi adamdar maghan súq sausaqtaryn shoshaytyp: «Bayqa!» dep mysqyldap túrghanday әser berdi.
Mening Jaratqan iyem syilaghan taghy bir qyrshanqy minezim – әldining әlsizge kýlgenine tózbeu. Onyng ýstine, «Masghút» poemasyndaghy qyzyl jemisting qúdiretine arqa sýiep, adaspay túrghanyma asa senimdi edim.
Kóp úzamay, «Ruhaniyat» partiyasynyng tildey plakattaryn qúshaqtay kóshede alshanday basyp kelemin. Oiym – qalanyng qaq ortasyndany alanqaygha «Ruhaniyat» partiyasynyng plakattaryn ilu! Ilip jatyrmyn. Meni tanyghandar qatty tanyrqauda.
- Oi-bay-au! Myna pәtshaghar kezinde «Azat» qozghalysy jetekshilerining biri edi. Endi úrghashylardyng partiyasyn jarylqap qalypty ghoy!..
- Búl keyin «Núr Otannyn» qataryna da qabyldanghan edi!..
- Jә-jә, qoyyndar endi! Men bilemin, ol – últynyng janashyry! Bәrin qoyyp, endi «Ruhaniyat» partiyasynyng últtyq ruhyn kótergeli jýrgen shyghar?!
Men ishtey mynalardyng aqymaqtyghyna kýlip qoyamyn. Shamasy, búlar da «Masghút» poemasyn oqymaghan-au! «Mening úrghashylardyng qoldauyna ie bolyp, adamzattyng jartysynyng senimi arqyly bolashaq parlamentting tórinde manqiyp otyratynymdy búl ónkey shuyldaqtar qaydan bilsin!».
Osyny oilaghanda, bolashaqqa degen senimimning artqany sonsha – endi bir sәt ózimdi ermek taba almay erikken deputattarsha ústap, Múqaghalisha óleng oqyp, aighaygha basa bastadym.
Áyelder-ay!
Áyelder!
Qandaysyn?
Ádemi bop ketipsing ghoy әrqaysyn.
Bireu jerip túrsa-daghy qalmaysyn,
Bireu sýiip túrsa-daghy barmaysyn...
Qaladaghy nasihatymdy ayaqtap bop, auylgha qaray ayanday bastadym. Óz auylymnan dauys ala alatynyma nyq senimdi bolghandyqtan, «sherudi» kórshi auyldan bastaghandy jón kórdim.
Mening baghyma, auyldyq klubta «Núr Otan» partiyasy nasihattalyp jatyr eken. Adam-qara klubtyng auzy-múrnynan shygha tolypty. Sahnada satylay qaz-qatar tizilgen kileng әp-әdemi qyz-kelinshekter. Shamasy, shendiler otqa da, sugha da aiday beretin, kónbis múghalim halqy-au! Ortada bir kisi, sirә, basshylary boluy kerek, qolyn әri-beri siltey komanda berip túr.
- Núr-O-tan! Núr-súl-tan! Qa-zaq-ys-tan!
Álgi adam úrandap bolghan son, izin ala ýsh qatar satylay ornalasqan әdemi qyz-kelinshekter basshylarynyng úranyn qaytalay klubty basyna kóteredi. Osylaysha qaytalay beredi. Qaytalay beredi...
Men «Ruhaniyat» partiyasynyng nasihatshysy retinde, әri myna sәtti tiyimdi paydalanyp qalu maqsatynda esebin tauyp, sahnadaghy adamdardyng tu syrtyna ótip, bildirtpey túra qalyp, úran salar ontayly sәtti kýtip túrmyn.
Birkelki әdemi kiyingen әielderding mayly jeri erkek atauly eliktirip әketerdey! Onyng ýstine, tyrystyryp kiygenderin aitsanyzshy!.. Eriksiz óleng oqyghyng kep ketedi eken!
Áyelder-ay!
Áyәilar-ay, qandaysyn?!
Áyelder-ay!
Áyәilar-ay, qular-ay,
Janarlardyng jauyn alyp túrghany-ay!
Bile túra býirektering býlk etip,
Ketesinder tynday túra, tyndamay.
Áyelder-ay!
Áyәilar-ay, qular-ay!..
IYә, Múqaghaliday aqiyq aqyndy tebirentken «әiәilar» kózding jauyn alyp, beyne esirtkige elikken adamday birtindep esimdi de joghalta bastadym. Sol sәtte týisigimdegi ar oty jarq etken jay oghynday sanamdy silkilip ótti.
«Oy-bay-au! Bәti-au, mynauyng ne túrys?!. Esirtkige elikkendey! Qaraptan-qarap kәiip ústaghansha, «Ruhaniyatty» nasihattamaysyng ba?!».
Sanamdy selt etkizgen ishki dýnie dausy sahnadaghy jaghdaydy boljatpastan, ýsh qatar satylay tizilip túrghan «әiәilardyn» art jaghynan kýtpegen jerden eriksiz sekirtip: «Ruhaniyat!» - dep baj etkizdi. «Qúlannyng qasynuyna – myltyqtyng atyluy» demekshi, «Ruhaniyat!» dep baj etuim, «Núr Otan!»-nan keyin úrandaugha tiyis «Núrsúltan!»-nyng «Núr»-yn ghana aitugha ýlgirtip, «súltan»-yn aitqyzugha múrsha bermey, onyng ornyna «Ruhaniyat!» qosaqtala ketipti. Sonda úran «Núr Otan!», «Núr-Ruhaniyat!» bop ayaq asty týrlenipti. Ol-ol ma, «Ruhaniyat!» dep bajyldauym az bolghanday, úrannyng sonyn ala, nege ekeni belgisiz, «niyat!», «niyat!» dep songhy buyndy eki ret qaytalap, bir qayyryp tastappyn. Al, kerek bolsa! Qorytyndysynda úranym: «Núr-Ruhaniyat!», «niyat!», «niyat!» bop shygha kelipti.
Belgisiz tylsym kýshting әserinen osynshama quatty úrandy dýniyege әkelip, talaylardyng aldyn orap ketken darynyma tandanyp ýlgire almadym. Ghalamat tylsym kýshting әserinen shyqqan sayasy úrannyng quattylyghy sol – sahnadaghy ýsh qatar satylay ornalasqan «әiәilardyn» ýstime qaray shynghyra qúlaghandary esimde qalmapty. Ókinishke oray, qansha salmaqty kótere almay shalqamnan týstim. Qyrsyqqanda, esimdi endi jiyp ýlgirem degenshe, qolaghashtay múrnym bir «әiәidin» eki tauynyng ortasyndaghy «shúnqyryna» kepteldi de qaldy. Ne әri, ne beri búrylugha dәrmen joq, jan úshyra typyrlaymyn kep, typyrlaymyn kep! Allergiyasy bar sorly múrynnyng da «jyny» qoza bastady. Túnshyghyp baramyn. Osy sәtte!... O, Qúdaya, toba! Kórsetpegening әli alda eken ghoy! Kenet әlgi «shúqyrdan» «janartau» atqylap, «lavasy» tógile ketpesi bar ma?!
«Oybay!» deuge de shamam kelmedi. Ar jaghy esimde joq. Shamasy, ólip qalsam kerek!
«O, Jaratqan iyem! Mynanyng qasynda dozaghynnyng oty da týk emes eken!.. O-o, bir jútym taza aua, qadirindi endi týsindim!..».
Búl – mening klinikalyq ólim kezindegi oiym!
Kózimdi ashyp alsam, ainalanyng bәri appaq aq jelendiler! Meni qoldan dem aldyryp jatyr eken.
- Esin jidy! Esin jidy! – dep, bәri meni beyne bir o dýniyening qúrmetti ókili retinde qarsy alghanday, du qol shapalaqtap jiberdi.
- Oipyrym-ay! Ghylymgha belgisiz múnday da ulanu bolady eken-au! – desti keybiri tanyrqap.
Múny estigende, jynym ústady. Ishtey: «Áyәiding «eki tauyny» ortasyndaghy «shúqyrgha» múrnyndy bir tyghyp alsan, kórer em!.. Ghalym bolmaq týgili, danyshpang bolsang da, bir jútym taza aua jolynda qolyndy tóbene qoyyp, el kezip, qanghyp keter edin-au! Eger tiri qalsan, әriyne!..» - deymin yzalanyp.
Auruhanadan shyqqannan keyin ishki dýniyemde bir ózgeris baryn anyq sezine bastadym. Bet-auzym jara-jara bolghan kýii, tereng bir dem alyp ap:
- Ua, halayyq! Men naghyz ekolog boldym!.. Pah, shirkin, bir jútym taza auanyng qadirin-ay!.. – dey beretin boldym kez kelgenge qaraptan-qarap.
Búl, janayqayymdy basyna is týspegender qaydan týsinsin! Basqagha balap, kýledi.
- «Saylau-saylau» dep jýrip, mynauyng aqyr ayaghy Mels Eleusizovting «Jasyldar» partiyasyna ótip ketkennen sau ma?!
- «Ózing diuanasyn, kimge pir bolasyn?» demekshi, týrine bir qaramay ma, bet-auzy jara-jara bolyp...
- Ózi birdeneden qatty úshynghan-au! Minezinde de ýlken ózgeris bar...
Men múnday pikirlerge ashulana qoymaymyn. Óitkeni, elimizding bas ekologi Mels Eleusizovting jan dýniyesin endi týsingendeymin. Men de endi aldaghy uaqytta naghyz ekolog retinde, taza aua ýshin eshbir saylaudan qoryqpay, týse beremin! Tipti, jayshylyqta da bir jútym taza auanyng qadirin nasihattay beremin. Kerek bolsa, baspasóz arqyly da, teledidar arqyly da!..
Sol maqsatpen bir kýni naghyz ekolog retinde teledidardy qosyp kep qalghanmyn. Mәssaghan! Ekranda bir tyr jalanash әp-әdemi qyz әn salyp, by biylep jýr eken. Bir kezde «zenbiregin» tura maghan qaratyp, «ólgen jering osy jer» dep, kózdey bastaghany. Mynany kórgende, esimning shyqqany sonsha – qapelimde esikti taba almay, terezeden shygha, bet aldy beze jóneldim.
Jan ekpin qansha jýgirgenim belgisiz, әiteuir, úshyp keledi ekenmin. Bir kezde esim auyp ketse kerek, sýrinip baryp qúlaghanymda ghana esim qayta kirdi. Aydalada bir ózim jýrgen siyaqtymyn. Áldeneni aighaylap aityp, dәleldegim-aq keledi.
«Ua, qayran qazaghym, ne bop ketti ózi?! «Qyzgha qyryq ýiden tyi» degen qayda?!».
Bireu sol sәtte óleng oqyghanday boldy. Qúlaq týrip, tynday qaldym.
... Áyelderdi erkekterden kóp deydi,
Oybay,
Oybay!..
Bola bersin kóp meyli!
Áyel degen әdemi ghoy, әdemi,
Ádemilik bizge kóptik etpeydi...
Úqqanym, Múqaghaly aqynmen aitysyp keledi ekenmin.
- Áyelderding erkekterden kóp ekeni ras. Alayda sol әdemi әiәilaryng songhy kezde kez kelgen jerde «zenbirekterin» saylap, kez kelgen adamgha kezenetin boldy-au! Búlay jalghasyp kete berse, múnday «ruhany terrorister» elimizdi ruhany jútandyqqa úryndyryp, últymyzdy jan dýnie ekologiyalyq apatyna úshyratary sózsiz. «Qyz degenimiz – últymyzdyng ar-ojdan bezbeni» degen sóz qayda qalady sonda?!
- Ay, anghalym-ay! Tabighattyng ekologiyalyq apatyna da, jan dýniyening ekologiyalyq apatyna da úryndyratyn erkekter de, әielder de emes. Ol – ózdering qúrghan qoghamnyng «jemisi»! «El bolamyn desen, ekranyndy týze» demekshi, Batystyng iydeologiyasy – liyberalizmge eligip, tyr jalanashtyqty, anayylyqty, dórekilikti, imansyzdyqty keninen nasihattaushylargha tez arada tyiym salyp, últtyq qúndylyqtarymyzdy zamangha say qayta janghyrtudy qolgha alsaq, qanymyz qazaq – Úly Dala perzentimiz ghoy, lezde bәri jónge keledi dep esepteymin. Aytpaqshy, «Masghút» poemasyn tolyq oqymaghanyng kórinip-aq túr. Poemany ayaghyna deyin oqy. Mýmkin, qoghamdaghy kelensizdikterding jauabyn tabarsyn. Oiyna oiyng qosylar.
Sanamdaghy Múqannyng búl pikiri meni, shynynda da, qatty oilantyp tastady. Kóp úzatpay, aqiyq aqynnyng aitqanyn búljytpay, Úly Abaydyng «Masghút» poemasyn tolyq oqyp shyqtym. Oqydym da oigha qaldym. Kóp oilandym. Oidyng túnghiyghyna sýngidim.
Poemanyng jalghasy bylaysha órbiydi eken.
«Qydyr atanyng qyzyl jemisin jep, adamzattyng teng jartysy – úrghashylardyng mahabbatyna bólengen Masghút, kóp úzamay, patshalyqtyng uәziri dәrejesine deyin kóteriledi. Bir kýni týsinde Qydyr ata ayan berip: «Jaqynda jauyn jauady. Onyng suyn ishkender masayyp, ne istep, ne qoyghandaryna esep bermey, biraz nәrseni býldiredi. Sondyqtan, halqyna osyny aityp týsindir. Jauyn suyna úrynbasyn!»-deydi. Halifa men Masghút Qydyr atanyng aqylyn tyndap, taza sudan mol qyp jinap alady. Alayda kópshilik búl ekeuining aitqanyn qylmay, jauyn tiygen sulardy paydalanyp, әbden masayady. Búlardyng aqylyn tyndamay, tipti: «Myna ekeui jyndanghan eken!» - dep óltirmekshi de bolady. Aqyry, kópting qaharynan qorqyp, búlar da jauyn tiygen sudan iship, eleredi. Múny kórgen kópshilik: «E-e, mynalar da ózimiz siyaqty naghyz adamdar eken!» - dep jónderine ketedi».
Mine, mening «Masghút» poemasyn tolyq oqyghandaghy týsingenim.
Poemada Úly Abay oiyn sabaqtay kele:
«Kópting bәri osynday, misal etsen,
Kóp aitty dep aldanyp, uaghda kýtsen.
Ghapil bop kóp nәrseden bos qalasyn,
Andamay kóp sózimen jýrip ketsen», - dep qorytyndylaydy.
Rasynda da, búl ghibrat – auyl-aymaqqa nemese býtindey bir memleketke ghana tәn emes, týsingenge búl – býkil adamzatqa ortaq qúndylyq! Aytalyq, barsha әlem halqyn «kóp» dep alsaq, adamzatqa ortaq nebir ghúlamalar sol kópting yqpalynda kommunistik, fashistik, liyberalistik iydeologiyany basynan ótkerdi. «Kóp aitty dep aldanyp, andamay kóp sózimen jýrip ketip, kóp nәrseden ghapil bop, bos qaldy». Búl turasynda, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda: «Ókinishke qaray, tarihta tútas últtardyng eshqashan oryndalmaytyn eles iydeologiyalargha shyrmalyp, aqyry su týbine ketkeni turaly mysaldar az emes. Ótken ghasyrdyng basty ýsh iydeologiyasy – kommunizm, fashizm jәne liyberalizm bizding kóz aldymyzda kýiredi», - dey kele, býgingi tanda últtyq iydeologiyadan tuyndaytyn realizm men pragmatizm jolymen jýrudi núsqaydy.
Búl – bizding Úly Dala perzentterining úly danalyghy! Qay kezende ómir sýrgenderine qaramastan, últy ýshin oi-pikirleri bir arnagha toghysyp túrghandary – tanghalarlyq, әri quanarlyq! Demek, biz úlylarymyz jol kórsetip ketken, jol kórsetip otyrghan úly jolmen jýruimiz qajet!
Úly maqsat jýzege asu ýshin, belgili bir adamnyng iyghyna barsha jýkti artyp qoyyp, syrttay synap otyrugha mýlde bolmaydy. Tәuelsizdikting tuyn biyiktete týsu ýshin, әr qazaqtyng jýregining tórinde últyna degen sýiispenshilik, últyna qyzmet etu qúlshysynysy alaulap túruy kerek!...
IYә-ә!.. «Ayqaylay-ayqaylay әnshi bolasyn» demekshi, songhy kezde oilana-oylana oishyl bop ketkenimdi ózim de qatty sezinudemin.
«Qydyr atanyng qyzyl jemisin jeu ýshin de, aldymen azghantay bolsa da aqylynnyng bolghany jón-au!... Bolmasa, úrghashynikin osy iyiskegening iyiskegen-au!» degen oy úshqyny da sonyng bir belgisi bolar!
«Solay de!» demekshi, oy túnghiyghyna sýngigenim sonsha – kenetten danyshpandyghym da arta týskendey! Ony әr taraptan oy qozghap, sóz jarystyrghanda, eshkimge de des bermey, tipti teledidar ekranynan jiyi-jii kórinetin keybir ataqty sózuarlardyng ózi de «bastan qúlaq sadagha» dep qúiyndata qashatyndarynan da bayqap jýrmin.
Taghy bir tandanatynym – birshama uaqyttan beri mening oishyldyq qasiyetime bas iyip, asa tәnti bop jýrgenderding deni aq jelendi abzal jandar ekendiginde! Olardyng mening óte tereng maghynaly pәlsapamdy tamsana tyndap, úiyp otyryp: «Myna týsiniksizdik jaylaghan qoghamda talaydyng oy týbine jetem dep, óz týbine jetip jatqany-ay!» - dep janyltpashqa bergisiz birdenelerdi aityp, bastaryn eriksiz shayqay beretinderi – tipti, qyzyq!
«Janyltpash» demekshi, songhy uaqytta әdebiyet salasyna da, onyng ishinde halyq auyz әdebiyetine de tyng janalyqtar әkelip, sóz ónerining ilgerileuine de qomaqty ýles qospaqpyn. Sonyng biri – әdebiyette búryn-sondy kezdespegen «memuar bata»! Onyng eng bir ereksheligi – óz ómirinnen alghan tәlimindi ózgelerge úsynu!
Mening «memuar batam» keyde bylaysha órbiydi.
O, Qúdayym, kәrinnen saqta!
Saylaudyng key sәtinen saqta!
Osyraq qatynnyng pәtinen saqta!..
Osylay kete beredi. Kete beredi...
Batam qabyl boldy ma, qaydam?! Áyteuir, «Ruhaniyat» pen «Ádilet» partiyasy bas qosypty. Eki jarty, bir býtin degendey... Oghan da shýkir! Búl turaly da sayasy batam bar...
Jalpy, enbegim esh ketpegen eken. Keshe halyqtar kósemi Iosif Stalinning ózi arnayy kelip, súhbattasyp, arqamnan qaghyp, maqtap ketti.
-Sen naghyz demokratsyn! Ekologiya mәselesin de dúrys kóterip jýrsin! Qol-ayaghyng baylauly bolghanymen, parlamentterdegidey tiling baylauly emes! Erkinsin! Sóz bostandyghyng bar! Naghyz ekolog dep sendeylerdi aitady! – dedi әr sózin úrangha bergisiz etip.
Ony: «Hayl!» - dep asyqtay múrty bar bireu ong qolyn algha sozghan kýii, qolday ketti.
Biraq, elimizde qolgha alynyp jatqan ýsh túghyrly tilde sóilemegen onyng tilin týsine qoyghan joq. Esesine, ainalamda «Deputat bolu – әste-әste, ekolog bolu – bir sәtte» deytin pәlsapamdy barynsha týsinetin «úly adamdardyn» kóptigine shýkirshilik etemin.
Mening múnday tereng tәmsilge toly ghylymy enbekterim óte kóp! Paydalanam deushiler bolsa, әlgi mekemening ortadaghy palatasynda qaq tórde qara jelenning úzyn jenderimen belin myqtap shandyp tastaghan taqyr bas adamdy kórsen, ol әr on minut sayyn shirene:
-Pah, shirkin, bir jútym taza auanyng qadirin-ay!-dep alyp, artynsha tereng bir dem alsa, sol – tura myna ekolog kóken!
Týbi, bir jútym taza auany qadirleytin mekemeni tauyp, qadirine jettim-au! Endigi armanym – myna arsyz qoghamnan bir qasyq taza ardan jasalghan dәrini iship, ruhany quattanu, kóp aitty dep – aldanbau», últyma qaltyqsyz qyzmet etu. Taghy bir armanym – últyna qasiret әkelgen Aral ekologiyalyq apat aimaghynyng jenildikterin alyp atstaudy maqsat etip jýrgen deputatqa әiәilardyng «janartauynan» bir iyisketu. Eger ol armanym iske assa, Qúday biledi, әlgi deputat: «Aral ekologiyalyq apat aimaghyna qosa, Semey atom poligony aimaghyna da «ekologiyalyq apat aimaghy» dep jariyalaudy úsynyp, jantalasa baqyratynyna men kepil!
Núrbay Jýsip, Aral audany
Abai.kz