Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasynda aitylghan  ruhany týleu ontýstikke shuaghyn tókti. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Shymkentten Týrkistangha kóshirilip jatyr. Demek, ruhani  qala aldaghy uaqytta gýldey qúlpyryp, týley  týsetini  aitpasa da týsinikti. Osy oraydy paydalanyp, ruhany janghyrudy býginnen bastap, oblys atauyn Týrkistan, ya Túran oblysy dep ózgertetin kez kelgen siyaqty.

Ótkenge – salauat. Tәuelsizdiktin alghashqy jyldary qazaqtyng tarihiy jerining eshkimge tiyesili emes ekenin kórsetu ýshin oblystardyng atyna «Qazaqstan» atauyn qanjyghalatyp qoyghan edik. Osylaysha, «Qanjyghadaghy Qazaqstan» óz missiyasyn oidaghyday oryndap, qazaq jerining birtútastyghynyng saqtaluyna óz septigin tiygizdi. Biraq búl әu basta uaqytsha atau bolghanyn da úmytpauymyz qajet.

Sózimizdi mysaldarmen bastayyq. Mәselen, kórshimiz Reseyde «Ontýstik Resey guberniyasy» degen úghym bar ma? Nemese «Batys Qytay provinsiyasy» degen ataudy estip pe ediniz? Kez kelgen memleketti alynyz… Aymaqtardyng atauyna memleketting atyn qosarlap qoyghan eldi tappaysyz. Esesine Soltýstik Koreya, Ontýstik Koreya degen bir-birining saya satyn qoldamaytyn qos el bar ekenin esinizge týsiriniz. Aldyndaghy  «ontýstik,  soltýstik» degen geografiyalyq atau búl eki elding bólek-bólek memleket ekenin kórsetip túr. Osy bir memleketke qarata «Ontýstik Koreya oblysy» dep atap kórinizshi. Ezuinizge eriksiz kýlki ýiiriledi. Osy mysaldardan-aq memleketting atauyn elding bir ónirine teluge bolmaytynyn angharasyz.

Bizding elde memleketting atyn iyelengen tórt oblys bar. Onyng syrtynda Enbekshiqazaq, Alakól, Tasqala, Shardara audandarynda bir-bir auylynyng atauyn «Qazaq stan» dep aidarlap, әldeqanday etip qoyghanbyz. Ayaqqa nyq túryp, damyghan qasiyetti memleketting atauyn búlay auyldyq, audandyq, qala berdi, oblystyq dengeyge týsiruding qanshalyqty qajeti bar? Belgisiz. Belgilisi, mysaly, birinshiden, Shyghys Qazaqstan oblysy dep ýsh sózdi aityp jatqannan góri eki auyz sóz tabugha bolady ghoy? Aytugha da, estiluge de onay. Ekinshiden, Batys Qazaqstan oblysy dep jatpay, Aqjayyq nemese Oral oblysy, Ontýstik degenning ornyna Týrkistan, Túran, Soltýstik degenning ornyna Qyzyljar oblysy dep atasaq, onomastika mәselesinde qordalanyp qalghan biraz týitkildi mәse lelerdi sheshe alar edik.

Týiin ornyna

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhaniy janghyru» atty maqalasyna tereng ýnilgen adam búl bastamagha qarsy bolmasy anyq. Qazaqstan – memleketting atauy. Tәuelsizdik  alghannan keyin osy bir atau elimizding brendine  ainalyp, kýlli әlem júrtshylyghynyng nazaryn ózine audara bildi. «Soltýstik Qazaqstan», «Shyghys Qazaqstan», «Ontýstik Qazaqstan», «Batys Qazaqstan» dep bir Qazaqstandy tórtke bólmey tarihy ataularyn berip, birtútas Qazaqstan eter kez jetti. Ruhany janghyru degenning ózi osynday mәselelerden bastalmay ma? Siz ne deysiz?

Ály Álmen

Abai.kz