XX ghasyrda adamzatty dýr silkindirip eki dýniyejýzilik soghys bolyp ótti. Soghystyng joyqyndyghy, qatygezdigi, azaby halyqtyng janyna óshpes tanbasyn salyp, aqyl-sanasyn dýbәra kýige týsirdi. Jangha týsken jaranyng aqyl-oygha da salmaq salatyny týsinikti. Shynynda da, soghystyng auyr halin keshken halyq ýshin tarsyldaghan avtomattardyn, gýrs-gýrs etken zenbirekterding dausynan, beybit eldi-mekenderdi bombalap jermen-jeksen qylghan úshaqtardan ótken qorqynyshty eshtene joq. Birinshi dýniyejýzilik soghystyng da, ekinshi dýniyejýzilik soghystyng da bir-birinen pәlendey aiyrmashylyghy bola qoyghan joq. Kelesi soghysta osy ynghayda ótui tiyis. Qarapayym búqara týgil, aituly ghalymdar men tarihshylar da osynday pikirge ilandy. Olar AQSh әskeri Irakqa basyp kirgende, Resey sheshen elin talqandaghanda, Soltýstik Koreya yadrolyq qaruyna iyek artqanda, NATO әskeri aughan jerin bombalaghanda «Ýshinshi dýniyejýzilik soghys bastalghaly jatyr» dep qayta-qayta dauryghysyp jatty. Alayda ýshinshi dýniyejýzilik soghys bayaghyda bastalyp ketken edi. Áskery sipatta emes mәdeny formada. Biz búl jerde Karl fon Klauzevistin: «Soghys degenimiz - sayasatty basqa jolmen jalghastyru» degen sózin úmytyp ketken siyaqtymyz. Ókinishtisi sol mәdeny soghys dúshpandardyng jenisimen ayaqtaluy әbden mýmkin.

XX ghasyrda adamzatty dýr silkindirip eki dýniyejýzilik soghys bolyp ótti. Soghystyng joyqyndyghy, qatygezdigi, azaby halyqtyng janyna óshpes tanbasyn salyp, aqyl-sanasyn dýbәra kýige týsirdi. Jangha týsken jaranyng aqyl-oygha da salmaq salatyny týsinikti. Shynynda da, soghystyng auyr halin keshken halyq ýshin tarsyldaghan avtomattardyn, gýrs-gýrs etken zenbirekterding dausynan, beybit eldi-mekenderdi bombalap jermen-jeksen qylghan úshaqtardan ótken qorqynyshty eshtene joq. Birinshi dýniyejýzilik soghystyng da, ekinshi dýniyejýzilik soghystyng da bir-birinen pәlendey aiyrmashylyghy bola qoyghan joq. Kelesi soghysta osy ynghayda ótui tiyis. Qarapayym búqara týgil, aituly ghalymdar men tarihshylar da osynday pikirge ilandy. Olar AQSh әskeri Irakqa basyp kirgende, Resey sheshen elin talqandaghanda, Soltýstik Koreya yadrolyq qaruyna iyek artqanda, NATO әskeri aughan jerin bombalaghanda «Ýshinshi dýniyejýzilik soghys bastalghaly jatyr» dep qayta-qayta dauryghysyp jatty. Alayda ýshinshi dýniyejýzilik soghys bayaghyda bastalyp ketken edi. Áskery sipatta emes mәdeny formada. Biz búl jerde Karl fon Klauzevistin: «Soghys degenimiz - sayasatty basqa jolmen jalghastyru» degen sózin úmytyp ketken siyaqtymyz. Ókinishtisi sol mәdeny soghys dúshpandardyng jenisimen ayaqtaluy әbden mýmkin.

Mәdeny soghysty jolyndaghylardyng bәrin oipan-toypan etetin topan sugha úqsatugha bolady. Topan sudyng ýi, egin, mal, auyl, júrtty jalmaytyny siyaqty mәdeny tónkeriste de kitap, gazet, kino, teatr, jurnalistika, muzyka, óner, әdet-ghúryp eshqaysysy aman qalmaydy. Lay sumen bylghanady, topan sumen izim-ghayym bolady.

1945 jyly AQSh Ortalyq barlau qyzmetining basshysy Allen Dalles adamzatqa qarsy jana doktrina qabyldaydy. Asa qúpiya týrde dayyndalghan doktrina oilamaghan jerden KSRO qauipsizdik komiytetining qolyna týsedi. Búl qújattyng shynayy ekendigin búghan deyin talay ghalymdar da dәleldedi. Allen Dallesting atyshuly doktrinasynda kelesi qyrghynnyng jospary bylay dep jazylghan: «Erte me kesh pe ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalady. Barlyghy rettelip, etek jenin jinaydy. Biz qolda bar býkil altynymyzdy, materialdyq quatymyzdy adamdardy dýbәra etuge júmsaymyz. Haostyng úryghyn seuip, olardyng qúndylyqtarynyng ornyna jalghan qúndylyqtar jasap, soghan senuge mәjbýr qylamyz. Biz olardyng arasynan óz jaqtastarymyz ben kómekshilerimizdi tabamyz. Jer betindegi túghyry biyik halyqtardy birinen song birin úly tragediyagha úshyratyp, sanasyn birjolata óshiremiz. Ádebiyet pen ónerding әleumettik mәnine basa nazar audaryp, әdebiyetshiler men suretshilerdi halyqtyng jýregining týbinde bolyp jatqan prosesterdi zerdeleu mýmkindiginen aiyramyz.

Ádebiyet, teatr, kino - barlyghy adamnyng boyyndaghy aldamshy sezimderdi madaqtap jarnamalaytyn bolady. Biz seks, zorlyq-zombylyq, sadizm siyaqty arsyz dýniyelerdi mәdeniyetke siniretin jәne engizetin suretkerlerge qoldau kórsetip, olardy dәripteymiz.

Memleketti basqaru salasyna da haos pen tәrtipsizdikti ornatamyz. Biz ýnemi belsendi týrde ymy-jymyn bildirtpey sheneunikterding esersoqtyghyna, paraqorlyghyna, prinsipsizdigine jol ashamyz. Adaldyq pen eldik kelekege ainalyp, eskilikting sarqynshaghy dep eseptelip, eshkimge kerek bolmaydy.

Úyatsyzdyq pen arsyzdyqty, ótirik pen ekijýzdilikti, alikogolizm men nashaqorlyqty, jekkórinishtik pen dúshpandyqty asa sheberlikpen, eppen nasihattaymyz.

Tek azghantay adamdar ghana, óte azghantay adamdar ghana ainalasynda bolyp jatqan bassyzdyqtardyng shyghu sebebi men tórkinin týsinip úghady. Alayda, onday adamdardy dәrmensizdikke úshyratyp, kýlkige ainaldyramyz, olardy ósekke qaldyrudyng jәne qoghamnyng qoqys jәshigine laqtyrudyng әdis-tәsilderin tabamyz.

Biz osylaysha úrpaqtardy birinen song birin azdyramyz... Balalar men jasóspirimderdi óz jaghymyzgha tartu ýshin kýresemiz. Jastardy basty nazarda ústap, olardy búzyqtyqqa, azghyndyqqa jeteleymiz. Olardan kosmopolitterdi jasap shygharamyz».

Aqyl-oydyng adasuy

Elding týzelui qanday qiyn jәne úzaq bolsa, býlinui sonday onay jәne qysqa. Degenmen, úzaq merzim siyaqty qas-qaghym sәtting de ózining tarihy bolady: tuu, ósu, damu, qúldyrau, toqyrau kezenderinen ótedi. Jaqsylyqtyng da, jamandyqtyng da aldymen teoriyasy jasalady. Tas qaq jarylmas búryn oghan birinshi syzat pen jaryqshaq týsedi. Kemeni sugha batyru ýshin ony qaq aiyru mindetti emes, bildirtpey bir búryshyn tesseng jetip jatyr. Al, adamzattyng aqyl-oyynyng setineui tym arydan bastalghan edi. Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry demekshi, bәlening basy - Evropanyng orta ghasyrdaghy daghdarysy. Býginde biz tap bolyp jatqan kelensizdikter óz bastauyn kәri qúrlyqtan alady. Búqaralyq mәdeny kommunikasiyanyng býgingi mazmúnyn ashu ýshin onyng ótken kýnmen tarihy jәne teoriyalyq araqatynasyn belgileu kerek. Ótken kýnning kókjiyegine kóz jiberip, sholu jasasaq, batys halyqtary jiberip alghan qatelikterding ýiindisining ýstinen shyghamyz. Ondaghy tarihy faktilerdi eki týrli taldau jәne әrqily baghalau oy iyelerin tyghyryqqa tirep qoydy. Pikir qarama-qayshylyghynyng yrghalyp-jyrghalyp sozylyp kele jatqandyghyna da birneshe ghasyrdan kóp uaqyt ótipti: biri «individting әleumettenuin» jaqtasa, endi biri bos uaqytty ótkizu maqsatynda qúrylghan mekemelerding joyqyn yqpalymen adamnyng ruhany әlemi joghalyp ketedi me dep qaymygha qam jeydi. Úiqy men júmystan tys bos uaqytty qalay toltyru kerek degen saualgha jauap retinde berilgen qarama-qayshy kózqarastar Monteni men Paskalidyng enbekterinde kórinis berip ýlgergen edi.

XVI ghasyrda ómir sýrgen Monteni ortaghasyrlyq mәdeny daghdarystan keyingi adamdardyng boyyndaghy boykýiezdikti mysalgha alady. Fransuz filosofynyng sózinshe diny senimnen agressivti týrde keri sheginuding saldary men postfeodaldy qoghamnyng jantýrshigerlik ruhany qysymy adamdy jalghyzdyqtyng azabyna úshyratty. Monteni adamdy jalghyzdyq pen kýizelisting әserinen aiyqtyratyn panaseya úsyndy. Ol - oiyn-sauyq!

«Ártýrlilik adamdy jalyqtyrmaydy, kónildi aulaydy jәne sergitedi. Eger mening boyymdy jaghymsyz kýsh biylese, bir búryshtan ekinshi búryshqa, bir quystan ekinshi quysqa jýgirsem de odan arylugha tyrysamyn. Ómir sýrgen ortamdy, júmys ornymdy auystyru arqyly mazalaghan oilardan qútylamyn. Osynday әreketter negizinde adam tózgisiz tynyshsyzdyqtan birjolata alystaymyn» - dep jazdy ol.

Montenige qarsy jauap jýz jyl ótken song aityldy. Búl kezde kommersiyalyq mәdeniyet qalyptasyp, Reformasiyagha deyingi jәne odan keyingi uaqyttaghy dinnning әlsireui orta dәrejeli adamnyng ómirine yqpalyn sindirip qoyghan edi. Mazasyzdyq jaylap, qyzyldy-jasyldy dýniyelerge, әrtýrlilikke úmytylys әleumettik sipat alghan-dy. Sol kezde Paskali óz-ózine janaza shygharghan adamzattyng múnday ýkimine qarsylyghyn bylaysha bildirdi:

«Árkim jeke basynyng amandyghy men qara basynyng qamyna uayym jep, densaulyghy men óz atyna kir keltirmeu ýshin jantalasuy kerek ekenin býldirshin bop tәi-tәy basqan kezimizden estip kelemiz. Týrli júmystarmen, til ýirenumen, dene jattyghularymen әure-sarsang qyla otyryp, sonymen qatar bizdi densaulyghyng qalypty bolmasa, bedeline, mýlkine núqsan kelse, bolmashy materialdyq múqtajdyq kórseng baqytsyzdyqqa dushar bolasyng dep ýreylendiredi. Solay dey otyryp adamdargha tang atqannan kýn batqansha sendeldetin auyr mindetterdi jýktep, qolbaylau sharualarmen búghaulady. Týrli-týrli hobbilar (ermekter) oilap tauyp, bos uaqyttaryn oiyn-kýlkige, qyzyq quugha júmsaugha kenes berip, tereng oilanu qabiletinen aiyrdy. Eger búl bos ermek, sauyq-sayran, ónimsiz tirlikterdi adam ómirinen alyp tastasan, ol «men kimmin, qaydan keldim, qayda baramyn?» degen súraqtargha jauap izdep, shashyraghan oiyn jinap jýregining týbine boylaytyn edi». Búl pikir - Paskalidyng kózqarasy men jeke ómirlik tәjiriybesining jemisi. Ol bylay dep sózin jalghaydy: «Adamdardyng saray manynda jýrip te, soghys dalasynda jýrip te mazasyzdyq pen qauip-qaterding qúshaghynda bolu sebebi men ýnemi dau-janjalgha, raqymsyzdyqqa, qatygezdikke jәne hayuany qylyqtargha beyim bolu sebebining shyghu tórkinin izdep úzaq oilandym - dey keledi de qorytyndysyn aitady - adamnyng eng basty qayghy-múny - bir orynda, ýi-jayynda tapjylmay tynysh otyra almauy».

Demek, Monteni ýshin jansaugha bolyp tabylatyn amaldar, Paskali ýshin óz-ózine qol júmsaumen ten. Dueli poyyz joldyng relisindey әli kýnge sheyin jalghasyp keledi jәne montenishilerding pikiri ýstem shyghuda.

Alghashqyda suretshiler, jazushylar, qolónershi-ler, zergerler kópshilikting emes, at tóbelindey koroliderdin, lordtardyn, biyleushilerding qyzyqshylyghy ýshin júmys istedi. Saray basqarushylary talanttar men daryndardy manaylaryna jinap, olargha qorghandar men saray manynan shyghugha tyiym saldy. Tek jogharghy elitanyng sәn-saltanaty ýshin shygharmashylyq júmystaryn jýrgizdi. Uaqyt óte kele kompas tilining baghyty ózgerip, mәdeniyetting demokratizasiyalanuy kórinis berdi. Filimder men oiyn-sauyqtardyng barlyq týrleri jalpyhalyqtyq iygilikke ainaldy. Kópshilikke arnalghan standarttar taqtyng ainalasyndaghy sheberlerding qoltuyndylarynyng sapasynan tómen bolghanymen, kóptegen suretshiler qarapayym adamdargha kýlki men quanyshty kónil-kýy syilap, keng auqymdaghy mәdeny qozghalystan lәzzat alu arqyly jiger tabatyn. Olar jalghyzdyqtyng saldarynan bolatyn psihologiyalyq qiyndyqtyng sebebin adamnyng búqaralyq mәdeny kommunikasiyagha qyzyqpauynan, oghan belsene aralaspauynan dep týsindiredi. Qazirgi adamdardyng qanyrap túrghan jan saraylaryn, ýnireygen quys kókirekterin ózge jandardyng baqytymen, quanyshymen, júbanyshymen, illuziyasymen bólisu arqyly toltyru kerek dep esepteydi.

Qarama-qayshy teoriyalyq kózqarastar qay kezde de joghalghan joq. Zaman aghymy auytqyp týrlense de, kózqarastardyng syrtqy formasy ghana ózgerip ishki ústanym óz pozisiyasynan tanbady. XVI-XVII ghasyrlardaghy filosoftar diny terminderdi paydalanyp aityssa, jana zamanghy avtorlar ghylymy sosiologiya tilimen tәjikelesti, qatardaghy qarapayym jandar arasyndaghy alshaqtyqtar kýndelikti túrmystyq mәselelerdi sheshude boy kórsetti. Terminderding әr týrliligine qaramastan qarama-qayshylyq qarama-qayshylyq bolyp qala berude.

Feodalizm dәuirinde memleket pen diny ortalyqtar әrbir adam ýshin mindetti birtútas erejeler jýiesin bekitip uaqyttyng bos boluyna mýmkindik bermeytin. Elita men qara búqaranyng arasynda mәdeny mýdde boyynsha eshqanday janasu nýktesi bolmady. Alayda, kóp úzamay elitanyng izinshe qara halyqtyng da jana mәdeny qúndylyqtargha «tәbeti ashyldy». Atalghan ózgeris tym bayau engendikten onyng qay kezende oryn alghanyn dәl sandyq uaqyt kórsetkishimen belgilep beru óte qiyn. Degenmen mәdeny ózgeristing dýniyetanymdyq ózgerispen baylanysy bary anyq. Búryn qanday da bir bayshykeshting talghamyna qarap júmys jasaytyn suretshi, endi kýn sanap ósip kele jatqan qalyng júrttyng kónilin aulau ýshin suret salatyn boldy. Prosesting jyldamdyghy birde bayau, birde qarqyndy sipat alyp túrsa da Evropa qúrlyghyn jaulap ýlgerdi. XVII ghasyrdyng ortasynda jana auditoriyanyng súranysyna qyzmet etetin jazushylar men dramaturgter payda boldy. Sonymen qatar, sol kezde búqaralyq mәdeniyetting órkeniyetke tiygizer zardaby jóninde әngime kóterile bastady. Montenining pikirinshe, adamnyng tabighatyn ózgertu mýmkin emes, oghan súraghanyn beru kerek jәne izdegen zatynan bas tartqyzu aqylgha syiymsyz. Oiyn-sauyqty ishki múqtajdyq dep qaraghan Monteni, onyng moralidyq, estetikalyq, psihologiyalyq jәne әleumettik funksiyalaryn tizbelep shyqty.

Al, kózqarasy men iydeyalary tereng diny filosofiyagha negizdelgen Paskali ruhany ilgerileudi jaqtady. Ol oiyn-sauyqqa degen qúmarlyq adamnyng qanyna singen qasiyet emes, jýrekting týbindegi gumanistik niyetti oyatu arqyly onymen kýresuge bolady dep sanady. Oiyn-kýlki men u-shudan alys jýrip ghana adamnyng óz-ózimen kýresuine mýmkindik bar, jalghyzdyqpen joldas bolyp ghana ózin-ózi tany alady, sonda onyng aldynan tynyshtyqtyng danghyl joly ashylady degen payymdy baghyt ústandy.

Eki taraptyng da qoldaushylary az bolmaghanymen, montenidik kózqaras birtindep ýstemdigin kórsetti. Alapat soghystardyng kópshiligi diny sebep saldarynan tútanghandyqtan diny filosofiyagha búrynghyday oryn joq edi. Jana kezende ghúmyr keshken ruhany intellektualdardyng kezek kýttirmes basty mindeti әrbir individting sanasyna әlsirep bara jatqan diny jәne moralidyq qúndylyqtardy janadan tóbe kórsetip kele jatqan últtyq ekonomikanyng qatang talaptarymen bitistire otyryp siniru boldy. Dinning róli qatty әlsiregendikten intellektualdy elita halyqty jenil qylyq pen beyәdep tirshilikke úryndyrmas ýshin osylay etuge mәjbýr edi. Shirkeu ishindegi poptardyng menmendigi men dindarlardyng ekijýzdiligi kesirinen qara halyq óz-ózin tanudan sanaly týrde bas tartty. Olardyng oiyn-sauyqqa bas qoyyp ketuine filosoftar rasionaldy (aqyl-oy) enbekteri arqyly kedergi qoyyp baqty. Filosoftardyng boyynda atan kótere almas auyr jýk túrdy: dinnen teris ainalghan búqarany ary qarayghy tynys-tirshiligin qaymaghyn búzbay, birauyzdan saliqaly tereng ghylymy enbektermen, oilarmen qorektendiru. Biraq, búl isting ýdesinen shyghu qiynnyng qiyny edi. Óitkeni oy iyelerining maqsaty halyqty qamtamasyz etu emes, olardy tәrbiyeleu bolatyn, sol sebepti aldymen tútynushynyng talghamymen kýresu kerek-ti. Kópshilikting súranysynyng yghyna jyghylu teniz tolqynynyng jardy qaq aiyruymen teng edi. Dese de, kópshilikting talghamy intellektualdy elitanyng irgesin sókti. Halyq filosoftardyng kózqarasymen emes, filosof halyqtyng kózqarasymen ómir sýretin kýige úshyrady. Qarapayym búqara boylay almaghan shyndyqqa, kóz jetkize almaghan aqiqatqa ghúlamalar qol jetkizip, ony júrtshylyqqa nasihattauy tiyis edi. Tómende túrghan el-júrttyng tóbesine tónui tiyis túghyrda túrghan filosoftardyng qolyndaghy alyp fonarlar kópshilikting qolyndaghy úsaq fonarlardyng sәulesine shaghylysyp jýzin keri búrdy. Qogham intellektualdy elitanyng baqylauynan shyghyp, ziyalylar kópshilikting nazaryna iligu ýshin ghana kýresetin dengeyge týsip qaldy.

Jana zamanghy mәdeniyetting alghashqy belgileri XVIII ghasyrda Angliyada bayqala bastady. Mәdeny kommunikasiyanyng búqaralyq tetikteri iske qosyldy. Jazushynyng kәsibiyligi men qarjylyq mýmkindigi ermek izdegen, uaqytyn qalay ótkizerin bilmegen aqsýiekterdin, orta tap ókilderinin, burjuaziya shonjarlarynyng qyzyghushylyghyna tәueldi bolyp qaldy. Tvorchestvolyq naryq azuyn kórsetti. Jazushy kitap saudasynyng tapsyrysyn oryndap ghana talantyn moyyndatady. Olar tughyzghan әdeby tauar barlyq zamanauy baspa ónimderining prototiypi bolyp sanalady: janalyqqa әues oqyrmandardy shaghyn habarlar men arnayy maqalalarmen tanystyratyn gazetter; aluan týrli taqyryptardy qamtyghan jәne ýmitsiz kýiki tirshilikten mezi bolghandargha aqyl-kenes úsynatyn, myng bir súraqqa jauap beretin «otbasylyq» jurnaldar; aptadaghy sayasy jәne qoghamdyq janalyqtargha sholu jýrgizetin basylymdar; teatr men opera әlemin beyneleytin jurnaldar óz ýlgilerin sol zamannan alghan.

Berkliydegi (AQSh) Kaliforniya uniyversiytetining professory Leo Louentalidyng zertteuinde Evropada XVIII ghasyrdyng sonynda búryn-sondy bolmaghan orasan әdeby súranys payda bolghan. Naryqqa qalta kitapshasy týrindegi romandar shyghady. Kәsipqoy baspa iyeleri әr gazet sanyna romandardy bólip-bólip jariyalap otyrdy. Sol ghasyrdyng ortasynda býgingi antologiya jinaqtaryna úqsas «tandamaly» shygharmalar basylghan kitapshalar sәnge ainalghan edi. XVIII ghasyrda qattalghan jurnal betterining jartysyna juyghyn kitapqa jasalghan jarnamalar aldy. Kitap biznesi naryqtyng qozghaushy kýshine ainalyp, әdeby shygharmalar basylghan gazet-jurnaldar tez satylyp ketti. Alayaq kәsipkerler súranysy әlsiregen kitaptardyng atyn ózgertip nemese oqyrmandardyng súrauymen ekinshi ret baspagha dayyndadyq degen jeleumen jalghan alghysózder engizip, qayta basyp shygharu arqyly paydagha kenelip otyrdy.

Bir sózben aitqanda XVIII ghasyrdaghy mәdeny kommunikasiya әleminde oryn alghan ózgerister әuesqoylyq pen shekteuli auditoriyadan úiymdasqan kәsipkerlikke jәne sheksiz tvorchestvolyq naryqqa jol ashty. Búl ózgerister jazushynyng aqyl-oyy men ómir sýru stiyline ghana emes, әdebiyetting mazmúny men formasyna, etikasy men estetikasyna әserin tiygizdi. Ádebiyetting ishinde sentiymentalidy jәne gotikalyq baghyt payda boldy. Suretkerler men tútynushylardyng arasynda qarama-qayshylyq tuyp, ónerdi búqaralyq mәdeniyetpen ymyralastyrudyng alghashqy joldary izdestirildi. Feodaldyq qogham ydyraghan song orta taptyng róli kýsheyip, halyq industrializasiya men enbek bólinisine birjolata ayaq basty. Suretshiler men intellektualdar kýn sayyn kýsh jinap jatqan orta taptyng emansipasiyasyna ýreylene qarady: shirkeu men memleketten әreng degende alasúryp arashalap alyp qalghan olardyng filosofiyalary men óner tuyndylary bos uaqytyn ótkize almay erigip jýrgenderding ermegi ghana bolmaq! Enbekterining tәrbiyelik mәnin endi qalay sinirmek? Almaghayyp zamandaghy intellektualdy elitanyng basty әbigeri - eldi azghyrumen shúghyldanatyn әdebiyettegi manipulyatorlarmen, әdebiyet imitatorlarymen jagha jyrtysu boldy. Alayda, búl shygharmashylyq iyeleri men tútynushylardyng mýddesi bir-birine sәikes kelmegen, bir-birimen uaqytsha kýrestirgen tarihtaghy ótpeli kezeng ghana edi.

1850 jyly orta tap Evropa men Amerikada tolyqtay jetekshi kýshke ie bolyp, «massalyq qoghamnyn» jana zamanghy formasy tarih sahnasyna shyqty. Mәdeny kommunikasiyanyng búqaralyq tetikteri qoghamnyng ajyramas bóligi retinde týbegeyli moyyndaldy. Ádebiyet naryghy oqyrmandardyng nazaryn ózderine audarugha tyrysqan ónimderge lyq toldy. Qabiletterining ezoterikalyq (dәstýrli tanymdyq) sipatyn saqtay bilgen jazushylar men suretshiler ózderin qoghamnan oqshaulanyp qalghanday sezindi. Olar ónerding búrmalanyp bara jatqanyna dabyl qaghyp, narazylyqtaryn bildirip, búqaranyng mәdeniyetke túra úmtylghan basqynshylyq әreketinen qauiptendi.

Ónerdi zertteu, әdebiyetti zertteu, muzykany zertteu maqsatynda qúrylghan ghylymy instituttardyng júmysy qalyng elding tútynymyn zertteumen tikeley baylanysty edi. Qoghamdyq pikir elding talghamynyng frazalyq kórinisi ghana bolatyn.

Kezinde N.A.Nekrasovtyng redaksiyasymen basylghan «Otechestvennye zapiski» jurnalynda «Bizding ghasyrymyzdaghy әdeby ónerkәsip turaly birer sóz» degen maqala jaryq kórdi. Sol maqaladan ýzindi keltireyik: «Evropa men Reseyde bir-birinen túrpaty bólek eki әdebiyet ómir sýrip jatyr. Birinshisi - bilimsizdikpen kýresetin әdebiyet, ekinshisi - kýnkóris ýshin ómir sýretin jaldamaly әdebiyet. Alghashqysyna toqtalar bolsaq, talay ghasyrdan beri әr týrli halyqtardyng ortasynda ómir sýrip, mazmúny jaghynan ózgerip túrsa da, ruhany sipaty men kelbetin esh ózgerissiz saqtap keledi. Ózining taralymy ýshin bos jarnamagha, әzәzil sózge moyyn búryp, qisyq jýriske qadam baspaytyn. Zamangha kóndigu, ymyralasu oghan jat edi. Onyng jalghyz qaruy - shyndyq. Qaranghylyqta ghúmyr keship jatqan halyqqa, meyli el qalasyn, qalamasyn onyng kómeski sanasyn sәulelendirudi ózine mindet sanaytyn. Qaranghy elding qarsylyghyna úshyrap, enbekteri zaya ketse de iyesiz júrtty týnekten shygharudyng basqa amaldaryn izdestiretin. Nadandyqtyng túmany seyilgenshe arpalysyn toqtatpaushy edi.

Ádebiyetting ekinshi tiypi nadandyqty nasihattaydy jәne sonyng esebinen kýn kóredi. Búl әdebiyet túraqty da emes, shynayy da emes, sebebi zamannyng yghy men prinsipterine kóndikkendikten, ol әr ghasyr sayyn kelbetin ózgertip ýzdiksiz qúbylyp túrady... XVII jәne XVIII ghasyrlarda aristokratiyalyq sәn-saltanatqa, versali әsemdigine, mesanattyq pen jalghan klassisizmge kommersiyalyq mәdeniyet óz boyauyn armansyz jaqty. Boyamasyz ómirdi ayausyz janyshtap, qatynjandy seladondardy klassikalyq batyrlargha tenep surettedi. Jenil minezdi aqsýiekter әdebiyetten de sauyq-sayran men oiyn-kýlkining belgilerin izdep, kommersiyalyq әdebiyet búl múqtajdyqty sәtti paydalandy. Olar sentiymentalidy jәne bukolikalyq beyneler arqyly jýike men sezim nýktelerin dәl tauyp, oqyrmandardyng rizashylyghyna bólendi...

Fransuz revolusiyasynan keyin Evropanyng tynysy mýldem taryldy. Uaqyttyng yrqyna baghynyp, әdeby ónerkәsip búrynghy stiylin qúrban etti de jana zamannyng jana әdet-ghúrpyna bas úrdy. Shygharmashylyq enbekter sauda operasiyalaryndaghy kóp tauardyng birine ainalyp, óndiristik әdebiyet ajiotajy qalyptasty. Bәsekelestiktin, súranys pen úsynystyng býkil zandaryna baghyna otyryp, olar mesanattardan bólek, búqara halyqty qamqoryna aldy. Uaqyt jyljyghan sayyn qoghamnyng qúnyghuy arta týsti. Qylmys, qantógis, qatygezdikti nasihattaytyn romandar oqyrmandardyng qolynan der kezinde tabylyp, jatyn bólmedegi erkek pen әielding әmpey-jәmpeyi ashyq suretteldi» - dep jazdy. Aqyl-oydy lastaudy kózdegen lankester kapitalistik qoghamnyng ruhany daghdarysy men ghylymiy-tehnikalyq revolusiyany sәtti paydalandy.

Gazet-jurnal

XIX ghasyrdyng songhy shiyregi men birinshi dýniyejýzilik soghysqa deyingi aralyq әdebiyet óndirisining órleuimen, búqaralyq aqparat qúraldarynyng qalyptasuymen erekshelenedi. Birshama elderde gazet-jurnaldar edәuir tirajben tarap, XX ghasyrdyng basynda aqparat tetikterining qojayyndary qoldarynda quatty kýshting bar ekenin tolyq sezine bastady.

XIX ghasyrdyng sonynda Batystyng ónerkәsibi damyghan elderindegi qoghamdyq gazetter «oqyrmandar naryghyn» iygeru maqsatynda iri kapitalistik kәsiporyndargha ainaldy. Elita ókilderi búqaralyq basylymdardyng psihologiyalyq yqpalyn týsinip, tek memleketting imperialistik sayasatyn qamtamasyz etu ýshin emes, elding ishinde reaksiyalyq sayasat jýrgizu ýshin, bóten oilylargha qarsy «krest joryghyn» úiymdastyru maqsatynda qaru retinde paydalandy.

Orys ghalymy A.V.Kukarkinning pikirinshe XX ghasyrda aqparattyq janalyqtardyng at tóbelindey toptardyng qolyna shoghyrlandyratyn jeng úshynan jalghasqan «tizbekti birlestikter» qúryla bastaghan. «Tizbekti birlestikterdin» qúryluy saldarynan tek gazet sandary azayyp ghana qoyghan joq (Mәselen, Amerika qalalarynyng 94%-nda bәsekelesushi gazetter mýldem qalmaghan), bir qyzyghy olar kýn ótken sayyn bir-birine qatty úqsay bastaghan: olardyng mazmúny men redaksiyalyq kommentariyleri әmbebap sipatynan aiyryldy. Aqparattyq agenttikterding qúryluy jәne standartty maqalalardyn, felietondardyn, quaqy әngimelerding birsydyrghylanuy úqsastyqty odan әri kýsheytti. Ortalyq basqaru organdarynda dayyndalatyn «konservilengen» maqalalar qoldanysqa enip, gazetterge tauar retinde satyldy.

Jergilikti jәne sheteldik korrespondentterding qarjylyq-әleumettik ahualy gazet-jurnaldardy iri kapitalistik mekemege (trestke) ainaldyryp ýlgergen ortalyq aqparat agenttikterine tәueldi etti. Nәtiyjesinde basylymdar halyqtan góri iri kompaniyalardyng kózqarasyn jaqtaytyn mәjbýr kýige týsti. Óitkeni, erkin bәsekelestik degenimiz kapitalistik ekonomikanyng uysynda túrghan dýnie ghana edi. Tabys kózderining teng jarymynan tórtten ýshine deyingi mólsherin jarnama berushiler tólegendikten gazet-jurnal qyzmetkerleri olardyng pikirimen sanasty. Bir sózben aitqanda basylymnyng tәuelsizdigi degen úghym qúr abstraksiya ghana bolatyn.

Qoghamdyq pikirge yqpal etu jaghynan qyzyldy-jasyldy belletristikalyq jurnaldar gazetterden kem týspedi. Bir jurnaldar seksualdy taqyryptar men ósekterge boy úrsa, endi biri zúlymdyq pen qylmysty ýgittep atoylady. Búl tekster surettermen, karikaturalarmen, týrli-týsti reproduksiyalarmen bezendirildi. Qaptaghan illustrasiyalar men sentiymentalidi fantaziyalar jurnaldardy paydagha keneltti.

XIX ghasyrdyng ayaghy men XX ghasyrdyng basynda oqyrmandardyng salmaqty súranystaryna ýn qatqan gazet-jurnaldar az boldy deuge bolmaydy. (Mysaly progressivti, liyberaldy pikirlermen qatar, konservatorlyq kózqarastar da jurnalisterding nazarynan tys qalmady). Biraq, olardyng sany ondaghan myng tirajben ghana shekteletin de, al arzanqol jariyalanymdargha toly bәsekelesterining tirajy millionnan asyp jyghylatyn. Jәne olardyng tabysy tanqalarlyq dengeyge kóterildi.

Batys baspasózinde daydjest-jurnaldardyng orny erekshe boldy. Onyng ózge basylymdardan ereksheligi - janalyqtardy qorytu. Daydjesting redaktorlary qoghamdaghy jәne ómirdegi mәdeny qúbylystardy óz kózqarastaryna layyqtap tújyrymdady, jeke talghamdaryna say qorytty, әlemde oryn alyp jatqan uaqighalardy týsinudi «jenildetti». Ózderining kesimdi redaksiyalyq pikirlerimen oqyrmandardyng oilau qabiletin esepke almady, qarapayym azamattardyng óz betinshe oilanu qabiletin kemitti.

Oqyrmandardyng minez-qúlqy men oilau mәdeniyetine joyqyn әser etken birden-bir aldynghy qatarly basylym daydjest bolghandyghyn ghalymdar býginde moyyndaydy. Daydjesterding tirajy aspandap, astronomiyalyq sifrlargha qol jetkizdi. Baspasózding búl tiypi qoghamdyq institut dәrejesine ósti. Daydjesterding artynda kóbinese kertartpa baghyt ústanghan sayasy túlghalar túrdy.

«Qauyrt júmystyng saldarynan oilanugha mýmkindigi joq» adamdargha arnalghan basylymdardyng taghy bir týri - quaqy jurnaldar. Soraqylyq pen erotikagha qanyqqan quaqy jurnaldardyng sany gazet tirajdarynan kem týspedi. 1930 jyldan bastap jurnal men shaghyn kitapsha týrindegi qosymsha taralymdar rynokqa qayta shyqty. 20 jyl ótken song «Foset komiks kompani» jarnama agenttigi júrtshylyqqa baspasóz naryghyndaghy quatyn jariya etti: Eger bir aidyng ishinde satylghan quaqy jurnaldardy bir tizbekting boyyna tizetin bolsaq Jerden Aygha deyingi aralyqtyng tórtten birin alady eken.

Amerikan ghalymy әri sayasy konservator Garry Overstrit «Jetilgen sana» kitabynda aqparattyq maydangha syny kózben zer salady: «Bizding sana-sezimimizdi qalyptastyrugha tórt qoghamdyq institut ýzdiksiz yqpal etedi: baspasóz, radio, kino jәne jarnama. Búdan shyghatyn psihologiyalyq mәni bar zandy súraq: olardyng yqpaly adamnyng sanasyn ósire me, әlde óshire me?» - dep uayymyn jasyrmaydy.

IV <!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Jogharydaghy tórteu tehnikalyq túrghydan myqty jaraqtanghandyqtan mәdeniyetting ajyramas bóligin qúraydy. Desek te este ústau kerek: búlar basty iygiligi tauar qúny bolyp tabylatyn aqsha jasaushy mәdeniyetter. Eger kәsipker tauaryn arshynmen ólshese, ol birinshi kezekte qarjylyq ólshem bolyp esepteledi. Olar morali men jetilgen sanany tәrbiyeleytin ruhany bәsekening kózi emes, aqshalay tabysty kózdegen mәdeny biznes oshaqtary.

Paydagha kenelu nysanagha ainalghan kezde biznes ókilderi qalyng júrttyng qalauy men ansaghan zatyn tynbay izdestiredi. Ilimi tereng azghantay adamdardyng talghamyn «tamaqtandyru» ekonomikalyq tiyimsiz bolghandyqtan oghan nazar audarylmaydy. Paydakýnemder elding bilimi men talghamyn ósiruge qúlyqty emes. Óitkeni, tanym ósse halyqtyng súranysy men talghamy ózgerip ketedi de kliyentter sany kýrt azayady. Biznes qúrylymdary jýrisinen janylyp, bankrotqa úshyraydy. Tauar óndiru jәne sauda-sattyq kópshilikting «súlu kelbetine» siqyrlanghan. Tútynushylardyng nazary qayda búrylsa biznes ókilderi de әlek bolyp olardyng siqyrly jýzine qaray ynghaylana aunap tónkeriledi. Oqyrmandardyng nazaryn audaryp alu ýshin olardy tang azannan oqys aqparatpen tang qaldyryp, gazetting bir betinen ekinshi betine, ýshinshi betine auysqan sayyn tyng janalyqtarmen qanyqtyruy tiyis. Gazetting birinshi betinde ýlken әriptermen janashyl әri dramalyq aqparattardyng aiqaylap túrghany qúba-qúp. Qysqasyn aitqanda kýndelikti oqighalar bir-birine úqsamaghany abzal. Ótken kýnning enshisindegi búiymtaydy sóz qylu, eskirgen әngimelerdi qaytalau oqyrmandardy jalyqtyryp jiberetindikten, gazet betteri olardan airyqsha habarlargha toly boluy kerek. Ras, adamnyng aqyly oy jýgirtu arqyly, naqty qúndylyqtardy sezimtaldyqpen qabyldau arqyly jәne ómirde oryn alyp jatqan oqighalargha nazar audara qarau arqyly eskilikting my batpaghynan sytylyp shyghugha qabiletti. Alayda, búl әdis bir sәttik aldanysh ghana, mәlimetteri men sandyq kórsetkishteri almaghayyp ózgerip túratyn әr zamannyng ortaq talabyna say formula emes. Boykýiezdikten, moralidyng әlsireuinen adam ózin-ózi tanu arqyly jәne ruhany әleuetin jýzege asyru arqyly arylady. Al, aqparatpen aldausyratudyng paydasyz bolghandyghy bylay túrsyn, janalyqtar búqaralyq óndiriske negizdelgendikten adamgha ziyanyn tiygizedi. Búqaralyq mәdeniyet adamnan jeke intellekt pen nәzik intuisiyany talap etpeydi. Mazasyzdyqtyng týneginen tek eliktiretin, sezimdi tolqytatyn aqparattar aghynymen shygharudy maqsat etedi.

Áriyne, batystaghy BAQ-tardyng barlyghy birdey shynayy faktlerdi jariyalamaydy desek, onymyz aghat bolar edi. Biraq búl jerde basty baghdar jayly әngime bolyp jatyr. «Vashington post» gazetining búrynghy bas redaktory Menken: «Ádiletti jurnalistika degenimiz - miyf. Sensasiya men «krest joryqtary» - gazet ónerkәsibi moynyndaghy qarghys tanbasy» - degen bolatyn. Onyng pikirinshe AQSh gazetteri órkendeu men әdilettilikti qatar alyp jýre almaydy, basylym betterindegi erkindik pen bostandyq turaly әngimeler men saraptamalar meylinshe ekijýzdilengen. Dәl osy syqpytymen búqaralyq mәdeny óndiris ekinshi kezenge ayaq basty: búl kezendegi saltanatty sherudi kino, radio jәne teledidar ilip әketti.

Kinonyng әseri

Kiynematografiya (Gollivud) búqaralyq basylym-dardyng qojayyndary bastap bergen iydeyalardy, ekonomikalyq jәne úiymdastyrushylyq әdisterdi óndeudi jalghastyryp ghana qoymay kórkem tuyndylarmen qarulanghan konveyerli óndiristing jarnamalyq-ýgit jәne kommersiyalyq maqsattaryn aiqyndap berdi. Ol kontury «әdebiyet ónerkәsibinde» belgilengen búqaralyq mәdeniyetting estetikalyq prinsipterining irgetasyn bekitti. Kiynematograftar kórermenderdi tartudyng týrli әdisterin oilap tapty, solardyng ishindegi eng negizgisi - illuziyamen eliktiru. Múny jaqsy týisingen kinobiznesmender tynyshsyzdyqtyng azabynan bir mezet bolsa da azat etetin, jandy jadyratatyn illuziyalardy halyqqa tartu etti. Ómirden týnilip baz keshkenderge «qiyal syilau» arqyly kino kәsibi iri mamandandyrylghan kәsiporyngha ainaldy. Kinofilim adamdardyng ruhany órleuin jәne olardyng týiindi mәselelerin sheshudi maqsat etip qoymady. Shynayy ómirge qatysy az oi-qiyaldar adamdardyng sanasyna erkin oryn tepti. Túrghyndar qiyalgha berilu ýshin qayta-qayta kinoteatrlargha bas súghudy әdet qyldy. Búl aqshagha qarq boludyng tamasha jýiesi edi. Romandar men dramalar kinorejisserlerding diyirmeninen ótkende mýldem basqasha sipatqa endi: әdeby kórkem janrlar ekran betine armangha múqtaj jandardyng tútynymyna dәlme-dәl sәikestenip shyghatyn. Gollivud eskapizmdi (aghyl. escape - «qashu», «qútylu» degen maghynada, shynayylyqtan illuziyagha úmtyluy) jarnamalaugha mýddeli edi. Jarnamagha qúiylghan qarjy kapitalisterding mýddesine oray kórermenderding emosiyanaldy dýbәra kónil-kýii men túmandy sana-sezimin birqalypty ústaugha qyzmet etti. Gollivudtyng kinoónimderi donyztalghamdylardyng qoregi ispetti boldy.

Birshama kino sheberleri gollivudtyng yzgharyna qarsy túra aldy, biraq olardyng shygharmashylyghy týrli qúqyqtyq jәne kommunikasiyalyq zandardyng mazmúnyna layyq bolmaghandyqtan qoldau taba alghan joq.

Kino - búqaralyq mәdeny tetikterding ishindegi eng joyqyny. 100 roman jabylyp basa kóktep kire almaghan sanany bir kino op-onay jaulap ala alady. Adamnyng miy «bos» boludy qalamaydy. Eger my «bos» bolsa, pende tirshilik iyesi retinde ómir sýruin toqtatady. Sol sebepti ol jaghymdy aqparattargha múqtaj. Kóp jandardyng jalghyzdyqty serik etuge tózimsiz ekenin jogharyda aittyq. Sananyng joghary-tómendigi kókeyge qonghan qúndylyqtardyng qúnymen ólshenedi. Mәdeny soghys degenimiz - adamzattyng miyndaghy «territoriyagha» talas. Kinonyng qúdireti sol: búrynghy dýniyetanymdy tónkerip tastap, jana kózqarasqa betbúrys jasay alatyndyghynda. Qúddy atom bombasy tәrizdi. Kýni keshege deyin arsyzdyqtyn, imansyzdyqtyng belgisi sanalghan kórinisterding býginde zamanauy standartqa týsui kinolardyng arqasy.

Amerikandyq bir jazushy aitpaqshy «Adam jeksúryndyqty kitaptan oqysa jiyirkenedi, kinodan kórse qúmarlanady». 400 bet roman jazyp әzer bayandap beretin uaqighalardy 4 miynóttik kadrge syighyzyp jiberetin kinorejisserlerdi aqyl-oydyng dengeyine ózgeris engize alatyn pulitti qolyna ústaghan tasadaghy kardinaldar dese de bolady. Kórermen kino keyipkerlerine elikteu arqyly, qiyalgha kógendele otyryp kinojasaushylardyng nazaryna kiriptar bolghanyn bayqamay qalady.

Yqshamdylyghy, sujet syiymdylyghy, kórinis-terdi «tiridey» suretteui kinoóndirisin býkil mәdeny jahandanudyng alghy shebine shyghardy. Basyna shlyapa kiygen, auzyna juan temeki qystyrghan, únamaghan adamdaryn beline japsyrghan tapanshasyn suyryp alyp atyp tastay salatyn kovboylar, jalghyz ózi bir top adamdy tu talaqay etetin, manayyndaghylargha múrnyn shýiire qaraytyn kóshe «qaharmandary», kýieuin qútqaru ýshin kýieuining kózine shóp salatyn «patriot» әielder, bir-eki auyz sóz aityp ata-anasy men ústazdarynyng auzyna qúm qúyatyn jas jetkinshekter, jalanash erkekter men qyz-kelinshekter, sasyq namysty tu etip úiymdasa qalatyn jigitsymaqtar men qyzsymaqtar ekrannyng kórki bolyp, kórermenning kókiregindegi әldebir jelik sezimmen, bedelsiz menmendikpen auyz jalasyp jatty. Kino keyipkerleri júrttyng kýndiz qiyalynda, týnde týsinde jýrdi. Naryq zamany basqa kezenderden uaqyttyng tapshylyghymen erekshelenedi. Búryn kitapty audaryp-tónkerip oqityn halyq túrmystyq múqtajdyqtyng sarsanyna úryndy. Tәulik boyy tiyn ýshin tynymsyz tyrbandaytyn jandardyng kitap oqyp otyrugha uaqyty da joq. Olargha tarihty bolsyn, sayasatty bolsyn, astronomiyany bolsyn kórkem әri týsinikti týrde jetkize alatyn mehanizm kerek boldy. Búghan kino men viydeorolikter taptyrmas qúral edi. Býginde Aleksandr Makedonskiy men Kolchak turaly san týrli pikirlerden, kitaptardan, monografiyalardan góri «Aleksandr» men «Admiral Kolchak» filimi halyqtyng janyna jaqyn. Gomerding «Troya» jyry Gollivudtyng «Troya» filimine oryn bosatty. Astekter turaly kitap oqyghannan góri Mel Gibsonnyng «Apokalipsiys» filimin kóre salghan abzal.

Kino - kópshilikke keng taraghan qoljetimdi dýniye. Teledidar arqyly kýn sayyn kórsetilip jatqandyqtan, kino diskisin satatyn nýkteler әr elu metr sayyn kezdesetindikten adamdar ony kóruge kóp uaqytyn júmsaydy. Kinonyng yqpaly qanshalyqty ekenin eshkim dәl ólshep bere almasa da, onyng bar ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy.

Jasóspirimder kino tamashalaghanda sýiikti keyipkerlerine eliktep sóileudi, olargha úqsap kórgenderin iske asyrudy әdetke ainaldyrady. Únamsyz minez-qúlyqpen surettelgen jaghymsyz keyipkerlerdi kumir sanaydy. Sýiikti akterleri men aktrisalary jasap jatqan kýnәli isterdi kýnә dep qaramaydy. Óitkeni ol әreketti onyng maqtan tútatyn, pir sanaytyn әrtisteri somdap jatyr.

Jastar jýris-túrysyn kinogha qarap qalyptastyrady. Sonymen qatar filimderden qúndylyqtar men iydealdardy iygeredi. Ómirge qalypty kózqarasy bar jәne ómirlik tәjiriybesi joghary orta jәne egde jastaghy adamdarmen salystyrghanda jastar ekran betindegi kórinisterdi boylaryna esh synsyz kóshirip alady.

Kino qoghamdy audaryp-tónkeruge qauqarly. 1916 jyly Resey ishki ister ministri A.N.Hvostov kiynematografiyagha memlekettik monopoliya ornatudy jaqtap sóz sóiledi. Onyng pikirinshe kino tek halyqty tәrbiyeleumen (kónilin kóterumen emes) ainalysuy kerek. Kenes ókimeti túsynda kino tәrbie әri qoghamgha iydeologiyalyq yqpal etetin qúral boldy. Qazirgi tanda kiynematografiya sayasy ómirge de, әleumettik ómirge de әser etetin birden-bir aqparattyq tetik.

Kino kórermendi tәrbiyeleushi әri oghan yqpal etushi jýie bolghandyqtan kinofilimdi týsirushilerding ruhany jauapkershiligi joghary boluy mindet. Zamanauy kinosheberler búl jauapkershilikting ýdesinen shyqqan joq. Satqyndyqty, jeksúryndyqty, qanisherlikti, ekijýzdilikti asa joghary simpatiyamen sipattauda kinogerler aldyna jan salmauda. Olardyng kózqarastary әlemdi zúlymdyq biyleydige sayady. Jaqsylyq ýnemi janyshtalyp jatuy shart. Kinogerlerding osy tәrizdes nigilistik filosofiyasy ghalamdy Qúday basqaryp túrghandyghy, aq pen qaranyng aiqasyndaghy aqyrgha jeniske aq jaqtyng ie bolatyndyghy jóninde aqiqat tanymdardy búrmalaydy. Zorlyq-zombylyq ekrannyng sәnine ainalghaly qashan. Ol azday ony shat-shadyman kónil-kýimen jalghastyryp jiberedi. Kýshteudi, zorlaudy kinogha endiru qylmysqa ten, sebebi ol kórermenderdi jeniltektikke jәne jenil oigha әuestendiredi.

Kek quu - býgingi kino ónerining bildirtpey tyqpalap jatqan jymysqy iydeyasy. Tughan-tuysqandary men dostary ýshin kek aludy әdilettilikke jatqyzady jәne sol ýshin adam óltirudi qylmys sanamaydy.

Kiynematografiyada jynystyq jaqyndyqty әspetteytin eki janr bar: erotikalyq jәne pornografiyalyq filimder. Kinogerler ýshin búl ekeuining belgili bir erekshelikteri bolghanymen, moralidyq kózqaraspen alyp qaraghanda búl ekeuining bir-birinen eshqanday aiyrmashylyghy joq. Ekeui de arsyzdyq. Jalanash deneler men jynystyq aktiler ózge janrlarda da kórinis beredi. Kórermenderdi tartudyng taptyrmas joly. Ony ózderi de jasyrmaydy. Mysaly, aghylshyn rejisseri Piyter Grenuyding sózinshe, júrt qyzyghatyn, adamdardyng әuesin ashatyn eki nәrse bolsa, onyng biri - seks. Biraq, seksualdy kórinister men jalanash deneler moralidyq bytyranqylyqty tughyzady. Jelik sezimning biyleuimen sanaly jәne sanasyz týrde kýnәgha ayaq bastyrtady. Ekinshi jaghynan kinogha týsushilerding abyroyyna orny tolmas núqsan keltiredi. Akterler jabayy sezimning obektisine ainalyp ketedi. Neke jәne otbasy institutyn qiratyp, seksualdy ústamsyzdyqqa boy úrghyzdyrtady. Jalanash dene men jynystyq akt kórinisine qarau - úyatsyzdyq. Atalghan kórinister adamnyng ishki әlemi men súq kózderden tasalaytyn mahabbat qúpiyalaryna qorghan bolatyn úyat-iba qasiyetterin joyady.

Atys-shabysqa, zorlyq-zombylyqqa, u-shugha toly filimder óskeleng úrpaqty týsiniksiz qorqynysh sezimderine, agressivti minez-qúlyqqa úshyratyp, al búl óz kezeginde bas auruyna, bas ainaluyna, esinen adasugha, jýikening júqaruyna úlasty. Jas jetkinshekterdi erte eseytip, alpysty alqymdaghandardy jas balasha sholjandatty.

Qazaqstannyng mәdeny kelbeti ózgerude

Mәdeny revolusiya degenimiz - ótkendi sýzgiden ótkizu, mәdeny túrmysty qayta qúru. Onyng qúndylyqtary jekelegen iydeologtardyng qadaghalauymen janadan jasaqtalady. Qoghamnyng qajymas kýshi olar súryptaghan qúndylyqtardy nasihattaugha júmsalady. Qazaqta «Qytay qayys noqta bolsa, orys temir noqta» degen sóz bar. Qayysty sugha salsang sozylady eken. Sozylghan noqtadan basyndy suyryp alugha, iyegindi kemsendetuge múrshang bar. Sodan bolar Qytaydyng týrmesine toghytylghan atalarymyzdan oqtyn-oqtyn habarlar, kitaptar jetip túrdy. Mәselen, Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» trilogiyasy soghan aighaq. Al, kózi kók aghayynnyng temir noqtasy talay jannyng bas sýiegin qysyp syndyrdy. Qughyngha úshyrap, qiyrgha aidalghan qazaq ziyalylary men marghasqalarynyng ishinde Iman Jýsip pen Baluan Sholaqtyng әnderi sәlem bolyp jetkeni bolmasa, qalghandarynda barghan iz bar da, qaytqan iz joq. Chekisterding tegeurindi tepkisi bizdi tyrp etkizbedi. «Halyqtar týrmesi» atalghan Kenes imperiyasy degenine kónbegenderdi, aitqanyna ilanbaghandardy ayausyz azaptady. Qyzyl ókimetting «aytqany» men «degeni» dep otyrghanymyz - ortalyq partiya komiytetining qalyng búqaragha úsynghan materialistik sipattaghy әleumettik-filosofiyalyq tanymy, parametrleri sosialistik ólshemmen ghana shektelgen markstik-lenindik kózqarasy. Búl kózqarasqa sәikes kelmegender sauatsyzdar qataryna jatqyzyldy. Qazaqtyng shyghys halqy ekendigi, týrki tildes qauymgha jatatyndyghy esepke alynbady. Sol zamanda týrik, parsy, arab jәne t.b. shyghys tilderin mengergen bilimdarlar dalamyzda jeterlik edi. Álihan Bókeyhanovtyng tilimen aitqanda «Qazaq dalasynda Samarqan, Búqara, Stambúl, Qazan mektep-medreseleri men t.b. músylman ortalyqtarynda tәlim alghan Nauan siyaqty haziretter barshylyq. Qazaqtyng qansha payyzy sauatty ekenin dәl aitu qiyn, óitkeni ilim qúpiya týrde berilip, statistikalyq mәlimetter qaghaz betine týspeydi».

Al, bolishevikterding oiynsha biz qaranghy edik. Ómir boyy mal sonynan jýrgennen basqany bilmeppiz. Markstik-lenindik kózqarasqa say kelmegen halyqtardyng arasyna shúghyl týrde aghartu júmystaryn jýrgizu kerek. «Búl búratanalardyng kózin kommunistik tәrbiyemen ashpasaq basqa jol joq», - dep sheshken Qyzyl komissarlar osynday pighylmen qazaq saharasyna sanaq jýrgizdi. XX ghasyrdyng 20-jyldarynda Qazaqstan halqynyng 2%-nyng ghana oqu-jazudan habary bar bop shyqty. Qalghandary qyp-qyzyl maqau eken.

1919 jyly Halyq Komissarlar Kenesi sauatsyzdyqpen kýres jónindegi dekret qabyldap, 8 jas pen 50 jas aralyghyndaghy býkil azamattar men azamatshalar partiyalyq bilim alugha mindetti boldy. 1923 jyly «Sauatsyzdyq joyylsyn» eriktiler qoghamy qúryldy. Shyn mәninde sauatsyzdyqty joy sayasatynyng artynda qazaq mәdeniyetin qúrtudyng jymysqy sayasaty túrghan edi.

Kenes ókimeti iydeologtarynyng qazaq halqynyng sanasyna jasaghan eng joyqyn shabuyly - alfavitti ýsh ret ózgertu boldy: arab jazuynan latyn alfaviytine (1930), latyn әrpinen kirillisagha (1937) auysty. Ósip kele jatqan jas buynnyng sanasy eki ret «tazartylyp» tughan tarihy jadynan kesilip qaldy. Qyzyl iydeologiyagha qyzmet etetin enbekter ghana jana alfavit tiline kóshirildi. Mәdeny tónkeris halyqtyng sauatyn arttyru ýshin emes, «jana adam», yaghny «mәngýrtter» dayarlaudy jýzege asyru maqsatynda oilap tabylghan amal bolatyn. Biyl seksenning sengirinen asqan ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory Mekemtas Myrzahmetov ózining «Qazaq qalay mәngýrttendi?» atty maqalasynda bylay dep jazady: «Qazaq aqyn-jazushylarynyng qolymen jazylyp, basylym kórgen últtyq ruhtaghy tuyndylary da tútas joyyldy. Keyde olardyng atyn atap, ólenin jatqa biletinderding ózi halyq jauy retinde ústalyp jatty. Ony studenttik shaqta - 1951 jylghy qazaqstandaghy iydeologiyalyq kýres kezinde kózimizben kórip, ýreylenip óstik emes pe?! Qazaq filologiyasynda oqyp jýrgen kezimizde bizder ata úrpaqtyng ruhany múrasynan mýlde beyhabar qalghanymyzdy kesh úghyndyq. Olardyng tuyndysyn jasyryn bolsa da oqyp biluge qazaq jazu әlippesining latynshagha, artynsha orysshagha auysyp ketuinen oqugha shamamyz kelmedi. Goloshekinning zymiyan oiy men tilegi aldymyzdan shyqty. Ótken tarihymyzdy tanyp biluge úmtylysymyz dalagha ketip, kýn ótken sayyn mәngýrttene berdik».

50-jyldary ashylghan 7 jyldyq mektepter, 60-jyldary ashylghan 8 jyldyq mektepter, 70 jyldary ashylghan orta bilim beretin mektepter ortalyq komiytet bekitip bergen kenestik bilimning shekarasynan attap shyqpady. Kommunizm degen saghym iydeyany núsqa ghyp kórsetti de, tól mәdeniyetin úmytqan ash qúrsaq úrpaqtyng sanasyna partiyalyq jenisterdi, danghaza úrandardy, kópirme uәdelerdi ýiip tókti.

1930 jyldary iske asqan újymdastyru nauqany da halyqty kommunistik tәrbiyege iykemdeu ýshin úiymdastyryldy. Halyq kóp shoghyrlanghan aimaqqa qanday da bir iydeyany siniru onay. Qauymnyng psihologiyasy jóninde kitap jazghan filosof Elias Kanetty jazghanday adamdar tyghyz shoghyrlanghan ortagha jelókpelik, mastyq siyaqty beysana tirshilikti siniru qiyndyq tudyrmaydy, tobyrlyq sanagha úrynghan sәtten bastap ondaghy adamdar yryqsyz týrde derbestiginen aiyrylady. Qazaq halqy kóshpeli ómir sýrgendikten, tabighatqa jaqyn boldy. Qúr sózge erip ketu óte siyrek úshyrasatyn. Jaratylys pen qarapayym jannyng arasyndaghy nәzik baylanys, kelimsek iydeyalardyng kirip ketuine bóget jasaytyn. 30-shy jyldardaghy reforma negizinde qalyptasqan kolhozdar, sovhozdar kompartiya basshylarynyng uyldyryq shashatyn mekenine ainaldy. Óziniz oilap qaranyz, qoradan óriske qaray bir qoydy aidap aparghan onay ma, әlde bir otar qoydy aldyna salyp aidaghan onay ma? Áriyne, otar qoy aidaghangha tez jýredi. Jalghyz qoy manyrap, onda-múnda qashyp shopannyng yghyryn shygharady, ony tek moynyna jip baylap sýireleuge tura keledi.

1913 jyly Ahmet Baytúrsynúly «Qazaq» gazetining birinshi betinde qazaq halqynyng sany 6 milliongha jetkenin sýiinshilep habarlady. Týrki halyqtarynyng ishinde halyq sany jóninen Týrkiyadan keyingi ekinshi oryndy alatynymyzdy quana jetkizdi. Alayda, arada 35 jylday uaqyt ótkende qazaq júrtynyng sany 1,5 milliongha deyin tómendedi. Álsin-әlsin úiymdastyrylghan asharshylyqtar, dýrkin-dýrkin jýrgizilgen soghystar 4,5 million qazaqtyng basyn jútypty. Búl sifrlar kóshpendilerdi jer betinen joi әdeyi úiymdastyrylghan genosid ekenin kórsetedi. Qalghan 1,5 million adamdy qyryp jiberu de qiyn emes-ti. Biraq, ekinshi dýniyejýzilik soghys sosializmning jauy kóp ekendigine bolishevikterding kózin jetkizdi. Kommunistik júmaqty kapitalisterding basqynshylyghynan qorghaytyn, qolyna qaru ústay alatyn búratanalar qyraghy chekisterge әli de kerek eken. Sosialistik qogham men kapitalistik qogham arasyndaghy qyrghiy-qabaq pen bәseke batys elderindegi azghyndyqtan, qyzyl ókimetting kelesi qandy qyrghynynan bizdi qalqan tәrizdi qorghady. Kompartiyanyng qyzyl qyrandary qaramaghyndaghy halyqtardy kapitalist dúshpandarynan «qyzghandy». Syrttan jau kelip qalar-au degen qauippen bizdi әskery rezervte ústady. Oghan deyin ortalyqty kerek-jaraqpen, shiykizatpen qamtamasyz etetin júmysshy tabyn qúray túrdyq. Olardyng bizdi ayaghanynan, mýsirkegeninen emes, biz olargha kerek bolghannan tiri qalyppyz. Tiri jýrgenderin iydeologiyalyq túrghydan әli de qysyp ústau qajet boldy. «Búiyramyn», «oryndalsyn», «mindettelsin» dep ayaqtalatyn jogharydan jetken diyrektivalar sol kezde kýshine mindi. «Búl Lenin atamyz, búl Lenin babamyz» degen óleng joldary ózin patriotpyn dep esepteytin әrbir jannyng auzynda jýrdi. 37-38-shi jyldary qyrylyp ketken intellegensiyanyng kózin kórgender qatang senzuranyng baqylauymen ghúmyr keshti. Tughan tarihynan kesilip, mayyp bolghan halyqtyng mýgedek keypi gharyshtaghy, tyng iygerudegi, besjyldyqtaghy jetistiktermen kómkerildi. Búnyng bәri orystyng temir noqtasy. Biraq kóp úzamay kenes ókimeti qúlap, temir noqta syndy. Tәuelsizdik dep bórigimizdi aspangha atqanmen, sol mezetten bastap batystyq jahandanu shekaramyzgha basa kóktep kirdi. Jahandanu qayys noqta da, temir noqta da emes. Órmek. Jay órmek emes. Abay aitqan «El búzylsa salatyn shaytannyng órmegi». Pendening boyyndaghy jelik sezimdi qozdyryp ózine qaray tartyp, túzaghyna týsirdi. Týrmeden shyghyp, tútqynnan bosaghan jarymjan pendening qylmysqa, búzaqylyqqa, zinaqorlyqqa, jezókshelikke ýiir bolatyny siyaqty «Halyqtar týrmesinen» qútylghan bizder san týrli arsyzdyqty talghamay qabylday berdik. Ózgening órmegi qarapayym elge órnek tәrizdi kórindi. Erikkenge ermek, kemirgenge kermek tabyldy.

2005 jyly «Kóshpendiler» filimi týsirildi. Filimning ssenariyi I. Esenberlinning «Kóshpendiler» kitaby negizinde dayyndaldy. 70-jyldary jaryq kórgen shygharma senzuranyng iyleuinen әbden ótkendikten, handar men batyrlargha, olardyng analary men jarlaryna tәn emes obrazdar romangha endi. Egemendi el bolghan song týsirilgen kinomyzda tiksintetin sujetterden qúr qalmady. Abylaydyng atqa teris mingizilui, onyng qontayshynyng aldyna tize býgui, Gauhar anamyzben jar basynda erin jabystyruy kópshiligimizdi qapalandyrdy. Alghashqy aitylghan eki kórinis syngha úshyraghanymen, ýshinshisi jayly kóp pikir aitylmady. Shamasy biraz adamdargha jaqqan bolu kerek. Bizde oqushy kezimizde «Tәntanu» oqulyghyndaghy atalyq jәne analyq úryqtardyng qosyluy turaly paragraftardy 1-qyrkýiek - kitapty alghan kýni oqyp tastaytynbyz. Únaytyn, sol sebepten ýndemey kýletinbiz. Odan basqa taqyryptardy oqugha moynymyz jar bere qoymaushy edi. Aytpaghymyz, 30 úl, 40 qyzdyng әkesi bolghan Abylayhandy qalyndyghymen sýiispegen deuden aulaqpyz. Biraq, Han Abylay tarihta seriligimen aty qalghan adam ba eken?! Ai men aidahardyng ortasynda jýrip, birin aldap, birin arbap elding basyn bir tudyng astyna biriktirgen qayratker emes pe edi? «Kóshpendiler» kitaby kompartiyanyng senzurasymen jaryqqa shyqsa, «Kóshpendiler» filimi gollivudtyng demine túnshyghyp ómirge keldi. Eng bastysy qysymnyng joghalmaghanyn moyyndauymyz kerek. Tek ol týr-sipatyn ózgertti.

Saqtanynyzdar... Telegoniya!!!

Teatrdyn, kinonyn, kitaptyn, kórkem surettin, ónerding mindeti - adamdy ghapyldyqqa úryndyrmau. Shyqqan tesigin, qaghar esigin úmyttyrmau. Úmytshaqtyq - tektilikting jauy. Tek demekshi XIX ghasyrdyng ortasynda jylqy ósirushiler tanghajayyp janalyqqa tap boldy. Asyl túqymdy jylqyny ómirge әkelmek bolghan atbegiler jylqy men zebrany shaghylystyrady. Olardyng erkegi de, úrghashysy da úryqtanbaydy. Eki januardy da óz jónine qoya berip, búl oqigha úmytyla bastaydy. Arada biraz jyl ótken son, ýiirine qosylghan әlgi bie ondaghy aighyrmen shaghylysqanda ala-qúla qúlyndar tuylyp, búrynghy tәjiriybe seleksionerlerding esine qayta týsedi. Búl әdisti asyl túqymdy it óndirushilerde búrynnan paydalanyp kelgen eken. Ghalymdar búl keremet janalyqty telegoniya («tele»- alys, «goniya» - tuylu degen maghynada) dep ataydy. Yaghni, alghashqy erkekting «tanbasy» әielding analyq úryghynda suret bop mәngi qalady. Pәktiginen aiyrylghan qyz bala, ekinshi jigitke kýieuge shyghyp, odan bala tapsa da, sәby qyzdyng etegin birinshi týrgen erkekke tartyp tuady. Kýtpegen janalyq kóptegen adamdardyng - Ch.Darvinnin, Flinttin, Feliks Ladentekting jәne taghy basqalardyng qyzyghushylyghyn oyatady. F.Ladentek ózining «Túlgha, damu, túqym, qudalau jәne janadarvinshiler» (1889 jyly Mәskeude jaryq kórgen) degen kitabynyng «Telegoniya nemese alghashqy erkekting Áseri» atty tarauynda búl jayynda egjey-tegjey bayandaydy.

Ghalymdardyng pikirine sýiensek, embrion atalyq úryq - spermatozoyd pen analyq úryq - oositten qúralady. Biraq, atalyq úryq pen analyq úryqtyng jaratyluynda bir-birine úqsamaytyn erekshelikter bar eken. Qyz bala әu basta qansha oositpen dýniyege kelse, óle-ólgenshe sol kletkamen bolady. Er balanyng úryghy siyaqty joghalyp janadan payda bolmaydy. Tek azdap jetilip, damyp ósedi. Al, er balanyng spermatozoydy kýn sayyn, apta sayyn janaryp kóbeyip, ózgerip túrady. Nashaqorlyq pen maskýnemdik siyaqty keselder sóz joq úl balanyng da úryghyna ziyanyn tiygizedi. Alayda, ony emdep, tazartyp, sapasyn jaqsartugha mýmkindik bar. Qyz balagha jaratushy múnday mýmkindikti búiyrtpapty. Qyz balanyng ómirindegi ishimdik, temeki, ziyandy qylyqtar onyng analyq úryghyn orny tolmastay etip zaqymdaydy. Eng ókinishtisi, qyz bala qaytadan týzu jolgha bet búryp, tazalyq jolyna týsse de eski qatelikterding izi oositte sol kýiinshe ózgerissiz túra beredi. Jaranyng orny jazylmaydy.

Alghashqy erkekpen jaqyndasqanda qyzdyng hromosomalyq saqinasy mutasiyagha úshyraydy. Qyz alghashqy әriptesimen jarasyp, otbasy qúryp ýilenip ketse qúba-qúp. Al, jigitten ajyrap, ekinshi jigitke túrmysqa shyghyp, balaly-bazarly bolsa da, búl otbasyndaghy kishkentaylardyng dene túrqynda, qanynda, jýzinde, boyynda o bastaghy «serinin» belgileri saqtalynyp qalady. Erkekte san million spermatozoyd bolghanymen, jynystyq qatynas kezinde olar jarysyp jatyrgha túra úmtylsa da, onda analyq kletka bireu-aq. Jaqsy bolsa da, jaman bolsa da sony qanaghat tútady. Áyel úryghynyng janaru mýmkindigi joq boluy sebepti erkek úryghynyng da tandau mýmkindigi joq.

Telegoniya ghylymy XIX ghasyrda ashylghanymen, jalghasyn tappady. Sebebi, ol janadan býrshik atyp kele jatqan pornografiyalyq industriyagha, seksualdy revolusiyagha, erotikalyq janrlargha tosqauyl qoyyp, osy arqyly paydany kóksep otyrghan qaltalylardyng biznesine nýkte qoyatyn edi. Janalyqtyng renesans-tyghy onyng taraluyna, qoldau tabuyna bóget boldy. Tek, ensiklopediya jinaghyna «telegoniya qúbylysy dәleldenbedi» degen tirkesti engize saldy.

Sahnany «ýlken sahna» jәne «kishi sahna» dep ekige bóluge bolady. «Kishi sahnagha» kino týsiru alanyn, teatr sahnasyn, saltanat saraylarynyng tórin jatqyzamyz. Biz jii syngha alatyn әrtister, akterler, aktrisalar - әlsiz jandar. Álsiz bolghandyqtan olar «kishi sahnany» panalaydy. Búlar әrtis bolyp әrkimning beynesin somdaghanmen, peyili keng adamnyn, sabyrly adamnyn, tózimdi adamnyng rólin somday almaydy. Kino men spektaklidegi rólderge talas kezinde jomart jannyn, qyzghanshaq emes adamnyng obrazyn saqtap, shydap otyra túrugha olardyng әrtistik qabileti de, san jyldyq sahnalyq tәjiriybesi de jetpeydi. Qaryndary ashyp, ishekteri shúryldasa toq adamnyng keypinde tompiyp taghy otyra almaydy. Biraq, múnday qiyndyqtargha shydas beretin, der kezinde adal jan, jomart adam bop tanyla qalatyn, kópshilikting tilin tabudy biletin «iynening kózinen ótken әrtister» de bar. Olar - «ýlken sahnanyn» maytalmandary. Olardyng әrtis ekenin bylayghy júrt bile bermeydi. Qazaq «shabaqtary qarmaqqa týsip, shortandary qútylyp ketti» dep, nazargha iligui qiyn osyndaylardy menzese kerek. «Ýlken sahna» sheberleri ghalym, filosof, danyshpan sipatyna enip, olardyng sózderi, ghylymy tújyrymdary 98%-99% dúrys, 1%-2% qate bolyp, júrtshylyqqa jariyalanady. Búl proporsiya olar jasaghan iydeyalardyng júrtshylyqqa taraluyn, sanagha sinuin tezdetedi. Yaghni, ótirikti shyndyqqa «orap» úsynady. Karl Marksting materialistik kózqarasy, Zigmund Freydting seksualdy teoriyasy, Ogust Konttyng «denening jany joq» deui, Leninning bostandyqty úrandatuy bәri-bәri shyndyqty betine býrkemelegen jalghan iydeyalar edi. IYdeya avtorlary gigant retinde halyqtyng jadynda әli keledi. Múnday ekijýzdiler islam separatisteri men ekstremisteri arasynda tipti kóbeyip, týrli aghymdardyng qaulauyna jol ashty.

Bolashaqty boljaytyn da, tarihty jasaytyn da «ýlken sahnanyn» әrtisteri jәne japa shekken adamzattyng obaly da solardyng moynynda. Filosof Oruell: «Halyqtyng ótken shaghyn (tarihyn) uysynda ústasan, bolashaghyn basqarasyn. Al, ótken kýnin basqaru ýshin, býgingi kýnning tizgini qolynda bolsyn» dep aitqan eken. Teledidar, internet, kino, gazet-jurnaldardyng nasihatyna qarap býgin tizgin kimning qolynda ekenin angharu qiyn emes. Áytpese, bes myng jyldyq tarihy bar týrik, parsy, slavyan halyqtary nege 200 jyldyq ghana tarihy bar amerikandyq mәdeniyetke úmtylady? Óitkeni búl halyqtar osy shaghynan aiyrylyp qalghan. Ótken kýnge saghynyshy men keler kýnde ýmiti bolghanmen, dәl qazirgi qolda bar qyzmeti men atqaryp jatqan júmystarynyng bayandylyghyna senimi joq. Saghynyshtyng sarghayyp qúr eleske, ýmitting solyp dәmege ainaluy bizdi býgingi kýnning jasampazdaryna tәueldi etude.

«Jalyn» jurnaly