Á.Bókeyhan jinaghynda jansaqtyqtar bar ma?
Alashtanushy ghalym D.Qamzabekúly «Qazaq ensiklopediyasy» baspasynan 2017 jyly shyqqan «Alash arqauy» kitabynyng 56-betinde Álihan múrasy haqynda: «...S.A.Jýsipting yjdaghatymen Alash kóshbasshysynyng 145 jyldyghyna oray shyqqan 9 tomdyghy, 150 jyldyghyna oray shyqqan 15 tomdyghy – elimiz ýshin, ghylym ýshin aituly qúbylys», – dep bagha beredi. Sóz joq, bir kitapty shygharudyng ózi qiyn zamanda, Alash kósemining 15 tomdyq qazynasyn arhivterden qopara izdep tauyp, jinap, basyn biriktirip, oqyrman qauymnyng nazaryna eki mәrte (!) úsynu – aitugha ghana onay bolsa kerek. Al sol iygilikti iske jaratu iyәky baspa jýzinde taratu – ekinshi mәsele. Oghan da kóp kýsh-qayrat ketetini belgili. Sol jolda talmay enbek etken erding isi – eren! Álihan Bókeyhannyng әruaghy razy bolsyn! Osynday manday termen shyqqan 15 tomdyqpen qauyshu baqyty bizge de búiyrdy. Búiyrtqan – Súltan Han aghamyz.
Al endi osy kóp tomdyqty oqyp otyrghanda oigha kelgen, kónilimizde kýmәn tudyrghan ne nәrseler? Soghan toqtalayyq. «Álihan múralaryna ózge avtorlardyng tuyndylary aralasyp ketken joq pa osy?», – degen kýdikke boy aldyrghanymyz ras. Mysaly: Álihan shygharmalarynyng H tomynyng 76-78-betterindegi «Qazirgi sayasy hal» maqalasyn alayyq. Dәl osy maqala Jýsipbek Aymauytovtyng 2013 jyly «El-shejire» baspasynan shyqqan kóp tomdyghynyng 6-tomynyng 332-betinde jariyalanghan. Atalmysh maqalada: «Artynan eli ermegen basshy – basshy bola almaydy. Basshynyng artynan ermegen el – el bola almaydy. Qúdaygha shýkir, әzir basy aman, maly týgel elimiz de bar, el qamyn oilap, tura bastarlyq erimiz de bar» (335-bet), – degen sózderge mәn berip qarasanyz, búl sózder Álihannyng auyzynan shyghuy mýmkin be? Álekeng qalay ózine ózi bagha beredi, qalay ózi turaly ózi osylay sóileydi?!
Búl – bir. Ekinshisi – Á.Bóikeyhan enbekteri tolyq jinaghy HI tomynyng 387-betindegi «Samat ólenderine syn» atty maqalasy bar. Búl da kýmәn tudyrady. Maqalada: «Sәken «Mayly boyyn» ýiindegi jengeyge arnaghan ghoy!» (399-bet) – degen sóilem bar. Álihan – 1866 jyly tughan. Sәken – 1894 jyly tughan. Ózinen 28 jas kishi Sәken turaly syn jazyp otyryp, Álihan Sәkenning jaryn «jengey» demese kerek-ti. «Ýiindegi jaryna» dese oigha qonymdy. Álihannyng qoltanbasy emes-au dep oilaymyz.
Ýshinshi mәsele. Álihannyng hәkim Abay haqynda 1903 jyly aitqan sózi turaly 1995 jyly «Atamúra» baspasynan jaryq kórgen «Abay» ensiklopediyasynyng 166-betinde abaytanushy-tekstolog Qayym Múhamedhanúly: «Abaydy kózi tirisinde, ony orystyng oqyrman qauymyna túnghysh ret tanystyrghan adam – Álihan Bókeyhanov», – dep bagha bergen bolatyn. Sonymen qatar әdebiyet synshysy, akademik Serik Qirabaevtyng 1995 jyly jazylghan «Abaytanu ghylymynyng bel-belesteri» maqalasyndaghy: «Abaydyng ómiri men aqyndyq óneri jóninde birinshi ghylymy oy aitqan – Álihan Bókeyhanov. 1903 jyly «Kirgizskiy kray» atty kitapqa kirgen qazaqtyng tarihy men ruhany ómiri jayly zertteuinde ol «Qyrghyz» (Qazaq) poeziyasyndaghy jana baghyttyng ókili esebinde Qúnanbaevty (Kitapta «Knombiya» bolyp qate basylghan) (Semey) ataugha bolady, ol poetikalyq týri men mazmúny jaghynan kóptegen әsem ólenderding avtory (әsirese, tabighatty suretteui). «Evgeniy Onegiyn» men Lermontovtyng kóp ólenderining jaqsy audarmalaryn jasaghan da sol (olar qyrghyzdargha (qazaqtargha) tym týsinikti týrde audarylghan)», - dep jazghan (S.Qirabaev. Kóp tomdyq shygharmalary jinaghy. Almaty. «Qazyghúrt» baspasy, 2007, 211-bet), – degen sózin keltirsek te jetkilikti. Akademik Serik Qirabaev «Kirgizskiy kray. Rossiya. Polnoe geograficheskoe opisanie nashego otechestva» atty kóptomdyq kitaptyng HVIII tomyndaghy «Istoricheskie sudiby Kirgizskogo kraya y kuliturnye ego uspehi» degen taraudy Á.Bókeyhanov jazysqan dep esepteydi. Jinaq – ghalym P.P.Semenov-Tyan-Shanskiy jәne akademik V.IY.Lomanskiyding redaksiyasymen shyqqan. Kitapty jazysugha – A.A.Siydelinikov, L.P.Osipova, Á.N.Bókeyhanov, S.D.Chadov, N.A.Borodiyn, T.T.Belonogov, V.P.Semenov, P.N.Stolyapinskiyler atsalysqan. Tipti hәkim Abaygha qatysty sózderdi Álihan Bókeyhan jazbady degenning ózinde, kitapqa Últ kósemining tikeley qatysy bary, atsalysqany belgili.
Endeshe, qazaqqa qatysty tarau tútasymen, tolyghymen berilui kerek edi. Biraq ta aitylghan sózder Á.Bókeyhannyng 15 tomdyghyna engizilmegen. Osy siyaqty jogharyda kóterilgen mәseleler әli de bolsa terenirek qarastyrylsa degen niyet bizdiki. Jәne sonday-aq Abay múrasyn zertteushilerding nazarynan әli kýnge deyin aitylmay tys qalyp kele jatqan bir mәsele bar. Ol – Abay kitabynyng Á.Bókeyhannyng bastamasymen shyqqandyghyn dәleldeytin 1905 jyly jazylghan «Abay (Ibragiym) Qúnanbaev» atty mýnәhiyb-maqalasynyndaghy eng júlyndy sózding júlynyp kele jatuy. Búl jayt búrynyraqta shyqqan «Abaydy oqy, tanyrqa...» (Almaty, «Ana tili» baspasy, 1993, 11-219-betterde, qúrastyrghan: M.Myrzahmetov) jinaghynda eskerilmey qalghan bolatyn. Jә, elen-alanda shyqqan kitapqa ókpe artpaymyz. Osydan 22 jyl búryn shyqqan kitaptaghy búl olqylyqtyng orynyn keyin de toltyrugha bolady ghoy?! 2015 jyly әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan abaytanu mәselelerine baylanysty 35 tomdyq kitap shyqty. Osy «Abaytanu. Tandamaly enbekter» jinaghynyng 1-tomynyng 130-135-betterinde Álihannyng biz aityp otyrghan maqalasy berilgen. Osynda hәkim Abay turaly ghylym jýzinde eng alghash sóz qozghaghan Álihannyng maqalasy eng birinshi túrudyng orynyna, K.Ysqaqúly, M.Áuezov, K.Janatayúly, T.Qúnanbaevtardan keyin berilui de oigha qonymsyz, hronologiyalyq sәikestik mýlde saqtalmaghan.
Endi talqylayyq dep otyrghan «Abaytanu. Tandamaly enbekter» jinaghyndaghy Á.Bókeyhannyng sóilemin tolyq keltireyik: «Abaydyng óz shygharmalary men Pushkinnen, Lermontovtan, Krylovtan jasaghan audarmalaryn úly Túraghúl jinap, tayau arada imperatorlyq Rossiyanyng Geografiyalyq qoghamynyng Semey bólimshesi basyp shyghardy» (135-bet). Kitapty qúrastyrushylar (P.Biysenbaev, E.Kәribozov, L.Músaúly, N.Núrәli) eng bolmasa týpnúsqagha bir ýnilip alsa qayter edi?! Múnda bir emes, eki emes, ýsh birdey qatelikke jol berilgen. Birinshiden, «Pushkinnen» deyin degen sózden keyin jaqshanyng ishindegi «Ev.Oneginnen ýzindi» degen sóz joq. Ol sóz nelikten alynyp tastaldy?! Ekinshiden, Abay kitaby 1905 jyly basylyp shyqqan joq. Týpnúsqada «Basyp shyghady» dep jazylghan! Endi keltirilgen sóilemde atymen joq taghy bir sózge nazar audarayyq. Týpnúsqada: «Originalinyya sochiyneniya Abaya y ego perevody iz Pushkina (otryvok iz «Ev. Onegina»), Lermontova y Krylova sobrany ego synom Turakulom y v neprodoljiytelinom vremeny budut izdany Semipalatinskim Podotelom IYm. R. Geograf. Obshestva pod redaksie A.N.Bukeyhanova». Múqaghalidyng «Bir óleni – bir elding múrasynday» degenindey, biz Álihannyng әrbir sózin bir elding múrasynday qasterlep saqtauymyz kerek. Álihannyng esimin qaytaruymyz kerek! Al S.Aqqúly qúrastyryp shygharghan 15 tomdyqtyng VI tomynyng 73-betinde Á.Bókeyhannyng 1907 jyly qayta jaryq kórgen «Abay (Ibragim) Kunanbaev» mýnәhiybining týpnúsqadaghy sózderi de dәlme-dәl saqtalmaghan. Mysaly osy tomda «Evgeniya Onegina» dep berilgen, al 1907 jylghy túpnúsqada «Ev.Onegina». Sonday-aq, «Turaulom» emes, «Turakulom» dep berilgen eken.
Oqyrman qauym qazir shyghyp jatqan kitaptardaghy Álihannyng maqalalary týpnúsqa boyynsha berilip jatyr dep oilap qalady. Ókinishke qaray, olay bolmay túr. Sol ýshin de tekstologiyalyq naqtylyqqa jýginip otyruymyz kerek-aq. Óitkeni Álihannyng әrbir әrpine qiyanat jasalmauy qajet dep oilaymyz.
Derekkózi: "Ádebiyet" portaly
Abai.kz