Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» atty Joldauyndaghy «Ýshinshi keshendi mindet − enbek naryghyn janghyrtu» atty bóliminde basy artyq júmys kýshi bar ónirlerden basqa jerlerge, auyldardan qalalargha júmys kýshin útymdylyqpen tartugha qoldau kórsetu jóninde oryndy atap kórsetilgen bolatyn. Enbek resurstarynyng útqyrlyghyn arttyrugha baylanysty oblystyng halqy tyghyz ornalasqan audandarynan respublikamyzdyng shalghaydaghy ónirlerine halyqty kóshiru barysy turaly aitqany mәlim. Ózderinizge mәlim, respublikada halqy tyghyz ónirlerden halqy siyrek ornalasqan ónirlerge halyqty qonystandyru júmystary 4 jyldan beri jýzege asyrylyp keledi. Osyghan baylanysty Ontýstik Qazaqstan oblysynyng 2014 jyly Shyghys Qazaqstan oblysymen, 2016 jyly Soltýstik Qazaqstan oblysymen halyqty júmyspen qamtu jóninde yntymaqtastyq memorandumdary týzildi. Al 2014-2016 jyldary «Júmyspen qamtudyng jol kartasy-2020» baghdarlamasy shenberinde oblysymyzdan barlyghy 154 otbasy qonys audaryp, kóshu shyghyndary óteldi. Atalghan basqarma tarapynan qonys audarghan azamattargha sol ónirdegi uәkiletti organdar arqyly monitoring júmystary da jýrgizilgen. Qonys audarghan azamattardyng 48-i auyl sharuashylyghymen ainalyssa, bilim salasynda 42 azamat qyzmet atqaruda. Búdan bólek, jergilikti atqaru organdarynda 11, qyzmet kórsetu salasynda 12, densaulyq saqtau salasynda 7 adam enbek etip jýrgeni anyqtaldy. Bizding ónirimizdegi múnday iygilikti әreketti qanatqaqty joba retinde qarastyryp, sәtti ótken eksperiyment retinde baghalaugha bolady. Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti 2018-2022 jyldargha arnalghan óz erkimen qonys audarushylardy yntalandyru, ishki kóshiqon sayasatyn jýzege asyru maqsatynda «Ontýstik-Sol­týs­tik» jobasyn dayyndauda. Sebebi, respublikamyzdyng soltýstik oblystary halqynyng sany (Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar) jyl sayyn kemy týsude. Rasynda da Ontýstik Qazaqstan oblysy artyq júmys kýshi bar, respublikadaghy halqy tyghyz ornalasqan aimaqtardyng biri. Onyng ýstine ónirding tabighiy-klimattyq jәne geografiyalyq jaghdayynyng qolayly boluy da adam kapitalynyng damuyna ong әserin tiygizetini sózsiz. Resmy derekterge jýginsek, songhy bes jylda halyq sany 272,8 myngha nemese 24 payyzgha artyp, býginde túrghyndar 2 861,3 myng adamgha ( onyng ishinde júmyssyzdar sany 62,7 myn) jetti. Sóitip, respublika halqynyng 16,1 payyzyn qúrap otyr. Ishki kóshi-qon (migrasiya), yaghny halyqtyng oblystan kóshui men kelui barysyndaghy aiyrmashylyqty qosa alghandaghy kórsetkishting ózi ósu dinamikasyn bayqatady.  Áriyne, elimizdegi ýshinshi megapolis bolugha úmtylghan shahargha qaray halyqtyng shoghyrlana týsuine zandy qúbylys retinde qarauymyz qajet-aq. Óitkeni, oblys ortalyghy − Shymkent qalasyna qonys tebushiler qatary kóbeyip túr. Múny tómendegi derekter dәleldey týsedi. Býgingi tanda oblys boyynsha túrghyn ýy salugha jer telimin alugha 173 myngha juyq adamnyng ótinishi tirkelse, 49 myngha juyq adam baspana kezeginde túr. Al, osyghan әli de qújattaryn resimdeu qaraketinde jýrgen, tirkeuge túryp ýlgermegenderdi qosynyz.  Ónirding ekonomikalyq belsendi halqynyng júmyspen qamtylghany 1147,2 myng adam eken. Onyng qúramynda ózdiginshe júmyspen qamtylghany 502,8 myng adamnan asady. Búl ne degen sóz? Bizding aghayyndardyng «júmys joq» dep jýni jyghyla salmaydy. Joq jerden júmys taba qoyady. Óz avtokóligin «taksi» ete salady. Ýlkendi-kishili kensening manayyn «aqyly» avtotúraqqa ainaldyryp, mәshiyne kirgizip-shygharudan da óz nәpaqasyn aiyryp otyrghandar az emes. Júmys izdegen adam әiteuir «osylay» ainalysatyn kәsibin tauyp ala beredi. Naryq zamanyna beyim múnday jandar jalpy júmyspen qamtylghandardyng 43,8 payyzyn qúraydy eken. Al oblys boyynsha ózdiginshe júmyspen qamtylghandar ýlesi respublikada eng joghary kórsetkishti kórsetip otyr. Ishki kóshi-qondy retteu boyynsha oblysta búl júmystar biyl da jalghasyn tauyp, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining qatysuymen biylghy jyldyng sәuir aiynda óniraralyq birigudi damytudyng sharalary birneshe audandarda úiymdastyryldy. Múnday is-sharagha barlyghy 5780 azamat qatysyp, 672 otbasy (2019 otbasy mýshe­leri­men) qonys audarugha niyet bildirdi. Osy azamattardyng 1008-i enbekke qabiletti bolsa, olardyng 116-sy auyl sharuashylyghymen, 98-i kәsipkerlikti damytumen, 794-i memlekettik kәsiporyndarda jú­mys isteuge talaptanyp otyr. 2017 jyly qonys audaru­shy­largha 288 otbasyna kvota be­ki­tildi. Demek, kvotagha engen bagh­darlamagha qatysushylardyng әr­bir otbasy mý­shesine 35 AEK mólsherinde (79 415 tenge) bir rettik subsidiya jә­ne túrghyn ýy jaldaugha jәne kommunaldyq qyzmetterge aqy tóleu shyghystaryn óteuge 12 ay ishinde 180-360 AEK mólsherinde subsidiyalar (408 420-816 840 ten­ge) beriledi.  Býgingi tanda soltýstik ónirlerding mәlimetine sәikes respublika boyynsha 119 otbasy qonys audarsa, onyng 99-y (262 otbasy mýshelerimen) Ontýstik Qazaqstan oblysynan (Qostanay – 7, Pavlodar – 13, Soltýstik Qa­zaqstan – 44, Shyghys Qazaqstan – 35) ózge ónirlerge kóshpek. Onyng ishinde 64 otbasy naqty kvota alu ýshin qújattaryn (Saryaghash audanynan – 11, Maqtaaral audanynan – 3, Shardara audanynan – 2, Sayram audanynan – 12, Týlkibas audanynan – 3, Ordabasy audanynan – 3, Týrkistan qalasynan – 2, Shymkent qalasynan – 28 otbasy) tapsyrdy. Áriyne, múnday manyzdy iste qonys audaru prosesin jyldamdatu, tuyndaghan mәselelerdi jedel sheshu, kóshuge niyet bildirgenderge jaghday jasau ýshin soltýstik ónirlerding ókilderi kezen-kezenmen oblysymyzda bolyp, týsindiru júmystaryn jýrgizude. Búl quanarlyq jaghday. Talpynys tabys әkeledi. Nәtiyjesinde erikti týrde qonys audarugha 618 mýshesi bar 177 otbasynyng tizimi qalyptastyryldy.

Serikqaly Jeksenbaev

Abai.kz