Senbi, 23 Qarasha 2024
Tughan jerge tuyng tik! 5957 6 pikir 13 Tamyz, 2018 saghat 09:08

Sayragýl Elge alghys aitty

Redaksiyadan: Juyrda redaksiyamyzdyng elektrondy poshtasyna Qazaqstandaghy pana izdeushi túlgha statusyn alghan etnikalyq qazaq kelinshegi Sayragýl Sauytbaydyng ýshbu haty kelip týsti.

Sayragýl – etnikalyq qazaq. Qytaydaghy sayasy sýrginnen otabasy, bala-shaghasyna qosylu maqsatynda Qazaqstangha qashyp kelgen.

Keyin QR ÚQK Shekara qyzmeti ókilderi tarapynan tútqyndalyp, ýstinen QR Qylmystyq kodeksining 392 baby, 1-tarmaghy boyynsha is qozghalghan. Almaty oblysyna qarasty Panfilov audandyq sotynda isi qaralyp, atalghan aiyp boyynsha shartty týrde 6 ay merzimine bostandyghynan aiyrylghan edi.

Sayragýl Sauytbaydyng mәselesin eng birinshi bolyp «Abai.kz» aqparattyq portaly oqyrman nazaryna úsyndy. Dәl osy mәsele boyynsha «Abai.kz» aqparattyq portaly 20-dan astam maqala jazdy. Keyin búl respublikalyq masshtabta ghana emes, halyqaralyq úiymdardyng aralasuyna sebepshi boldy. Nәtiyjesinde Sayragýl Sauytbay Qazaqstanda qaldyryldy. Qoghamda rezonans tudyrghan búl mәsele jalpy halyqtyq qoldaugha ie bolyp, ong sheshimin tapty. Býgin redaksiyamyzgha Sayragýl Sauytbay habarlasyp, ýshbu hatyn joldady. Ózin qoldaghan eli men Elbasyna aqjarma alghysyn aitty. Biz Sayragýlding osy bir hatyn oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik.

Qadirli Alash júrtym, irgeli elim! 

«Allanyng bir aty – halyq, halyqtyng bir aty – Qúday» degen. Qazaq elindegi 18 mln. el-júrtqa Sayragýl Sauytbaydan jalyndy sәlem!

Qúrmetti Elbasy, Núrsúltan agha! Myna maghan, balapandarymdy bauyryma basyp, otbasymmen qauyshuda zor baqyt syilaghan qoldauynyzgha sheksiz rizamyn. Men sekildi bir Ananyng taghdyryna arasha týsip, men ansaghan Qazaq elinde alyp qalghanynyz ýshin, Sizge basymdy iydim.

Kókte – Alla, jerde – Sizder bolyp, men sekildi balapandaryn ansap әreng jetken bir ananyng taghdyryna arasha týsip, qasiretin bólisken aq tileuli jýrekteriniz maghan ekinshi ret ghúmyr syilady. Sizderding qarapayym tabighattarynyzdyng qalqasyna jasyrynghan, tilmen aityp jetkizuge әlsizdik etetin sheksiz úlylyq – ol sizderding maghan degen aq tilekteriniz ben riyasyz jýrekterinizden shyqqan úlylyq. Búl úlylyq – sheksiz dariya, búl úlylyq – shapaghatqa toly dúgha-tilek, búl úlylyq – Qazaq elining aqyn úl-qyzdarynyng qalamynyng kýshi. Búl úlylyq – Qazaq elining qúzyretti organdaryndaghy janashyrlarymnyng bir niyet, bir tilegi. Ári 18 mln. halqymnyng bir niyet, bir maqsat jolyndaghy ortaq qúlshynysy.

Mening ayanyshty taghdyrym – Syrtqy ister ministrligi Kóshi-qon qyzmeti siyaqty qúzyretti organdardyng qyzmet týiini. Elim dep eniregen izgi niyetti el aghalarynyng ershimdi erligi. Aq saqaldy atalarymyz ben aq samayly analarymyzdyng aq tileuli dúghasyna, qazaq elining jurnalisterinen bastap, halyqaralyq jurnalisterding eren enbegi, BAQ-tyng múngha toly maqalasy men talqylaytyn taqyrybyna, aqyn-jazushylarymyzdyng jan tebirenterlik poeziyasyna, әnshilerimizding múngha toly әnine, internet jelisindegi maghan arasha súraghan qoldaular men myndaghan adamdardyng jan tebirenterlik hattaryna ainalyp, aqyry ýlken jenispen, Qazaq elindegi úlan-asyr toygha úlasqanyna sheksiz rizamyn.

Búl orayda mening basyma qiyndyq týsken alghashqy kýnnen bastap osy isti óz moynyna alghan advokat Abzal Qúspangha, sot zalynan bosatudy súraghan prokuror Arzygýl Imyarovagha, әdil ýkim shygharghan sudiya hanym Dinara Qúiqabaevagha alghysym sheksiz.

Alghashqy sәtten mening taghdyryma alandaushylyq bildirgen «Abai.kz» saytyna, sayttyng jetekshisi Dәuren Quatqa, újymyna, atalghan újymgha baryp, mening jaghdayymdy aityp jarghaq qúlaghy jastyq kórmegen qaynym Núrbolat Asangha, mening ómirime erekshe arasha týsken Serikjan Bilәshúly, Qydyrәli Orazúly, Shayahmet Qaly syndy aghalarymyz bastaghan «Atajúrt» eriktiler úiymyna, әr kýn sayyn, әr saghat sayyn mening hal-ahualymnan halyqty aqparattandyryp otyrghan Núrgeldi Ábdighani, Sәule Ábildahanqyzy, Dina Ysqaqova, Qanat Birlikúly, Ermúrat Bapi, Baqytgýl Mәkimbay... Sandughash syndy meni qoldap, dem bergen jurnalister qauymyna, sonau Germaniyadan mening sotyma arnayy kelip, ruhany qoldau bildirgen, halyqaralyq dәrejede kómektesken Ómirhan Altyn aghagha, halyqtyng qoldauyn erinbey qaghazgha hattap, myndap tizim jasap, sotqa tapsyrghan Sarash Qonyrbaeva, Ruza Beysenbaytegi siyaqty janashyr apaylargha, Auyt Múqiybek, Rysbek Sәrsenbayúly, Ámirjan Qosan, Múhtar Tayjan, Geroyhan Qystaubaev, Rasul Júmaly, Serikjan Mәmbetalin syndy qogham belsendilerine, Qúl-Kerim Elemes agha syndy basqa da el aghalaryna, Qazybek Isa, Júmatay Ospanúly, Darigha Múshtanova siyaqty talay jyr joldaryn arnaghan arqaly aqyndarymyzgha, Meruert Týsipbaeva tәrizdi batyl әnshi qyzgha, uaqytsha qamau abaqtysynda maghan barynsha jaghday jasap, densaulyghyma jiti nazar audarghan Jambyl agha, medbiyke Dinaradan bastap, barsha kýzet qyzmetkerlerine, aq dastarhanyn jayyp, alaqaylap qarsy alghan «Ýisin» kafesining iyesi Erejep bauyryma, «Alatau» meyramhanasynyng iyesi Sarqyt agha, «Timujiyn» meyramhanasynyng qojayyny Aybyn aghalaryma, Qostanaydan kelgen Abzal, Oraldan kelgen Talghat Qatauovqa, Aqtaudan kelgen Erjan, taghy basqa aty atalmay qalghan barsha qoldaushylaryma – joldan arqan kerip, shashu shashyp qarsy alghan Shelek pen Bәidibek auylynyng túrghyndaryna – meni tóbesine kótergen býkil halyqqa myng alghys! Denderinizge saulyq, otbasylarynyzgha amandyq tileymin! Alash júrtynyng irgesi sógilmesin! Basymyz aman, bauyrymyz býtin bolsyn!

Sayragýl Sauytbay      

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435