Zamanbekting 54 pәteri

Týn ishinde “Eltinjaldy” qaytalap oqyp jatqanda Zamanbek Núrqadilov telefon soqty.

– Keshe Sizdi televizordan kórip, sәlem berip qoyayyn dep edim, – deydi.

– Eske alghanyna rahmet. Ekeumiz elge rahmeti joq jaqsylyq jasadyq. Alladan qaytsyn.

Radio, televiydeniyege birden bergen 54 pәterli ýy edi. Sol ýshin jazalandyq…(6.08.1995 j.)

Sóitken Zamanbek jauyz kezenning qúrbany bolyp ketti.

Alla o dýniyesin bersin! Jauyzdardyng jazasyn bersin!

***

Auyl itteri

Ahmet Baytúrsynov:

– Qinamaydy abaqtygha japqany, qiyn emes dargha asqany, atqany. Maghan auyr osylardyng bәrinen,- óz auylymnyng itteri ýrip, qapqany, – dep edi-au.

Átten, dýniye-ay, 1937 jyly bizding әkeydi de óz auylymyzdyng sholaq belsendileri naqaqtan jala jauyp, ústatyp jiberdi de, joq qyldy ghoy. Obaly kimge? Qorlyqty kóp kórdik qoy.

1937 jyly "halyq jauy" dep ústalyp, atylghan, aidalghan, asylghandardyng bәri keyin aqtaldy.

Biraq jazyqsyz japa shekkender qayta tirilgen joq.

Bir kem ghana dýnie me eken? Orny tolmas orasan obal dýniye.

***

Namys qayda

"Álem bizdi qúrmettesin desek, óz últymyzdy jәne últtyq beynemizdi aldymen bizding ózimiz bar sezimimizben, aqyl-oyymyzben, is-әreketimizben qúrmetteuimiz kerek. Ózining últtyq beynesin taba almaghan últtardyng basqa últtargha jem bolatynyn bilip qoyghanymyz jón" (Atatýrik).

Al bizde, qazaqtarda qalay? Basqa-basqa, tipti Parlamentting ózinde, Senaty bar, Mәjilisi bar, dauysqa salghanda toqsan payyzgha juyghy qazaq tiline qarsy dauys berdi.

Al dәl osy Parlament qazaq tilin memlekettik til dep sheshim qabyldaghan bolatyn.

Búl tolqu sonda ne tolqu? Deputattardyng basym kópshiligi keshegi óz sheshimine qarsy shyqqany qalay?

Jogharyda Atatýrik aitqan últtyq qasiyetterding mýlde ada bolghany ghoy. Últtyq qasiyet, últtyq namys ólgen ghoy.

Mine, búl naghyz qasiret!

Bir kem dýniye.

***

Aqsaq Temirding amanaty

Jalghan dýniyeden óter aldynda jarty әlemdi jaulaghan Ámir Temir janyndaghylargha amanat aitty:

– Men ólgen song jylap-syqtap, dauys kótermender. Onyng týkke qajeti joq. Ajaldy bireu aiqaylap,qorqytyp qua ma eken? Kiyimderindi jyrtyp, jyndy adamsha jýgirgennen góri Alladan «Allahu akbar» dep maghan meyirim tilender. Jýregimdi jylytu ýshin «Fatihany» oqyndar.

Jarty әlemdi jaulaghan Ámir Temir de meyirimge múqtaj.

Bir kem dýniye...

Sherhan Múrtaza "Bir kem dýniye" kitabynan

Abai.kz