Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Arap Espenbetovpen  súhbat.

– Arap Silәmúly, Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng Alashorda ýkimetimen baylanysy  jóninde ne aitasyz?

– HH ghasyr basynda qazaq ziyalylary  tarih sahnasyna kóterilip,  bodandyqtyng búghauynda otyrghan qazaq dalasyn әleumettik-ekonomikalyq jәne ruhany daghdarystan shygharu jolyn izdestirip, qazaq halqynyng azattyghy ýshin  kýresuge beldi bekem budy.

1917 jyldyng 20 nauryzynda Petrogradtan Álihan, Mústafa, Mirjaqyp «Alash úlyna» atty maqala joldap: «Azattyq tany atty. Tilekke qúday jetkizdi. Kýni keshe qúl edik, endi býgin teneldik. Qam kónilde qayauday arman qalghan joq. Neshe ghasyrdan beri júrttyng bәrin qorlyqta, qúldyqta ústaghan jauyz ýkimet ózgege qazghan ory ózine shaghyn kór bolyp, qaytpas qara sapargha ketti», - dep kónildegi quanyshty zor shattyqpen habarlady.

Mine osynday tarihy  sәtte Shәkәrim  qajy kemeline kelip,  ruhany tolyqsyp otyrghan shaqta  edi. Ol kezde aqynnyng esimi de qazaq    ortasyna keninen tanymal bolatyn. Shәkәrimnin  Alash kósemi Álihan tóremen  jaqsy  qarym-qatynasta bolghanyn aighaqtaytyn    kóptegen  derekter bar jәne  ekeui bir-birine tughan bóle bolyp keledi.

Álihan Bókeyhanov 1913 jyly «Qazaq» gazetinde jaryq kórgen «Qalqaman-Mamyr» maqalasynda Shәkәrim jóninde bylay degen: «Shәkәrim Abay barda talasyp aqyndyq qylyp, jaryqqa shyqpay, kólenkede jýre bergen. 1900 jyly Shynghys elin jazghan Ivan Flipovich Gusev Shәkәrimmen sóilesken. Maghan sonda aitty: «Júrttyng bәrining auzyna alghany Abay. Shәkәrimning bilimi de qazaqta joq eken» dedi.» dep Shәkәrimge joghary bagha bergen. Al belgili alashtanushy ghalym M.Qoygeldiyev ózining enbekterinde 1906 jyly Á.Bókeyhanovtyng basqaruymen Semeyde ótken kazaq kadet partiyasynyng jiynynda Shәkәrim qatysyp, sóz sóilegenin aitady. Osy derekter eki  tarihy túlghanyng baylanysy erterekten qalyptasqanyn bayqatady. Áriyne búl jerde Shәkәrim әu bastan Alash qozghalysynyng qatarynda belsendi qyzmet atqardy deuden aulaqpyz.

Aqpan tónkerisinen  keyin   qazaqty jana jolgha bastaytyn azamattar kimder degen súraq túrdy. Súltanmahmút Torayghyrovtyng «Tanystyru» poemasy osy saualgha tura jauap bergendey boldy. Poemada qazaqtyng kemenger aqyny Shәkәrim Qúdayberdiúly erekshe iltipatpen, ýlken syi-qúrmetpen jyrlanady.

Súltanmahmút Shәkәrimdi jasy ýlken aqsaqal ghana emes, tereng tamyrly qayratker,  oyly ghalym, eng bastysy, qazaq kórkem oiynyng kemel suretkeri dәrejesinde suretteydi.

Alashorda ýkimeti qúrylyp, qazaq jerinde sayasy ózgerister shúghyl jýzege asa bastaghan shaqta Shәkәrim Qúdayberdiúly oblystyq sottyng mýsheliligine saylandy, Semey uezdik zemstvosynyng mýsheligine layyqtaldy. Qyruar sayasiy-әleumettik, úiymdastyrushylyq qyzmetter atqara jýrip ólenderin, maqalalaryn «Saryarqa» gazetinde jariyalaudy da úmytpaydy.

1917 jylghy jeltoqsanda Orynborda ótken ekinshi jalpyqazaq sezine arnayy shaqyrylghan. Shәkәrim Alashorda ýkimetining qazysy, yaghny bii bolyp saylanghan.

Alashorda ýkimetine sinirgen enbekterining birin mysalgha keltireyik. 1918 jylghy «Qazaq», «Saryarqa» gazetterinde «Alash qúrbandary» atty maqala jariyalandy. Onda Semeydegi oqytushylar seminariyasynyng shәkirti, Alash milisiyasynyng bastyghy Qazy Núrmúhambetúlynyng qayghyly qazagha úshyrauy, jazyqsyz oqqa úshuy jóninde habar berilgen.

Jiyrma eki jasynda alash isi jolynda qúrban bolghan Qazy óliminde Alashordanyng bii Shәkәrim auzynan shyqqan esti sóz jinalghan qalyng júrttyng últtyq sanasyn shyndaghany shýbәsiz.

Mirjaqyp Dulatúlynyng ólenmen kónil aituy, Rayymjan Mәrsekov, Mústaqym Maldybaev, Janghaly qajynyng tebireniske toly sózderi, eng sonynda seminariyada birge oqityn Jýsipbek Aymauytovtyng zar enirep túryp tolghaghan azaly joqtauy eshkimdi de bey-jay qaldyrmady. Qazynyng ólimi – Alash azamattaryn últ múrattary tóniregine toptastyra týsken serpindi kýshke ainaldy. Aytpaghymyz, Shәkәrim aqsaqaldyng úitqysy, kóregendigi jolbasshylyq iydeyasy.

– Dana aqynnyng shygharmalary  bizge tolyq jetti me?

– Shәkәrim Qúdayberdiúly qoljazbalarynyng aumaly-tókpeli zamanda órtenip, joghalyp múrager úrpaqtyng qolyna tiymeui tragediyanyng ýlkeni. Tónkeris zamany, odan bergi sayasy qughyn, jappay qyrghyn, repressiya Shәkәrim múrasyn saqtaugha mýmkindik bermedi.

Shәkәrim qoljazbalary Qytaydaghy qandastarymyzdyng qolynda boluy ghajap emes. Kenje balasy Ziyat Shәkәrimúly Qytaygha ótkende ózimen birge әkesining qoljazbalaryn ala ketken. Ol qoljazbalardyng taghdyry әzirge belgisiz.

Al qoljazba múralarynyng býgingi kýnge jetpeui jýieli, tiyanaqty izdenisterge qolbaylau bolyp  otyr.

Shәkәrim tekstologiyasyn sóz etude aldymen nazar audaratyn mәselelerimiz. Birinshi Sh.Qúdayberdiúlynyng kózi tirisinde jaryq kórgen kitaptary: «Músylmandyq kitaby», «Týrik, qyrghyz, qazaq hәm handar shejiresi», «Jolsyz jaza», «Qazaq ainasy», «Qalqaman-Mamyr», «Dubrovskiy». Sonday-aq kózi tirisinde gazet-jurnaldarda shyqqan tuyndylary. Aqyn qoljazbalarynan bizge jetkeni S.Múqanovqa joldanghan haty  jәne fotosureti syrtyndaghy jazu. Basqasy joyylghan, órtelgen, qoldy bolghan.

Shәkәrimning kózi tirisinde óz qolymen baspagha tapsyrghan kitaptary men gazet-jurnaldardaghy materialdardy kanondyq mәtin dengeyinde ainalymgha týsiruding әbestigi joq.

Taghy bir, este ústaytyn jayt Ahat Shәkәrimúly qoljazbalarynyng qúndylyghy, paydalylyghy. Qúrqúdyqta kómusiz qalghan әke qasireti tekti túyaq Ahatty qatty oilandyrsa kerek. Bar maqsaty – әke múrasyn keyingi úrpaqqa shashau shygharmay jetkizu boldy. Últtyq kitaphananyng qoljazbalar qoryna, Ghylym akademiyasynyng Ortalyq ghylymy kitaphanasyna, Semeydegi Abay múrajayyna kóshirme jasap, tapsyruyn basqasha týsindiru mýmkin emes.

– Aqyn  enbekterining keybir joldary  әr kitapta әrtýrli  bolyp berilip jatatyn jaghdaylar kezdesedi. Osy mәsele jóninde ne aitasyz?

– Shәkәrim eki ret aqtalghan. Birinshisi – 1959 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde bir bet óleni suretimen jariyalanghan edi. Ókinishke oray, alghashqy qadam sәtsiz ayaqtalyp, Shәkәrimdi dәripteushiler jazagha úshyrady.  Ekinshi aqtaluy - 1988 jyly Shәkәrim shygharmalarynyng baspa betin kórip, kitap bolyp jaryq kórui boldy. Sol jyldan bastap  qalyng oqyrman aqynnyng enbekterimen qauysha bastady. Osy kezenge deyin aqynnyng enbekteri birneshe ret jaryq kórdi.   Degenmende osy kitaptar shygharu kezinde birshama aghattyqtar ketip jatqanyn kózi qaraqty oqyrmandar da bayqap, dabyl qaghyp  jýr.

Mәselen Shәkәrim jinaqtarynda oryn tepken: «Tu tikken Tobyqtynyng qos basshysy, Juantayaq Toqtamys degen kisi», - degen joldardy qalay týsinuge bolady? Jәne «qos basshysy» 1988 jyly M.Maghauin týzgen jinaqtan basqasynyng barshasynan oryn alsa, barmaghyndy shaynaghannan basqa ne sharang qaldy?! «Qos basshy» Juantayaq pen Toqtamys bolghany ma? «Qos basshy» emes «qolbasshysy» sózining tarihy tanymgha sәikestigi qalay eskerilmegen? Mynday qatelerdi  saralap izdeseng jetkilikti. Endeshe tekstologiya arqalar salmaq shekten tys auyrlyghyn úghynu shart.

Osy rette taghy da bir mәndi mәseleni kótergim kelip túr. Ol – aqyn ólenderining jazylghan uaqytyn anyqtau. Mәtintanushylargha, әdebiyetshi qauymgha óte-móte qajet derek. Jay әnsheyin dolbargha kónbeydi. Ilandyratyn faktiler qajet. Dәl osynday qiynshylyqqa kezdeskende Ahat Shәkәrimúlynyng jazba-syzbalary qol úshyn sozary haq. Búryn ghylymy ainalymgha týsken qoljazbalarynan basqa oblystyq, audandyq gazetterde jariyalanghan «Ákemning shygharmalary jayynda» atalatyn kólemdi materialdar belgili. Sonda qay shygharmasynyng qashan, qanday jaghdaylargha baylanysty jazylghanyn jan-jaqty әngimeleydi. Atalghan dýniyelerdi jәne Ahat qoljazbalarynyng jariyalaudy kýtip jatqandaryn baspagha úsynu arqyly izdegenimizdi jolyqtyrudan ýmittimiz.

– Shәkәrim qajynyng azan aityp qoyghan esimi Shahkәrim edi  degen uәjdar  aytylyp  jýr...

– Rasynda, aqynnyng azan shaqyryp qoyghan esimi - Shahkәrim. «Shah» sózi parsy tilinde «patsha», «súltan» lauazymdaryn bildiredi. «Kariym» (Alla Taghalanyng 99 kórkem esimderining biri «әl-Kariym» - A.E.) — arab tilinen audarghanda jomart, aq kónil, sharapatty, sypayy, qymbatty úghymdaryn beredi. «Shahkәrim» tolyq kýiinde «keng peyildiliktin, jomarttyqtyn, sypayylyqtyng patshasy, iyesi» maghynasyn jetkizedi. Endeshe búl asa qasterli esim. Shәkәrim antroponiymi qoldanysta jýre beruge húqyly. Resmy qoldanysta «Shәkәrim (azan shaqyryp qoyghan aty Shahkәrim) Qúdayberdiúly» dep jazsaq qatelespeymiz.

Ghúlama Shәkәrim tól esimining mәn-maghynasyn týsingen, jete bilgen. Kózi tirisinde baspa kórgen kitaptarynda, gazet-jurnaldarda jariyalanghan dýniyelerinde badyraytyp «Shahkәrim» dep kórsetken. Orys harpimen jazghanda «Shahkariym» deuden tanbaghan.

Ústazym, marqúm Qayym Múhamethanúly tek qana «Shahkәrim» ýlgisin qoldansa, qazaqtyng kórnekti jazushysy Rollan Seysenbaev ta «Shahkәrim» núsqasyna teginnen tegin «jabysyp» qalmaghan. Tek keyingi úrpaq arab әlipbiyin eskermegendikten týrlishe jazyp jýr. Jurnalist Dәulet Seysenúly «Egemen Qazaqstanda» janayqayyn bildirip, Shәkәrim esimining týrlishe búrmalanyp jazylyp jýrgendigin der kezinde mәsele etip kótergen-di. Degenmen de әli de  marghau qalpymyzdan ózgergen joqpyz.

–  Óziniz qyzmet atqaryp otyrghan Shәkәrim uniyversiytetinde  aqyn múrasyn zertteu, halyq arasyna nasihattau  baghytynda qanday júmystar atqaryluda?

– Áriyne úly aqynnyng esimin iyemdenip otyrghan oqu orny ýshin shәkәrimtanu  basty taqyryptardyng biri bolyp sanalady. Uniyversiytette Shәkәrimtanu ghylymiy-zertteu ortalyghy júmys isteydi jәne «Shәkәrim» ghylymiy-tanymdyq jurnaly  jaryq kórude. Ghylymiy-zertteu ortalyghy «Shәkәrim shygharmalarynyng tekstologiyasy» jobasyna kirise bastady. Aldyda úlan-ghayyr júmys. Tek nәtiyjesi bolghay.

Týpki maqsat – Sh.Qúdayberdiúly shygharmalarynyng kóp tomdyghyn shygharugha dayyndyq. Júmys josparyna sәikes aqynnyng Semeyde shyqqan kitaptarynyng («Qalqaman-Mamyr», «Qazaq ainasy», «Jolsyz jaza») faksimildik núsqasy jasalghan edi.

Mereytoy qarsanynda uniyversiytet rektorynyng bastamasymen oishyl aqynnyng jeti shygharmasy jeke kitap bolyp basyldy. Sonyng ishinde «Ýsh anyq» enbegine qosymsha ghylymy anyqtamalar berildi. Sonymen qatar, Shyghys Qazaqstan oblysy әkimining qoldauymen «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng ayasynda «Abay әlemi» seriyasy boyynsha Shәkәrimning eki kitaby shyqty.

– Súhbatynyzgha rahmet.

 Súhbatty jýrgizgen Dәulet Tileuberdi

Semey qalasy

Abai.kz